* Inimene tunneb, et tal on rohkem julgust ja tundeid muutuvad eredamaks ja sügavamaks. * Inimese suhe hirmsatesse ja valusatesse minevikusündmustesse muutub ta vaatab neid täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele:
läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt. Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt osasid saab ise
................................................................................... 7 4 Holistilne teraapia.................................................................................................................... 9 4.1 Kes saab abi...................................................................................................................... 9 4.2 Kuidas teraapia toimub................................................................................................... 10 5 Gestaltteraapia........................................................................................................................12 5.1 Gestaltteraapia põhineb kahel mõtteviisil:......................................................................12 5.2 Kuidas isiksust nähakse?.................................................................................................13 5.3 Teraapia eesmärk.................................................................................................
väidab, et kombinatsioon probleemid ja interpersonaalsetest ja võimalikud bioloogilistest faktoritest on lahendused. psühholoogiliste ja interperosnaalsete probleemide põhjuseks. Geneetilise eelsoodumusega inimesed võivad keeruliste inimsuhete korral ka kergemini puntrasse sattuda. GESTALT- Loodi 1940-ndatel Gestaltteraapia Eesmärgiks on Sobib kõigile Klient peab olema TERAAPIA peamiselt Frederick Perlsi, aluseks olevad teadlikkuse vanusegruppidele, avatud holistilisele Laura Perlsi ja Paul filosoofiad loovad taastamine, mis lubab erineva vaimse maailmavaatele, Goodmani poolt. Põhineb terapeutilise rohkem valikuid ja võimekusega muidu see teraapia
mitmetes sotsiaalsetes gruppides. 1936. aastal asutas J.L. Moreno Beaconis, 60 miili kaugusel New Yorgist sanatooriumi, millest sai rahvusvaheline psühhodraama keskus. 1940. aastal kohtus J.L. Moreno Zerka Toemaniga, kellest sai tema kaastööline ning üheksa aastat hiljem ka abikaasa. J.L. Moreno loodud psühhodraama kui meetod on leidnud alates 1940. aastatest väga laialdast kasutamist ning see on kujunenud üheks psühhoteraapia lahutamatuks osaks: nii pereteraapia, gestaltteraapia, rollimängud kui ka mitmed teised teraapia vormid kasutavad J.L. Moreno ideid ja metoodikat. 1951. aastal asutati J.L. Moreno ning tema abikaasa eestvõtmisel rahvusvaheline grupiteraapia komitee, mis kutsus kolm aastat hiljem kokku esimese grupiterapeutide kongressi. 1974. aasta mais Moreno suri. Tema tööd on tänaseni jätkanud abikaasa Zerka Moreno, kes andis ka Moreno Keskusele loa nime kasutamiseks.
Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet
väljatöötamisel,teha ettepanekuid õpilastele,lapsevanematele ja õpetajate huve puudutavates küsimustes ja oluline on ka külastada õpilaste kodusid.Praktilises töös on lisandunud praeguseks töö tugiisikutega;kooli vastava soovi korral õppenõukogus,lastevanemate koosolekul ja klassijuhatajatundides osalemine 6 ;koostööpartneritega võrgustikutöö algatamine,individuaalne psühhoteraapia gestaltteraapia meetodil;õpetajate,lapsevanemate ning pedagoogikaja sotsiaalõpilaste koolitamine,grupitöö õpilaste,õpetajate ja lapsevanematega,üliõpilaste välipraktika juhendamine ja kõige olulisem -Eestis tehtava koolisotsiaaltöö uurimine,et luua teoreetiline ning praktiline baas,mis vastab Eesti ühiskonna tingimustele ning vajadustele. Koolisotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi töö erinevused Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude
Kaks inimest suhtlevad ja vahetavad nagu tavalist näilist informatsiooni, kuid tegelikult vahetatakse varjatud informatsiooni. Näiteks flirtimise puhul. "Ma sain täna uue video. Sa ei taha õhtul näha?" "Tahaks küll jah". Tegelikult räägivad nad sellest, et meeldivad üksteisele. Sedalaadi informatsiooni kohta ongi teos "Suhtlemismängud", kus Berne räägib varjatult informatsiooni vahetamisest. 14. PILET F. PERLS NING GESTALTTERAAPIA PÕHILISED MÕISTED JA MEETODID Fritz Perls (1893-1970) Gestaltteraapia rajajaks peetakse Perlsi. Ta õppis Berliini ülikoolis koos Karen Hornyga ning sai ka algselt psühhoanalüütilise koolituse. Perls oli samuti rahvuselt juut (pidi otsima muu elukoha ja töökoha). Enamik emigreerus Ameerikasse, kuid tema läks enne Ameerikasse minekut Lõuna-Aafrika Vabariiki. Töötas ja elas seal üsna pikka aega. Rajas sinna ka oma instituudi ja pani seal aluse gestaltteraapiale. See on
Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening, ümbersündimine, gestalt teraapia jms. Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad
Need tekitavad vääritimõistmist ja konflikte. Kaks inimest suhtlevad ja vahetavad nagu tavalist näilist informatsiooni, kuid tegelikult vahetatakse varjatud informatsiooni. Näiteks flirtimise puhul. "Ma sain täna uue video. Sa ei taha õhtul näha?" "Tahaks küll jah". Tegelikult räägivad nad sellest, et meeldivad üksteisele. Sedalaadi informatsiooni kohta ongi teos "Suhtlemismängud", kus Berne räägib varjatult informatsiooni vahetamisest. 14. F. Perls ning gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Gestaltteraapia rajajaks peetakse Perlsi. Perls midagi uut ei leiutanud, vaid ta oli n-ö osav miksija. Ta võttis erinevatest teooriatest ja õpetustest erinevaid komponente ning liitis need kokku. Näiteks gestaltteraapia on saanud mõjutusi eksistentsiaalsest psühholoogiast, gestaltpsühholoogiast (erinev asi - peale nimetuse midagi sarnast ei ole), psühhoanalüüsist ja Wilhelm Reichi ideed kehale suunatud teraapiast. Ta kasutab näiteks ka psühhodraamat
Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll, kaine ja kalkuleeriv suhtumine, mõtleb loogiliselt, toetub faktidele. Neg jooned tundetus, fantaasiavaesus. Vähene fantaasia. Inimeste erinevus sõltub nende kolme tasandi omavahelistes proportsioonides. Kolm suhtlemiskäiku: paralleelne, ristuv (enim konflikte. Vastus tuleb teiselt tasanditl tagasi), varjatud (ainult üks suhtlemiskäik, nt flirt) 14. Perls ja gestaltteraapia mõisted ning meetodid Ta on osav mixija. Osad ideed psühhoanalüüsist, psühhodraamast. Reichi ideid. Keha idee. Natuke ka eksistentsialistlikku filosoofiat jne. Põhiline asi, mis eristab psühhoanalüüsist: Kui F keskendub lapsele, siis P keskendub olevikule, nüüd ja praegusele. F: Miks? P: Kuidas? Gestaltteraapia. Algselt individuaalne teraapia, tänapäeval kasutatakse grupiteraapiana. Omapära- tugev liider, kes gruppi veab. G.teraapias keskendutakse tavaliselt ühele
suhtumine, mõtleb loogiliselt, toetub faktidele. Neg jooned tundetus, fantaasiavaesus. Vähene fantaasia. Inimeste erinevus sõltub nende kolme tasandi omavahelistes proportsioonides. Kolm suhtlemiskäiku: paralleelne, ristuv (enim konflikte. Vastus tuleb teiselt tasanditl tagasi), varjatud (ainult üks suhtlemiskäik, nt flirt) 12 14. Perls ja gestaltteraapia mõisted ning meetodid Ta on osav mixija. Osad ideed psühhoanalüüsist, psühhodraamast. Reichi ideid. Keha idee. Natuke ka eksistentsialistlikku filosoofiat jne. Põhiline asi, mis eristab psühhoanalüüsist: Kui F keskendub lapsele, siis P keskendub olevikule, nüüd ja praegusele. F: Miks? P: Kuidas? Gestaltteraapia. Algselt individuaalne teraapia, tänapäeval kasutatakse grupiteraapiana. Omapära- tugev liider, kes gruppi veab. G.teraapias keskendutakse tavaliselt ühele
