docstxt/122771505128007.txt
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnikainstituut Mikrolainetehnika õppetool Isesisev töö nr.1 õppeaines ,,Sideseadmete mudeldamine" Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Töö eesmärk. Analüüsida ionosfäärset levi maakera kahe punkti vahel, tutvuda ionosfäärse side eripärade ja mudeldamise programmiga VOACAP. Analüüsitavad punktid: A: Madrid, Hispaania koordinaadid 40.24.N, 03.41W. B: Tallinn, Eesti koordinaadid 59.25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik.
AEC Arhitecture, Engeneering and Construction ehitiste kujundamise ja ehituskonstruktsiooni arvutamisele orienteeritud CAD-tarkvarapakett CAD Computer Aided Design arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAE Computer Aided Engineering arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (mehaanika, masinaehitus); vastav tarkvarapakett CAM Computer Aided Manufacturing arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CAQ Computer Aided Quality Assurance arvuti toel kvaliteedi hindamine ja juhtimine CAPP Computer Aided Process Planning arvuti toel protsesside plaanimine PDM- Product Data Management Toote andmete haldamine AC Adaptive Control adaptiivne juhtimine; kohanev, sisendparameetri väärtust ja keskkonda arvestav juhtimine AMH Automated Materials Handling arvuti toel matejalide teisaldamise automa...
16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed.
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt. Tee nagu mina) 1. vaikimine, oma väärtuste uurimine ja või muutmine Valetamine Ära tundmine: lihaseliigutused silmanurgas, suunurgas, muutused hingamises, higistamine, sage neelatamine, punastamine, pupilli suurenemine. Valetamisel üldistatakse Kui ei oska intervjuul küsimusele vastata, küsi uuesti ja siis võidad aega.
selgitada, miks õpilane ja õpetaja seal on. Nagu igasuguse pikemaajalise neljasilmakohtumise puhul õpilasega, on oluline, et õpetaja loob ja säilitab usaldusliku ja toetava õhustiku. Õpilase teavitamine häirivast/kordarikkuvast käitumisest on käitumistaastuse protsessis otsustava tähtsuseda ,,esimeseks sammuks". Olulisel kohal käitumistaastuse programmis on ,,peegeldamine" ehk soovitamatu või häriva käitumise mudeldamine õpilasele õpetaja poolt on hea viis selle saavutamiseks. Peegeldamine on pelgalt illustratiivne seda ei tohiks kunagi kasutada lapse häbistamiseks või alandamiseks. Kui õpetaja on peegeldamise lõpetanud, on oluline korraks peegeldatud rollist füüsiliselt väljuda, et tõmmata piir lapse käitumise järele ning muutuda taas ,,normaalseks" õpetajaks. Selline käitumine võib õpetaja jaoks vahepeal olla väga raske, kuid lapsele on sellest palju kasu.
TARTU ÜLIKOOL Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum (PETM) Jekaterina Nezdoli Mai, 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................................1 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Keskkonnamuutused .......................................................................................................3 3. Põhjused..........................................................................................................................5 4. Hiljutised uuringud..........................................................................................................6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga ...........................................................................7 ...
- kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne
Teismeliste väärkohtlemine Eestis: riskitegurid ja tagajärjed. Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 Wiehe (1990) · Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev uuring (14lk pikk küsimustik) · 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all · 37% füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all Wiehe avastas mitmeid selgitusi õdede-vendade vahelisele väärkohtlemisele: - lapsevanemate käitumise mudeldamine - õdede-vendade puhul kasutatavad erinevad kasvatusviisid - probleemidega ülekoormatud vanemad - narkootikumide- ja alkoholi kasutamine perekonnas - vaimne või füüsiline haigus - vähene vanematepoolne järelvalve - vanemate sobimatud ootused - vägivaldse käitumise normaliseerimine vanemate poolt Vägivalla kogemise tulemusel ilmnesid ohvril madal enesehinnang, depressioon, viha ründaja vastu ning raskused isikutevahelistes ja intiimsetes
The Philosophy of Rhetoric (1936) metafoori moodust alati 2 välja, tekib 2 välja vaheline interaktsioon Max Black. Models and Metaphors (1962): põhisubjekt ja abisubjekt (principal subject/subsidiary subject) ehk fookus ja filter. Nt: The man is a wolf (See inimene on hunt) M. Black'i mudelid ja metafoorid: Skaalamudelid- teatud nähtuse, protsesside imitatsioonid Analoogmudelid- originaalse nähtuse v struktuuri taasloomine uues meedias Matemaatilised mudelid- mudeldamine mat meetodite abil Teoreetilised mudelid (metafoorid) ühe vähemtuntud valdkonna mõistete tõlge teise enamtuntud valdkonna mõistetesse ntx aatom võrreld päikesesüsteem G. Lakoff ja M. Johnson keeles toimub pidev süstemaatiliste tähenduste ülekanne, tekivad uued mõisted Väitlus on sõda (su väited ei pea vastu; ma purustasin ta vastuväited; oponent taganes) Aeg on raha (sa raiskad mu aega, see viivitus maksis mulle terve tunni)
· püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline
· püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
4.Kinnitamine on oluline osa õppimise juures, kuid ei ole täielikult vastutav õppimise toimumise eest. 5.Õppija ei ole vaid informatsiooni passiivne vastuvõtja. Tunnetus, keskkond ja käitumine mõjutavad üksteist vastastikku. Kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1.Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2.Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3.Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul. J.Dewey – Propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus. See, mida õpitakse koolis peab olema rakendatav ka kooli keskkonnast väljapoole. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Haridusel on ka ühiskondlik väärtus ja sotsiaalne funktsioon. Kasvamine läbi
· keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid · Morfeemid · Sõnad · Fraas · Lause · Leksikaalne sisu · Süntaktiline sisu · Semantiline sisu Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al
..), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused,
Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel 1) Kavatsuse puudumine ehk kaalumise eelne staadium 2) Kaalumine – probleemi tunnistamine 3) Ettevalmistus 4) tegutsemine 5) muutuse hoidmine Kasu sellest mudelist: - Käitumise muutmine pole dihhotoomne Mudeli puudused: 1. kas on jõutud mittemuutmise seisukohale pikaajalise arutluse tulemusena või pole nad
Sotsiaalse õppimise teooria on tugevalt seotud mudeldamisega ja vaatlusel põhineva õppimisega. Bandura on välja toonud kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1. Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2. Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3. Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul. (Albert Bandura, s.a) Kui inimesed puutuvad kokku uute esemete või situatsioonidega ja käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Paljudel juhtudel ei kasuta inimesed sotsiaalsest keskkonnast õpitud vahetult pärast teabe saamist, vaid kunagi
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
- strukturaalne stabiilsus – interindividuaalne stabiilsus – - isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused – - ipsatiivne stabiilsus – - individuaalsed erinevused muutustes Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas Isiksuseomaduste püsivust ja muutumist mõjutavad tegurid – - geenid – - rollid – - identiteet – - inimene-keskkond vastasmõjud – - sarrustusskeemide muutumine – - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – - kumulatiivne järjepidevus – - sotsiaalne küpsus – - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). • Evolutsiooniline perspektiiv
– Andmed on saadavad või nende kogumine on realistlik: • Nt. Millised on Eesti ametnike hoiakud karjääriteenistuse süsteemi osas? (kui peab ise andmeid koguma - pole teostatav) – Piisavalt kitsad ja BA-töö mahtu arvestavad • Nt. Millised on 2012. a. poliitilise kriisi põhjused? (pigem MA-töö maht) – Mitte liiga keerulisi analüüsitehnikaid eeldavad • Milline olid maksureformi valikute mänguteoreetiline tagamaa (Baüliõpilasele käiks matemaatiline mudeldamine üle jõu) Nõuded uurimisküsimustele II • Piisava konkreetsuse asemega (nt. koht, ajavahemik ära märgitud) – Nt. “Millised on olnud Eesti sotsiaalpoliitika kujunemise põhijooned Euroopa integratsiooni kontekstis 2004-2008”? – Uuritav ja konkreetne! – “Kuidas parandada Eesti riigi efektiivust?”, ei saa olla uurimisküsimus. • Vastatav – Moraalseid küsimusi ja ka esteetika-küsimusi ei saa uurida: • nt. Kas eutanaasia on eetiline?
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
Eesmärgist (grupiprotsessi edendamine; grupi sisuline eesmärk) Tegevuste liigid: Loeng Rollimäng Grupiarutelu (väiksed gr, suur gr) Praktilised harjutused (nn mängud) Psühhogümnastika grupiarengu ja emots seisundi edendamiseks Alateemad: tutvumine, reeglid, teemasse sisenemine, koostöö, lõõgastus, tagasiside, lõpetamine Lõõgastusmeetodid (lihaslõdvestus; muusika) 19 Mudeldamine Sotsiomeetria harjutused Füüsilised harjutused (nt usalduse-test, püramiid) Kujutlustehnikad (nt mõttematkad) Videotagasiside Kodutöö loovtehnikad Nõustamisvõtted. Arutelu: millised on spetsiifilised nõustamisvõtted grupinõustamisel? 15.12.2014 Nõustaja omadused, läbipõlemine ja supervisioon Nõustaja omadused: avatus, enesekindlus, emotsionaalselt tuleb kaasas olla, ausus/otsekohesus, empaatia,
Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused Mõisted tänu sellele suudab inimene mõtelda ja ennast väljendada. Osad täpselt defineeritud, teised aga laiemad. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda luuakse süsteeme (nt. Kategoriseerimine) Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
