Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
(R. R. McCrae, P. T. Costa) Baastendents ajas suhteliselt püsiv iseloomujoon, mis määrab viisi ja suuna, kuidas mõelda, tunda ja käituda Iseloomulikud kohanemused baastendentside ja keskonnategurite kokkupuutel tekkinud, elu jooksul omandatud oskused, harjumused, hoiakud SUUR VIISIK: 1. Neurootilisus: soodumus kogeda negatiivseid emotsioone, (hirm, kurbus, süü, viha), soodumus emotsionaalseks häirituseks (depressioon, vaenulikkus, madal enesekontroll) 2. Ekstravertsus: soodumus kogeda positiivseid emotsioone, aktiivsus, seltskondlikkus, enesekindlus; Vastandiks introvertsus: eelistavad seltskonnale üksinda olemist, mis ei tee neid tingimata õnnetuks. 3. Avatus kogemusele: huvi uute ideede, kogemuste, ümbristeva maailma ja iseenda siseelu vastu; Vastandiks suletus, konservatiivsus. 4. Sotsiaalsus: usaldus teiste inimeste vastu, omakasupüüdmatus, leplikkus. Valmidus teisi
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
Ryff ja Singer (2000) kasutasid nii empiirilist kui ka juhtumianalüüsi uurimaks, millist mõju eudaimooniline eluviis omas tervisele üldisemalt, hõlmates ka autoimmunnset funktsioneerimist. Nende töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 4 Iseloom, individuaalsed erinevused ja heaolu. - ekstravertsus ja meelekindlus on positiivses seoses subjektiivse heaoluga (DeNeve & Cooper) - sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus kogemusele on vähem seostatud subjektiivse heaoluga, kuna individuaalsete omadustena on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima
väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviia. Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid
KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus,
Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud. Kaarel Trepp 10.d
Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Neurootilisus Iseloomulikud Ekstravertsus kohastumused Avatus Püüdlused, hoiakud, Sotsiaalsus väärtused, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon Minaskeemid, isiklikud müüdid 4. Kas keskkond muudab isiksust? “Sotsiaalsed eksperimendid”
uurida võõraid ja tuttavaid, olid tulemused samad. Seetõttu ei tahtnud nad, et Tupes ja Christal kiirustaksid. Norman uuendas Cattell'i nimekirja 1431 sõnani.Seejärel jagas need 75 rühma, vastavalt Tupes'i ja Christali teooriale. Paul Costa ja Robert McRae töötasid välja algselt 3 faktorit ning lõpuks lisasid 2, mille Goldberg oli välja töödanud. Nemad paigutasid ka iga faktori alla 6 omadust, mis seda faktorit iseloomustavad. E-Extroversion ekstravertsus (soe, aktiivne, põnevust otsiv, ennast maksma panev, positiivsete emotsioonidega, seltskondlik) N-Neuroticism neurootilisus (närviline, vihane, vaenulik, depressiivne, impulsiivne, haavatav, iseteadlik) A-Agreeableness sotsiaalsus (usaldav, otsekohene, kaasategev, tagasihoidlik, ligimesearmastaja, osavõtlik) O-Openness avatus (loov, kunstihuviline, emotsiooniline, tundlik, uudsust otsiv, tolerantne)
neile meeldivad tüdrukud. · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused?
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis
seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne
Iga inimene on isiksus.!? Käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad ning mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral tähistatakse tavaliselt sõnaga isiksus. Need eripärad ilmnevad tema käitumises, suhetes teistega ja keskkonnaga. Inimeste käitumised on erinevad ja igaüks reageerib erinevalt teatud situatsioonides. Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus,...
· Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five)
· Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five)
R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On
Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4
- isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A
1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR suletus; sünnijärjekord pole oluline 3. Joonte universaalsus- 5-faktorilise struktuuri püsivus 4. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus .71 (J.Allik), tutvus pikendab täpsust 5. Sõltumatus hindamismeetodist 6
Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal).
Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne Seltsimatu Optimistlik Rahulik Aktiivne INTROVERTSUS EKSTRAVERTSUS Passiivne Seltsiv Hoolikas Avatud Mõtlik Jutukas Rahuarmastav Meeldiv Juhitud Elavaloomuline Tasakaalukas Muretu Usaldatav Mugav Rahulik Juhtiv
Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaud...
· Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · Lastel, kelle IQ ületab 145 punkti on raskem keskkonnaga kohaneda. · Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne b) meeleline
Üldfaktor · Kõigis isiksuseomadustes on hinnanguline komponent. · See on osaliselt seletatav vastamisstiilide ja motiividega (ilustatud kirjeldused), kuid osaliselt ka positiivsete omaduste tegeliku kovariatsiooniga. · Üldfaktori "suurus" või "seletusjõud" ei ole alati sama: see sõltub vastamiskonteksistja valimi eripäradest. Üldfaktori tugevus väljendub ka "suure viisiku" omaduste vahelistes korrelatsioonides Viiefaktoriline mudel · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi)
• Põhiküsimus: kas katsegrupi ja kontrollgrupi reaktsiooni/tulemuste erinevus on oluline TESTIMINE • Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria • Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga) • Testi eripärad: individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument • isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus), • intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) • projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930) ISIKSUSETESTID • Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik • MMPI • Suur viisik: tänane teadmiste tase
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (H.J.Eysenck) kuni 16 omaduseni (R.B.Catell). Hetkel moodsaim 5 faktori teooria (Big-Five , Costa, McCrae), mille järgi isiksust kirjeldab: 1. Ekstravertsus 2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 3. Meelekindlus (tahtejõud) 4. Neurotism 5. Avatus (intellekt) Funktsionaalne Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära
elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 5
korralikkusel? · Faktoranalüüsi abil saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid · Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1. Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5
Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse
et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse
seotud. Mis on isiksus ja milleks seda uurida? Kõigepealt on oluline aru saada, et isiksus ehk iseloom (ingl. personality, coping style) pole sama mis käitumine. Käitumine on olendite vastus keskkonnale Isiksuse mõiste seisneb aga selles, et eri olendid käituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need erinevused käitumises on ajas püsivad ehk sellele isendile loomuomased. Isiksuse Viie faktori mudel ekstravertsus sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) meelekindlus (tahtejõud) neurotism avatus (intellekt) SEADUMUS püsivad käitumisviisid/tendentsid, mis reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise suuna ja toimimise viisi 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi 1. Armukadedus 2. Kättemaksuhimulisus 3. Võimetus olukordi lahendada 4. Moraalipõhimõtete puudumine 5. Liigne kategoorilisus 6. Valetamine 7. Agressiivsus 8
vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid eelistavad rahvarohkeid kogunemisi, nad on aktiivsed, enesekindlad, jutukad. Introverdid eelistavad üksindust ja see ei tee neid õnnetuks.
kuid rahvusliku iseloomu stereotüübid tunduvad olevat sotsiaalsed konstruktsioonid. · Uuring näitab, et väärad on väited, justkui peegeldaks rahvuslike iseloomu erinevused etniliste ja kultuuriliste rühmade geneetilisi erinevusi. Eestlane eestlased ise pidasid end väheaktiivseteks, alahoidlikuks, umbusklikuks ja töökaks. Kui vaadati teste, võrreldi eestlasi ameeriklaste ja taanlastega, kõrgel kohal oli ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus. Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga.
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamis...
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne)
Turu segmentimisel võib aluseks võtta: geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek);
Isiksus ja grupisooritus: isiksuse omaduse kooslus ja tööülesannete olulisus Kramer, Bhave, Johnson Sissejuhatus Inimese mentaalne võimekus on üks olulisemaid punkte üldse selles, kuidas ta oma tööülesannetega hakkama saab. Samas kui ta kasutab oma isiksuse leidlikkust, siis see lisab tema sooritusele palju juurde. Töötaja valikul on nende heade isiksuseomaduste olemasolu seoses hea töösooritusega. Big Five: · Ekstravertsus · Sotsiaalsus · Meelekindlus · Neurootilisus · Avatus Üldiselt on erinevate isiksuseomaduste hulgas on need 5 laialdaselt tuntud ja ära uuritud. Barrick ja Mount uurimus näitab, et need 5 omadust mõjutavad pidevalt inimese inimese individuaalset käitumist. Näiteks keskmiselt saab kõrge ekstravertsusega töötaja hakkama väga erinevat liiki töödega. Organisatsioonides on töö üha enam struktureeritud meeskondadesse ja seega on vaja head
visualisatsioon Hüpnomeedia - unesõppimine Anesteesia - selles seisundis inimene on patsient operatsioonilaual TEEMA 15 ISIKSUSE - JA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Isiksus selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvusest ja eeldusest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused Temperament ekstravertsus, koleerilisus Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom - kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus - Loovus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav
Joonte teooriad · Isiksus on kombinatsioon küllaltki püsivaid sisemisi jooni, omadusi, mis avalduvad ajas ja situatsioonides. · Inimesed erinevad selles osas, mil määral mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke.
1.Turunduse mõiste ja olemus. turundus ehk. Marketing seisulohti kasutavad kõik kes soovivad midagi vahetuse teel saavutada . Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. 2.Turunduse üldised funktsioonid ja probleemid 1. "Turundus" teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus siin vahendab "turundus" vajadust ja selle rahuldamist; 2."Turundus" mõjutab inimest valima olemasolevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu võiks olla siin suunab "turundus" vajadust; 3."Turundus" kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