neobiheivioristid, Ameerikas. 2) Gestaltpsühholoogia- Sm, 20.saj alguses. Vastureaktsioon USA biheiv. Gestalt- kuju, kujund, tervik. Alustati erinevate taju protsesside uurimisega, avastati, et taju on terviklik protsess. Taju- punktipaarid, mitte katkendlik punktiir. Kui on võimalik mitut moodi tajuda, vajub taju lihtsama. Väideti, et inimeste käitumist ja olemist ei saa jagada tükkideks. Tervik on rohkem kui üksikosade summa (nt kapsapea). Gestaltteraapia- USA'st tulnud suund (kaasaegne) 3) Psühhoanalüütiline koolkond- sügav pshl. -> freudism (Freud lõi). See koolkond tegutseb siiani, eriti populaarne USA's. Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega
isest, mida ta siis kliendile siiralt teada anda võib. Nende kolme teguri tähtsust raviprotsessis tunnistavad selgesõnaliselt või teistesse terminitesse ümbersõnastatault kõik olulisemad teraapiavoolud. C. Rogersi järgijad on need ka operatsionaalsele tasemel viinud - käitumuslikud vaadeldavad kriteeriumid sõnastanud ning kliendile täitmiseks küsimustikud koostanud (Truax & Carkhuff, 1967; Bergin & Lambert, 1978). II. GESTALTTERAAPIA. Fritz Perls. Fritz, õige nimega Frederick S. Perls (1893-1970) on karismaatiline isik. Hariduselt nii arst kui psühholoog (PhD, MD), tunnistas ta üksnes tiitlit Fritz, oli selle all väga kuulus, armastatud ja ravivõimas. Tema meetod oli niivõrra kooskõlas tema enesega, et mingisse arstlikku või psühholoogilisse võrgustikku polnud seda kerge suruda. Tema surma järel kogesid ustavad jüngrid hämmingut, enne kui suutsid eristada gestaltteraapias selle olulise,
lahenduseks. Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu teisedki levinud raviviisid. REBT-i ja KT sarnasused Sarnasused: kognitsiooni esmatähtsus teraapia eesmärk terapeut-kliendi suhe Erinevus: Kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid, kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu üritatakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemuse kaudu.
Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia 4.Eksistentsialistlik teraapia - teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. Gestaltteraapia - tegeleb inimese kui tervikuga. Seos gestaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. 5.Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad - teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks : Lahenduskeskne lühiteraapia 6.Süsteemne teraapia - teraapiad, mis keskenduvad indiviidi kõrval ka teda ümbritsevale süsteemile - perekonnale, abikaasale, kolleegidele vms. Eestis näiteks :
-füsioteraapiad- veeprotseduurid, vibratsioonid jne -psühhokirurgia- harva, otsene kirurgiline vahelesegamine ajuprotsessi (Moniz, Delgado) -käitumuslikud (Wolpe)- biheiviorismlikul teoorial põhinev, püütakse inimesel luua eeldused normaalsete asjade suhtes ja vältimine ebanormaalsete suhtes, harjutatakse kokku puutuma ebameeldivate stiimulitega -psühhoanalüütilised -tööteraapia -suhtlemisteraapiad (aa, ..) -gestaltteraapia -ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) Mingi värk vahel... Impulsiivne käitumine Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu. 28 Tahteline käitumine:
Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia Teraapiate / treeningute paljusus: · Medikamentoossed · Füsioteraapilised · Psühhokirurgia (Moniz, Delagdo) · Käitumuslikud (Wolpe) · Psühhoanalüütilised (Freud) · Tööteraapia · Suhtlemisteraapiad (AA, ..) · Gestaltteraapia · Ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) · ..... Tahe, Eneseregulatsioon Tahe (lad k voluntas): Teadlik eneseregulatsioon,mille alusls on suunatud psüühiline aktiivsus: Tahe eeldab vaimset pingutust eesmärgi saavutamiseks, takistuseks olevate raskuste ületamist; on lisamotsivatsioooni allikaks. (kasvatus, töö, enesedistsipliin! Neid on vaja) Tahe peegeldub inimese oma mõtete ja tähelepanu teadlikkus suunamises; tahe on
annaabi.ee 
