Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm
See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi. Paljude elukutsete omandamine lausa nõuab akrobaatikaga tegelemist, et arendada julgust, otsustavust, enesejulgestuse ja abistamise oskusi. Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. 3 MÕISTED Akrobaatika harjutused on stabiilsed, pöörlemisega seotud keha liikumised ja püramiidid.
Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane
protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele
Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
motiivide kujunemisega ning paljude õppimise ja mälu aspektidega Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks · Vasak ja parem poolkera · Otsmikusagarad vastutab planeerimise, mõtlemise ja impulsi kontrolli üle · Kiirusagarad kombineeritakse meeleelundite info ja võimaldab ruumitaju · Oimusagarad tõlgendavad helisid sh kõnet · Kuklasagarad siin tõlgendatakse visuaalset informatsiooni: värvus, liikumine, kuju jne Aju toimimise põhimõtted: lateralisatsioon · Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje suhtest enam-vähem sümmeetriline · Funktsionaalselt saame rääkida lateralisatsioonist
• Muudab jutukamaks ja püsimatuks • Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid, hirmutunne, agressiivsus. • Mürgistus • Südame rütmihäired • Sõltuvus HALLUTSINOGEENI D • Toime on inimestel erinev • Ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad • Ebameeldivad nägemused • Vahelduv meeleolu • Ebaloogilised mõtted • Sõltuvus KANEP • Muutub maailmataju, käitumine • Jutukas, naerab palju • Aja- ja ruumitaju nõrgened • Refleksid aeglustuvad • Tekitab vähki • Sõltuvus GHB • Mõju sarnaned alkoholiga • Lõbusus, jutukus. • Teeb uniseks • Suur üleannustamise oht • Võib lõppeda surmaga • Tekitab füüsilist sõltuvust KATINOONID • Tekib heaolutunne • Koormab südant ja vereringet • Ülikõrge palavik • Ränk väsimus • Sõltuvus AMFETAMIIN • Kesknärvisüsteemi ergutav aine • Püsimatus
ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju - Ruumitaju - Ajataju - Liikumistaju Omaette tajuliik on illusioon. Illusioon on moonutatud, ebaõige taju.
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab rasedus...
peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt
toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju: Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja- ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos (ütleme 12 seent) muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks. Suur doos (umbes 40 seent) põhjustab kirevaid hallutsinatsioone (häid või halbu, nagu LSD puhul). Süda võib pahaks minna ja kõht valutama. Ohud: Suurim probleem, mis hallutsinogeensete seentega kaasneb, on mitte korjata valesid seeni - mõned surmavalt mürgised seened näevad vägagi sarnased välja.
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
HologrAMM Aivo Jääger Mis on Hologramm? Hologramm on laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis Mis on kolmemõõtmeline ehk ruumkujutis? Inimese ruumitaju põhineb kolmel geomeetrilisel nähtusel: Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet
Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed tunduvad moonutatutena, värvid muutuvad eredamaks, helid valjunevad. Kanepiuimas on sama ohtlik autoga sõita kui alkoholijoobes. Kanepi suitsetamine kahjustab hingamisteid ning võib tekitada kroonilist bronhiiti ja hingamisteede vähki. Südameprobleemidega inimestele võib kanep põhjustada näiteks infarkti ja rinnaangiini. Nendel, kellel on geneetiline soodumus vaimsetele häiretele, võib kanep anda tõuke selle ilmnemiseks või süvenemiseks.
1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1
Olen kuulnud, kuidas paljud inimesed on tema loomingut koledaks, igavaks ja mõttetuks nimetanud. Minu jaoks on Miro midagi muud. Ma ei näe tema töödes just ilu, kuid nendes on võime minuni jõuda. Tarbida Mirod mõjub mulle, kui päikesepaistel rannas lesida, merd ja sinist taevast imetleda ning eemale liuelda enda argipäevamuredest. Näiteks maale ,,Catalan Landscape" ja ,,The Gold of the Azure" võin ma tükk aega vaadata, kaotades seejuures nii aja- kui ka ruumitaju. Minu jaoks oli see üllatav, kuna tavaliselt pole kunst minus selliseid emotsioone esile tõstatanud. Seega au mehele Kataluuniast mul ei jää lihtsalt muud üle kui ülistada tema loomingut ja tänadada teda, kui uue kunstimeele avajat minus. Võrratu!