Korpusuuring on olemuslikult vaatluslik uurimus (observation). Ei saa muuta jälgid järeldused Semantiliste tunnuste märgendamine. Kelle intuitsioon kasutamine seda. Lubatakse enda intuitsiooni põhjal järeldusi teha, kui on väga suured andmemahud mida suurte numbritega teha. Ideaalis on korpusuuring puhas kasutuspõhine lähenemine Korpusuuringus materjali semantiline märgendamine otsustus on võrdlusprotsess oma intuitsiooniga? Korpusuuringute tulemuste mudeldamine (juhuslikud metsad jm). Nt 300milj sõna pealt uuring liiga vähe infot mudel ja siis saab vaadata, kas arvuti käituks sama moodi selle olemasoleva info põhjal. Mida uuritakse Sagedus (sõna, võrm, paus) Kollokatsioone Ngramme Keskmist silpide arvu sõnas, foneemide arvu sõnas) Sketch Engine: näiteks trigrammid (Ngramm koosesinemised (ka bi) kõige sagedamini esinevad kolmikus ,,et see on" ,,ei ole võimalik" ,,see ei ole" jne Wordnet https://www.cl.ut
ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikipedia) • Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) • Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) • Harjutamine • Valikuline kinnitamine Kaasasündinud keeleomandamismehhanism Naom Chomsky- Inimesel on ajus kaasasündinud keelekasutusmehhanism. Kriitilise perioodi hüpotees Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz ja vermimine
Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas Isiksuseomaduste püsivust ja muutumist mõjutavad tegurid - alakontrollitud lapsed: madalam enesekontroll, kõrgem neg emotsionaalsus. Halvem paarisuh kval, kuriteod, alko - pärsitud lastel: kõrgem kontroll, madal pos emost geenid rollid identiteet inimene-keskkond vastasmõjud sarrustusskeemide muutumine enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu "printsiibid": kumulatiivne järjepidevus isiksusom stab suureneb vanusega, aga võivad ka täiskasv eas muutuda 1. Plastilisus- keskk mõj olenemata vanusest 2. Kumulatiivne järjepidevus- isiksuseom interindividuaalne stab kasvab koos vanusega 3. Küpsus- vanuse kasvades muutuvad inimesed kehtestavamaks, sots, meelekind 4. Kaasvastutuse printsiip- elusün süvendavad isiksuseom 5
objektiivse hindamise põhjal. Eristatkse kolme kontrolli liiki - etapikontroll, jooksev kontroll ja operatiivne kontroll 4. Millisel eesmärgil kasutatakse kompleksset kontrolli? Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse kontrolli paralleelne kasutamine . Kusjuures kasutades pedagoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi ja meditsiinilisbioloogilisi meetodeid. 5. Millised on treeningutehnoloogia elemendid? Neid on kokku 10! Mudeldamine, võimekuse diagnoosimine, planeerimine, programeerimine, juhtimine, registreerimine, kontroll, kalkuleerimine, analüüs, korrigeerimine SPORDITREENINGU SPETSIAALPRINTSIIBID. 6. Mida mõistetakse sporditreeningu printsiipide all? Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused, peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine,
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Prosotsiaalse käitumise alged - Evolutsiooniline perspektiiv kui me aitame neid, kellel on sarnane geenikogum, aitame geene edasi viia. - Sotsiaalsed normid retsiprooksus (ootame et meid aidataks, kui ise aitame), sotsiaalne kohustus (kui meil läheb paremini kui teisel, peame teist aitama) ja õiglase maailma hüpotees (meil on ootus, et iga inimene saab selle, mis väärib). Normid on erinevates ühiskondades erinevad, me ei aita kõiki ja alati. - Mudeldamine Bandura, sotsiaalne õppimine, see kuidas me näeme et teised meie ümber käituvad, nii käitume ka ise. Võtame palju üle nähtud käitumismalli. Eriti laste puhul. Mis mõjutab aitamist? Normid, väärtused, põhimõtted, sotsiaalne surve Mis mõjutab abistava käitumise esinemist? 1. Situatsioonilised mõjutajad 2. Aitajast tulenevad mõjutajad 3. Abi saaja poolsed mõjutajad Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Situatsioonilised mõjutajad
Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel:
– See saab selgemaks, kui ma seda teen“). Kui lapsed keelduvad kordarikkuva käitumise ja Käitumiste (mida juhtub väga harva), kasutab õpetaja arutelu fookuspunktina pilti. selle mõjude suhtes teistele mudeldamine kava raames kõikide Nagu varem märgitud, peab igasugune “peegeldamine“ jääma põgusaks; astuge samm Lapse praeguse kordarikkuva töötajate käitumise üle arutlemine
huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring)
NJ: Wiley. Farrow, B. (2007, April 12-14). Procuring steel through an early-release steel package. The International Proceedings of the 43rd Annual Conference, Flagstaff, AZ. Fischer, M., & Kunz, J. (2004). The scope and role of information technology in construction. CIFE technical report, Stanford University, Stanford, CA. Glesne, C. (1999). Becoming qualitative researchers: An introduction. White Plains, NY: Longman. Inkinen, M. (2010, August 4). Mudeldamine tõstab ehitiste kvaliteeti. Äripäev. Internet in Estonia. (2010). Wikipedia. Retrieved October 10, 2010, from http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_in_Estonia Jackson, M., Zekioglu, A., Shlemon, E., & Mayes, C. (2007, April). A new slant. Modern Steel Construction, 30-33. Kostura, Z. (2009, May). A search for answers to questions on BIM. Structure magazine, 28-30. Ku, M., Pollalis, S. N., & Fischer, M. A., (2008). 3D model-based collaboration in design
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
