Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine
ajurakkudes geenid hüppavad rohkem siis, kui ta kogeb uut ja huvitavat, mille tõttu muutub inimese aju ja selle neuronite võrgustikku. California ülikooli molekulaarbioloog Alysson Muotri ja tema kolleegid on jälginud geenihüpet geenmuundatud hiirtel, kelle rakud hiilgavad roheliselt, kui L1 element raku genoomi ennast sisse seab. Roheliselt hiilgavad vaid idurakud ja mõned ajupiirkonnad, sealhulgas hipokampus, mis on oluline mälu ja tähelepanu jaoks. Inimese igasse neuronisse seab end elu jooksul L1 rakk sisse keskeltläbi 80 korda. See protsess kiireneb füüsilise aktiivsuse ajal kui hiir jooksis rattas, suurenes roheliselt helenduvate hipokampuse rakkude hulk, mis annab meile märku geenide hüppamisest. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_McClintock Helena Tull 10.b http://www
· Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta
· Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest: · Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine) · Limbiline süsteem rühm omavahel ühendatud struktuure (sh hüpotalamus ja mandelkeha), mis on
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega. Sellised leiud viisid kolinergilise hüpoteesi väljakujunemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt on dementsia-laadse käitumise põhjuseks häire kolinergilise süsteemis, täpsemalt eesaju basaaltuuma degeneratsioon. Suurim kolinergilise aktiivsuse vähenemine leiab aset temporaalsagaras, kus paikneb ka hipokampus. Hipokampus on oluline uue informatsiooni talletamisel ja eelnevalt talletatud informatsiooni kasutamisel. Hipokampus on ka sellepärast üks Alzheimeri tõve primaarseid sihtmärke. Atsetüülkoliin ja atsetüülkoliini esteraas Eesaju basaaltuum atroofia ja degeneratsioon viivad atsetüülkoliini ja atsetüülkoliinesteraasi kontsentratsiooni vähenemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt algab Alzheimer tõvi olulise neurotransmitteri atsetüülkoliini tootmise defitsiidi tõttu
nähtavat informatsiooni ajusse, ehk millistest erinevatest rakkudest silmapõhi koosneb ja millised on nende rakkude funktsioonid Ivan Pavlov tema töödest sai alguse ,,tingimine" , avastas nähtuse, et kui stiimulit kombineerida muu stiimuliga, siis mõne aja pärast piisab stiimulist millel füsioloogiline lähedus puudub, kutsub esile ärrituse Kuidas seletab bioloogiline perspektiiv lapsepõlveamneesiat? Kahe esimese eluaasta jooksul ei ole hipokampus ehk merihobu veel täielikult välja arenenud, ning selle tõttu ei jää lapsel ka olulisi mälujälgi Nimeta fenomenoloogilise perspektiivi esindajaid Carl Rogers Rollo May Abraham Maslow 4 emotsioonide komponenti 1.seesimsed kehalised reaktsioonid: autonoomse nsga seotud 2. veendumus või kognitiivne hinnang oma seisundi kohta 3. näo väljendus 4. reaktsioon, emotsioon. Reaktsioon kui tegevustendents nt agressiivsus otseselt ei
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM ...
Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot.
- juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo koreerimist ja meenutamist - visuaalse kontekstiinfo töötlus - sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna muudest töötluskeskustest. ’ Mälujälgede pikaajaline hoidmine toimub ajukoore assotsiatsioonipiirkondades.
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel
ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel
Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. 31. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise
hipokämpi kui afektsete reaktsioonidega seotud ala. Limbilise süsteemi ja 20 hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu toimub homöostaasi säilitamine kogu organismis. Limbilise süsteemi kuuluvate ajuosadega on seotud ka inimese emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu- ja norutunne, viha ja hirm. + Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka
regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha)
basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron
Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb? Emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodsutavad hüpotaalamuse, taalamuse eesmised tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on? Organismidel on rütmilised ja ajas korduvad perioodilised muutused. Enamjaolt käivad aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud. - Endogeensed rütmid e biorütmid on organismides iseenesest genereeritud perioodiliselt toimuvad muutused.