kuju, suurus, kiirus, paiknemine ruumis, magusus, kõrgus, kuid ka kavatsused, meeleolu, suhtumine, eesmärk jm. Taju terviklikkuse tagavad nt objektide lähedus, suletus, sarnasus ja ,,hea jätk" (nt pidev joon). Taju peamised omadused on: püsivus e konstantsus, valivus e selektiivsus, mõtestatus ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. On lahutamatult seotud
Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid).
ruumitajuga seotud funktsiooni)? • Ruumilise õppimisega seostatakse hipokampust, kuigi uuringud on leidnud vastuolulisi tulemusi. - Mõned uurijad arvavad, et hipokampusel on otsene ja spetsiifiline roll ruumilises navigeerimises. -Teised uurijad usuvad aga, et hipokampusel on lihtsalt üldine roll mälus ja anterograadsed ruumilised defitsiidid tulenevad üldisest anterograadse mälu kahjustumisest. • Mitmed hipokampuse kahjustusega patsientide ruumitaju on häirunud, samas nt H.M juhtumil ei ilmnenud märkimisväärset ruumitaju kahjustust. • Ruumilise õppimise seotust hipokampusega toetavad uuringud kogenud taksojuhtidega – ruumilise navigeerimise ülesandes ilmnes PET-uuringus kõrgenenud aktiivsus paremas hipokampuses; samuti leiti parema hipokampuse tagumise osa suurenemine kogenud taksojuhtidel. Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus.
arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajusmis ( mõistmist ja hindamist ) 2) Ruumitaju saame maailmast kolmemõõtmelise pildi 3) Liikumistaju- annab meile infot teiste objekdide liikumise kohta 4)Ajataju saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kiirust ja ajajärku .Tähelepanu omadused : Tähelepanumaht(objekdide hulk , mida jõuame haarata kindla ajajooksul) , Tähelepanu jaotavus ( jaotamine mitleobjeksi vahel korraga ) , Tähelepanu koondamamine ( keskendamine ühele kindlale objeksile ja kekenduda selle liikumisele ja tegevisele ) ,
1. Matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega Lõimimise tähtsus: 1. Võimaldab käsitleda õpitavat erinevalt (seosed, meetodid, võtted, vahendid) 2. eesmärk on tagada tervikliku maailmapildi teke Teiste õppetegevustega Keel ja kõne Nt. ajamõisteid sisaldavate mõistatuste lahendamine "üks puu 12 haru, igal harul 4 pesa, igas pesas 7 muna, igal munal oma nimi" (AASTA,AASTAAJAD, PÄEVAD) Liikumine Nt. sammude lugemine: Kaks sammu ette, üks samm tagasi Kunstiline tegevus Nt. Joonistada paberile viis õuna, kolm õuna värvi roheliseks, kaks punaseks. Mäng Matemaatilised mängud Igapäevategevustega Riietumine Nööbid jopel mitu nööpi? Mis värvi nööbid? Mitu auku nööpidel? Kohaloleku kontroll Lapsed loevad üle, mitu neid lasteaias kohal on, mitu on puudu Pesemine Enne pesemist järjekorda võtmine, Kalendri jälgimine Nädalapäevade õppimine Laua katmine mitu taldrikut? Mitu kahvlit...
diagnoositakse sagedamini kõõrdsilmsust, nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus Koordinatsioonihäired Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus Arendustegevus Arendustegevust erirühmas suunab vastava ala spetsialist- tüflopedagoog. Vajalik on ka koostöö silmaarstiga. Oluline on tagada järgnevad tingimused: Ruumid ja töölauad valgustatud Vahendid on silmade kõrgusel Igale lapsele pakutakse sobivat
TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD . KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE:
sarnased. Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene (taimed,seened). Euroopas ja Aasias on neid umbes tosin, Ameerikas 40. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Tänapäeval on kasutusel umbes paarkümmend taime (eriti aga seent), mille psühhoaktiivne toime on seotud alkaloidide sisaldusega. Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Vastavalt sellele, millised elamused tekivad, on hallutsiogeene liigitatud: 1. fantastika ilmneb fantastiline maailm; 2. psühhotomimeetika või psühhootika või psühhodeelika tekib mööduv psühhoos; 3. müstikomimeetika müstiliste kogemuste teke. Hallotsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis pärinevad taimedest ja seentest, ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks.
sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja
TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD. KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME
4. Kanep Kuidas saadakse: Kanep on laialt levinud üheaastane 23 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 59 saagja servaga lehekesest. Lühiajaline mõju tervisele: Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Tarvitaja on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood. Pikaajaline mõju tervisele: Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb
(a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda
inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2
töötavaid alamaid. Kõige paremini tuleb kiviaegsete inimeste kunstiline tegevus välja läbi koopamaalingute. Kuulsamaid neist asuvat nt Lascaux koobastes Prantsusmaal, tehti ca 14 000 10 000 a eKr. Koopaseintele maaliti mineraalsete pulbervärvidega peamiselt realistlikke loomi (piison, hobune, põder), inimesed maaliti see-eest primitiivselt. Samuti joonistati üksteise peale ja segamini, s.t puudus ruumitaju ja perspektiiv. Samuti on leitud märke skulptuurikunstist. Kõige varasemad skulptuurid olid veenused ehk täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat, kaunistama. Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide kokkuehitamine
Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid phjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhired), ngemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega prssivat toimet (vlja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad
Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse lapse 3 esimese eluaastani
sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole
Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone tunneb rõõmu ja rahuldust. Vaimne areng Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini. Esteetiline areng Mängides arenevad lapse kunstilised oskused tema tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) saavad hoopis teise tähenduse. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Poisid: Kasutavad end riietades ja mängides maskuliinseid värve ega pööra nendele erilist tähelepanu. Tihtipeale ei pööra nad üldse oma tähelepanu sellele, milline keegi välja näeb. Keskendutakse rohkem üldpildile, mitte detailidele. Tüdrukud: Kasutavad end riietades ja mängides võimalikult palju erinevaid värve. Ilu-, värvi-, vormi ja ruumitaju on neil palju parem kui poistel
Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Esimese õpiku kirjutas 1599 itaallane A.Tuccaro. Esimesed MM-võistlused peeti 1974, esimesed EM võistlused 1978, esimesed NSV Liidu esivõistlused 1939. Akrobaatika koolis Miks õpitakse koolis? Akrobaatika on vajalik kasvava organismi mõjutamiseks mitmekülgsuse eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi. Samuti õpitakse olema üks osa meeskonnast, mis soodustab teiste liikmetega heade sõprussidemete kujunemist ja koostöö oskuse arendamist. Üheks naiselikumaks spordialaks peetud võimlemine ei ole ainult tüdrukute mängumaa. Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja
21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes
Katseid jätkama õhutab ka uudishimu lõppude lõpuks ikkagi hasisi efekti tunnetamiseni jõuda. Edasisel India kanepi valmististe tarvitamisel tekib hea enesetunne, rõõmus tuju , erutusseisund, ebatavaline heaolutunne, liikumistung, tahtmine vigurdada, laulda, tantsida, raskusi tõsta. Mõttevool kiireneb, suureneb jutukus. Fantaasia on piiritu. 6 Lõbusus vaheldub nututujuga. Aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed paistavad moonutatutena, värvid tunduvad eredatena, helid valjuna, esemed kontrastsetena, aja kulg kiirenenuna. Mõnel inimesel võib tekkida tugev seksuaalne erutus. Kasvab võimete ja võimaluste tunne. Inimene tunneb vaimsete võimete ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid, mis enamasti ei tundu hiljem küll nii head, kui ta alguses arvata võis. Lühiajaline erutusseisund asendub hirmu- ning võõrastustundega. Mõtlemine muutub ebaloogiliseks,
Fluiidne intel. Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel.
Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus.
Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka
Mõju poolest on opiaadid üksteisega teataval määral sarnased, kuid mõju võib olla erisuguse tugevusega. Opiaadijoobel on järgmised tunnused: joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral sügav heaolu- ja õnnetunne tuimus ja vähenenud valutundlikkus kapseldunud, äraolev tunne halvenenud aja- ja ruumitaju kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine kehafunktsioonid on pärsitud üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri opiaatide tekitatava joobe erisused ei ole
uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu
Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga.