Sümpaatiline: võitlemine ja põgenemine, kiireneb pulss, pupillid laienevad, iiveldus, värinad, higistamine. Valmistab organismi ette põgenemiseks 30. Neuron. Akson. Dendriit. Neuroneid ca 15-33 mlrd ajus. Jagunevad: impulsse saavad- dentriit ning impulsse edasi andvad-akson 31. Limbilise süsteemi mõju psüühikale. Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste.
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest
neuronini. Närviraku dendriitidel on retseptorid, millele glutamaat seostub. See seostumisprotsess kannab erutussõnumi järgmise neuronini aktiveerides selle. Alkohol muudab normaalolekut järgmiselt: Alkohol seostub ka glutamaadi retseptorile, kuid glutamaadist erinevale kohale. Kui alkohol seostub glutamaadiretseptoriga, siis muudab retseptor kuju ja glutamaat sellele enam seostuda ei saa. Tulemuseks on see, et signaale ei kanta enam edasi ja mingisugust tegevust ei toimu. Mälu . Hipokampus on vajalik lühiajaliseks mäluks ja otsustamiseks. Kui alkohol seostub hipokampuse glutamaadiretseptoritele, siis segab see mäluprotsesse. Sa ei suuda enam meenutada äsjatoimunud sündmusi ja võid kogeda isegi mäluauke. Samamoodi kaotad võime oma tegevust kontrollida. Aju. Kui glutamaadiretseptorid alkoholi poolt blokeeritakse, siis pidurduvad närviraku mitmed protsessid, kaasa arvatud teiste neurotransmitterite vabastamine neuronist.
gallosum. Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma: 1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme
selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole selles eas nii hästi välja arenenud, vb nimetatud kontekst hilisemas eas vallandada ebaadekvaatseid emotsionaalseid reaktsioone. Emotsionaalsed elusündmused vallanduvad geeniekspressiooni aktiveerides emotsionaalse tundlikkusega seotud geene. Mandelkeha on temporaalsagara mediaalses osas, hipokampuse eesmises otsas. Koosneb 13st tuumast, millel alaosad
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Anna Laktionova KUIDAS AJU KASUTADA? Referaat Multimeedia spetsialist MS17 Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2017 Sisukord SISUKORD................................................................................................ 2 FAKTE AJUST............................................................................................. 3 AJU PLASTILISUS.......................................................................................4 KAS AJU PEAB TUUNIMA?...........................................................................6 AJU ON LAISK............................................................................................ 7 KOGU AJU TÖÖTAB....................................................................................8 MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?..............................................................10 AJU KAS...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
elamine on eelkõige vajalik pesade ühiseks kaitsmiseks vaenlaste eest, kusjuures salgas toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi ega kontrollinud seda. On teada, et suuraju hipokampus omab tähtsat rolli ruumimälu seisukohast. Linnud, kes koguvad talveks varusid (pasknäär, mänsak), vajavad head ruumimälu, et peidetu jälle üles leida. Tõepoolest, toiduvarujail linnuliikidel on suhteliselt suurem hipokampus kui ülejäänute. Võiks oletada, et suur hipokampus areneski neil liikidel selleks, et paremini toiduvarusid üles leida. Kuid L.A.Giraldeau (1997) püstitas teise, alternatiivse hüpoteesi. Ta juhtis tähelepanu
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriis...
Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele) - sensoorsed väljad – valu-, temperatuuri-, kompimise-, lihase- ja liigesetundlikkuse piirkonnad Inimene on projitseeritud ajukoorel “jalad ülespidi” - assotsiatsioonipiirkonnad – laubasagar (nt info talletamine, tahte kujundamine), kukla-ja oimusagar
välja selgitama alkoholikasutuse, teha patsiendi tervisedokumentidesse selle kohta vas- tavad sissekanded ja suunata patsient sõltuvusravile. Kahjuks Eestis enamus perearste väldib vestlust sõltuvusteemadel ja puudub ka toimiv sõltuvusravisüsteem. Mõju mälule ja õppimisele Rohke alkoholikasutus nooruses võib haruldastel juhtudel põhjustada pikaajalisi ja tõenäoliselt pöördumatuid muutusi ajutegevuses, eriti otsmikusagara ja hipokampuse piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege- vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir- kond vähenenud. 17 Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo- red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa-
sagara mediaalsest osasid. Seotud motivatsioonide, emotsioonde ja mäluga. Limbilisel süsteemil on otsene ühendus hüpotalamusega ja selle kaudu toimub kontroll autonoomse NS ja vistseraalsete efektidele motivatsiooniliste seisundite põhjal. Samuti toimub konroll endokriinsüsteemidele limbilse süst poolt läbi hüpotalamuse. Mandelkeha – osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse kordineerimises ja omab otsest seost emotsioonidega. Hipokampus- on seotud mäluga. Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega.
mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist. Siin asuvad osmootse rõhu sensorid, mis hoiavad tasakaalus vee ja soolade sisaldus. Oluline roll homöostaasi säilitamisel,kuna on neurohormoonide vahendusel seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad/pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase - Tüüpilistes lühimälu mõõtmise ülesannetes normaalne tase - Õppimisvõime teatud säilimine ärast amneesia algust (kuigi LTM-sse salvestumine häiritud) Amneesiasündroomiga enimseotud piirkonnad ajus: Korsakovi sündroom (üldine amneesia) - Ajukoorealustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus > taalamuse dorsaalsed tuumad - Oimusagara mediaalne osa (see on piirkond mis eelkõige sotud uue materjalei salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei ’hoita’ mälestusi Korsakovi sündroomi puhul oluline ka otsmikusagara töö häirumine. Võib olla kahjustatud ka oimsagara lateraalne osa, kiirusagar. Õppimisvõime teatud säilitamine amneesia korral - Võimalik vilumuste (motoorsed, verbaalsed) omandamine (nt liikuva sihtmärgi
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad. - Ajukoorelaustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus, taalamuse dorsaalsed tuumad - Oimusagara mediaalne osa – see on piirkond mis on eelkõige seotud uue materjali salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub
teadvustatud organismi reaktsioon olukorras kus ta on silmitsi ülisuure stressiga (loomad mängivad surnut) Traumareaktsiooni alus - Amügdala (sensoorse ja motoorse info kooskõlastamine, emotsionaalsed reaktsioonid; kesktuum tingitud emotsionaalsed seosed) - ,,Kiirabi" aktiveeritakse, trauma olukorras on üleaktiveeritud kiirabi vilkurid töötavad kogu aeg ehk inimene tajub kogu aeg ohtu - Hipokampus tööks on töödelda traumakogemust, on pärsitud ehk trauma töötlust ei toimu, ,,siia ma suren praegu" ajusüsteem ei suuda end uuendada, jääb traumahetkesse Traumareaktsioonide psühholoogilised teooriad Kahekordse esindatuse teooria - Trauma on talletatud mällu kahel viisil: o Verbaalselt ligipääsetav info täiskasvanu räägib teistele mis temaga juhtus, info on sõnaliselt salvestatud ja ta saab seda hakata töötlema.
basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus
kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad vastupidist negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Mälu on muutlik ja dünaamiline, ning info töötlemine kestab väga pikka aega. «Kui inimene vastab eksamiküsimustele ja kohe pärast seda topitakse talle nina alla hirmutava relva pilt, võib tunduda loogiline, et kõik eelnev on mälust pühitud. Kummalisel kombel on ajus emotsioonide ja mäletamisega seotud piirkonnad mandeltuum ja hipokampus omavahel seotud,» selgitas Finn. Psühholoogid tegid katseid neljakümne üliõpilasest vabatahtlikuga, kes õppisid ära sajakonna suahiili sõna tähenduse inglise keeles. Katsealused tegid seejärel testi, kus õpitut kontrolliti. Iga õige vastuse järel näidati neile kas halbu tundeid tekitada võivat pilti, mingi neutraalse tarbeeseme kujutist või tühja ekraani. Seejärel vastasid katses osalejad ühe minut jooksul korrutustabelit, et lühimälu niiöelda tühjaks teha.
basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus
Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused neurogliias (närvirakkkude vaheline aine) (Hebb uurinud neuraalseid aluseid õppimise ja teiste mälunähtuste juures arendas välja nn rakuansamblite teooria + Hebbi sünaps klassikaline närviprotsessi mehhanism) Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised hõlmab peaaegu kõiki aju struktuure nt ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Mälunähtusi jagatakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks Mälu põhiprotsessid: (ühtsed, vastastikuses suhtes, lähevad üksteiselt üle) 1) meeldejätmine e omandamine uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel; mälu on determineeritud tegevusest info omandatakse teatud psüühilise tegevuse vahendusel; omadatakse see, mille kohta varem juba infot; meeldejätmise aluseks on
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
* Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid. Käitumisest ja emotsioonidest lähtuvalt võiks limbilise süsteemi jaotada kolmeks osaks: Alumine osa, ülemine osa ja hüpotaalamusest vöötmekääru kulgevad närvikiud. Alumise osa, mille moodustavad mandelkeha ja hipokampus osaleb enesesäilitamisega seotud tegevustes (toidu otsimine, kaklemine, enesekaitse). Selle osa stimuleerimine inimestel võib põhjustada hirmu ja ärritatust. Ülemine osa ehk vöötmekäär osaleb käitumises, mis on seotud seksuaalse toimimise ja liigi säilitamisega. Selle piirkonna stimuleerimine inimestel võib põhjustada naudingulisi elamusi ning loomadel kutsub esile erektsiooni ning vastatikust hoolitsust näiteks teineteise karvkatte puhastamise näol.
väädi mediaalses osas Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. Limbiline süsteem: *mood suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve *olulisemad osad: vöökäär, hipokampus, osa talamusest, epi ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ja neid ühendavad juhteteed Limbilise süst funkts: *mälu ja emotsioonid *kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seonduv: söömine, paljunemine jms *siseelundite talitluse regul sõltuvalt emotsionaalsest seisundist *lõhnadega seotud reflekside regul *valu ja mõnutunde regul *üldise psüühilise aktiivsuse, emotsionaalse seisundi ning une/ärkveloleku regul
seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmist, miljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Tähtsamad on mälutegevuse jaoks ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid e assotsiatsioonid. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamist põhjust negtiivne induktsioon, retroaktiivne interferents (eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel). Reprodutseerimise liikideks on äratundmine, meenumine ja mäletamine/meenutamine.
Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL. paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .
Seda protsessi on võimalik aeglustada, kui inimest kohe pärast taaselustamist maha jahutada. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde ja inimene saab palju vähem ajukahjustusi. Millises järjekorras erinevad ajupiirkonnad üksteise järel surevad ( või taasaktiveeruvad ) ehk millises järjekorras jäävad ajupiirkonnad ilma vereta? See on suures osas veel teadmata, kuid teada on seda, et pärast südameseiskumist saavad kahjustada esimestena just ajukoor, hipokampus ja basaalganglionid. Need ajupiirkonnad vajavad teistest kõige rohkem hapnikku. Mõisted Vaimud, hinged, valgusolendid ( keda mõnikord kutsutakse ka ingliteks ), kummitused, poltergeistid, deemonid ( keda uurivad demonoloogid ) – kõikide nende mõistete taga eksisteerib tegelikult üks nähtus, mida me mõistame kehast väljumisena. See tähendab seda, et eespool loetletutest võivad tegelikult olla kehast väljunud surnud inimesed ( või kehast väljunud tulnukad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