Nimeseaduse jrgi ei tohi eesnimi koosneda rohkem kui kolmest nimest vi kaahest sidekriipsuga eesnimest. Nelja osalist lahku kirjutatud nime lapsele panna ei saa. AJU Parem pool:mitte verbaalne - snadega seaos on minimaalne ja ttab jooniste skeemide, plaanide, piltide ngemisel. Snteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja phjuseid ja soovib edasi lkata otsustamist Ruumiline- asjade asutus ja paigutus ngemse kaudu ja orjenteerume ruumis. Hea ruumitaju. Kujundite meeldejtmine, episoodiline mle Intuitiivne- vaist Neb elu roosades vrvides. Parema ajupoolkera domineerimisel on polulatsioonis 40-45%- nad hangivad infot meeleorganite kaudu neid on hea tegelikuse ldistamise vime 60% on koleeritud vi sangirinik. 14-20% info hangitakse verbaalselt, kujutletav ettekujutus, tugev loogika. Introertne- eleab oma enda sees. Kolme mtmelised, kujundusvime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasaku
õppimises osalt seotud küpsusega tütarlaste küpsemine on lihtsalt kiirem, nad on oma arengus samaealistest poistest ees. Oluliste erinevustena on uurijad välja toonud, et tütarlapsed ületavad poisse sõnalises voolavuses ja üldises kõnes. Samuti on tütarlaste tulemused poiste omadest paremad mehaanilises mälus ning enamasti ületavad naised mehi ka käteosavuses. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piirkonnad, tänu millele on neil parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Poistel hakkab kergemini igav kui tüdrukutel ja nende tähelepanu hoidmiseks tuleb kasutada rohkem ja erinevamaid mooduseid. Tüdrukud tulevad igavuse peletamisega paremini toime. See omakorda mõjutab oluliselt õppimist. Kui lapsel hakkab igav, jätab ta õppimise pooleli ja segab kogu klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin-
- Me tarbime kuvandeid ja märke, jättes kõrvale kasulikkuse ja väärtused. - Pm-liku kultuuri kirevaid stiilide, simulatsioonide ja pealispindade mängus annab iga asja naljaks keerata. - Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem tarbismisvaldkonda- mida ostame, Modernismijärgset popkultuuri nähakse niisuguste segaduste ja moonutsute väljendajana- nii ei suuda ta aja-ja ruumitaju peegeldada. Postmodernistlik popkultuur asub väljaspool ajalugu. Metanarratiivid nagu religioon, teadus, kunst, modenism, on allakäimas. Lk 314 Postmodernismis: tarbimine, kesklassi uued ametid ja tarbijaturud,isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine. Ei saa öelda, nagu oleks toimunud lihtsalt allakäiguprotses. Identiteet postmodernismis: Inimene loob ennast väljapoole avalikku sfääri: seoseraamastik on kadunud. Tr
(Kula 2004, 45) Kõige rohkem raskusi esineb vasakukäelistel lastel kirjutama õppimisel, mille üks põhjus on, et kirjutama õpetamisel lähtub õpetaja paremakäeliste õpetamise metoodikast. Vasakukäeliste laste füsioloogilisest eripärast tulenevalt võivad neil ajupoolkerade funktsioonid välja kujuneda hilinenult. Seetõttu kujuneb nende laste käelisus välja hiljem, esineb vasaku käe kasutamise segadus ning halb suunataju. Vasakukäelistel lastel ilmnevad raskused ruumitaju väljendavate mõistete omandamisel ja neile reageerimisel, mis omakorda raskendab lugema ja kirjutama õppimist ning matemaatiliste oskuste kujunemist. Selge on, et meie suure õpilaste arvuga tavaklassides võib vasakukäeline laps jääda vajaliku tähelepanuta. Järelikult jääb vasakukäelisus kui individuaalsus paljudel juhtudel toetamata, mistõttu suureneb vasakukäeliste laste kõrvalejäetuse risk ja kannatada võib isiksuse areng tervikuna. (Kula 2007, 68-69)
nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras.
annaabi.ee 
