Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse
Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Viimased uuringud näidanud, et enamus seadumusi on kas mõõduka või väga tugeva pärilikkusega Üksmeeles ollakse, piisab suhteliselt vähestest, 3-5 tunnusest, et ammendavalt ja ülevaatlikult kirjeldada isiksuse kõiki seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae) Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) , emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures164, seadumus aga vastanduvale ei vastandu, näiteks ei tehta terveks saamiseks sellele vastupidist, vaid ainult seda, mis on tervislik. Me ütleme ju, et kõndida on tervislik, juhul kui inimene kõnnib siis, kui ta on terve. Sageli tuntakse ära vastupidine seadumus vastandi kaudu, seadumused aga ka sageli nende kandjate kaudu: kui hea seadumus on nähtav, muutub nähtavaks ka halb seadumus ja hea seadumus ilmneb nende kaudu,
inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul“. • Arvamus ei ole samane valikuga. „Pole mingit vahet, kas arvamus eelneb valikule või saadab seda, sest me ei jälgi seda, vaid kas valik mingi arvamusega kokku langeb.“ – inimene võib teha valikuid ka vastuolus oma arvamusele. Inimene saab kaalutleda vaid selle üle, mis temasse puutub ja on teostatav. Kaalutletav ei saa olla eesmärk, vaid vahend selle saavutamiseks. LOOMUTÄIUS ON: - vahepealne - seadumus - on meist sõltuv - on vabatahtlik Loomutäiusest lähtuvad teod on üllad ja tehtud ülluse pärast. Kõik, mis lähtub loomutäiusest on nauditav ja kannatusest vaba. IV RAAMAT: „Loomutäiuste olemused“ ● Loomutäius ja raha: lahkemeelsus ja suurejoonelisus ning nende vastandid (raiskamine, ihnsameelsus, kitsidus). ● Loomutäius ja kuulsus: suur eneseväärikus, enesealandamine, auahnus
(desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1.positiivselt, meelekinnitusena (õppejõu arvates jumalateenistused. Ta ei tea veel, et inimene saab oma meelele/hingele ja vaimule tõelise kindluse ja kinnituse alles siis, kui tunda
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahm...
- Mida silmatorkavama ja olulisema omadusega on tegemist seda suurem on tõenäosus et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne
väheneda. Viibides mitmeid kordi ohusituatsioonis võib hirmu või siis ohutunne kaduda. Tekib harjumus tunda pidevalt ohtu oma elule, mistõttu ei võeta hirmu enam tõsiselt. Mees väidab aga vastupidist, et mida rohkem ohusituatsioonides viibida, seda tugevamaks ta vaist muutub, et ohte ära tunda. Kinnitust tema väitele leidsin Triin Hannusti loenguslaididelt (,,Motivatsioonid ja emotsioonid"), kus ta kirjutab: "Isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb seadumus neid ähvardusi ära tunda". Sõjasituatsioonis võib hirmu emotsiooni puudumisel olla katastroofilisi tagajärgi, kui sa ei tunne hirmu oma vaenlase ees ega suuda karta. Ega ilmaasjata selliseid inimesi hulljulgeteks kutsuta. Sõna ,,hull" julge ees ütleb sellise inimese kohta minu arvates nii mõndagi. Ennem avalikku esinemist ja selle ajal tunnen ärevust ja hirmu. Triin Hannusti loenguslaidides (Ibid), on välja toodud minu arust mulle sobiv ütlus: ,,Ärevuse hirmuks ümber
* Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa hea õnne jumal, Devi emajumal, Sakti vägi, Kali hävitusjumalanna) * Kohus, seadumus - Dharma * Tegu - karma * Tempel koht kus inimene kohtub jumalaga * Jooga ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra energiakeskus * Svastika kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om kõige oleva alus * Safi lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol BUDISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Selle traditsiooni keskseks ei ole Jumal. Tuumaks on kolmikaare: 1) Buddha
(ingl. personality, coping style) pole sama mis käitumine. Käitumine on olendite vastus keskkonnale Isiksuse mõiste seisneb aga selles, et eri olendid käituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need erinevused käitumises on ajas püsivad ehk sellele isendile loomuomased. Isiksuse Viie faktori mudel ekstravertsus sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) meelekindlus (tahtejõud) neurotism avatus (intellekt) SEADUMUS püsivad käitumisviisid/tendentsid, mis reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise suuna ja toimimise viisi 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi 1. Armukadedus 2. Kättemaksuhimulisus 3. Võimetus olukordi lahendada 4. Moraalipõhimõtete puudumine 5. Liigne kategoorilisus 6. Valetamine 7. Agressiivsus 8. Kinnisus 9. Õelus 10. Konfliktsus 11. Loidus 12. Vastuolulisus või tujukus 13. Julmus ja kalduvus teisi solvata 14
Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat eksiteele sattunud, vaid neil on õigus kas ühes või ka rohkemas suhtes. Loogiline arutelu langeb kokku nendega, kes räägivad loomutäiusest või mingist loomutäiuse osast, sest vastav võime toimida sellest just lähtubki. Ilmselt on aga suur erinevus selles, kas me mõistame ülimat hüvet omamise või kasutamisena ehk siis seadumuse või toimevõimena, kuna seadumus võib ju olemas olla ilma mingit hüvet saavutamata, nagu sellel, kes magab või on mingil muul moel tegevusest eemal. (nikom.eetika, 2007:18,19,20) Kas õnn tuleb õppimisega, harjutamisega või mingit muud moodi pingutades, või tuleb see juhuse läbi ehk jumaliku ettemääratuse kaudu? Õnn paistab aga olevat ülimalt jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õppimise
etniliste ja kultuuriliste rühmade geneetilisi erinevusi. Eestlane eestlased ise pidasid end väheaktiivseteks, alahoidlikuks, umbusklikuks ja töökaks. Kui vaadati teste, võrreldi eestlasi ameeriklaste ja taanlastega, kõrgel kohal oli ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus. Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga. · Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti. · Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt.
võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad. *domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad. Iga võimukorraldus, mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes pretendeerivad legitiimse võimu kandmisele ja selle kuulekuse abil nende materiaalsete hüvede käsutamist, mis on vajaduse korral nõutavad füüsilise vägivalla teostamiseks
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Vahepealsus on kiiduväärt ja seepärast on seda ka lihtne hoida. Samas on ka erinevaid vahepealsusi. Näiteks inimene on koguaeg kartlik. Ta on nii kartlik, et see tundub juba normaalsena ehk vahepealsena, aga kui siis mõni julge inimene kardab midagi, siis on ta selle normaalse kõrval argpüks. Seda võib olla nii ärplemise, kui ka häbelikkusega kui ka teiste käitumistega. Nõustun sellega, et vahepealne seadumus on kõige parem. Liiguse ja puudulikkuse suunast peaks kõrvale kalduma ja püüda olla vahepeal ehk seal kus on hea. III raamat. Vabatahtlik on see, kui tehakse midagi enda vabast tahtest, kuid on ka sunniviisiline ning seda võib olla kahte liiki. Kas selline situatsioon, kus inimene ise teab, et ta peab midagi tegema või juhtub midagi halvasti ning ta teeb seda ise vastu oma tahtmist. Teine variant on, kus näiteks inimesel jõuga võetakse midagi ära ja ta ei saa midagi öelda.
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
- Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades - Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus, Haavatavus Ekstravertus - seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust.
vormi. · Lõplik põhjus (causa finalis) põhjus, mis sunnib agenti materjali viima tagajärje vormi. Aristotelese eetika põhimõisted on · õnn ehk õnnestunud elu · loomutäius Loomutäiuste liigitus. Loomutäiused: Mõistuslikud loomutäiused Tarkus Arukus Eetilised loomutäiused Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul "... seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest" Eetiliste loomutäiuste näited TABEL teha Pahe Millega seotud Loomutäius Liialdus Puudus Hirm Vaprus Argus Hulljulgus Naudingud Tasakaalukus Taltsutamatus Tuimus Raha kasutamine Lahkemeelsus Raiskamine Ihnsus Häbitunne Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus
intervjuumeetodil ja sotsiaalse organisatsiooni analüüs. Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi
Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa
saada.) Mischel jt (2002): Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest
Küsimustikud Teatud hulk küsimusi inimese käitumise kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni kohta > järeldused isiksuse kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia
Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades, ning avaldas katsete tulemusel teose 1920.a. "Mida mõtleb tööline". Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani. 1920-30-ndatel aastatel tegelesid inimeste tööalase käitumise uurimisega Harvardi Ülikooli professorid Elton Mayo ja F.J. Roetlisberger. Nad korraldasid esmase eksperimendi, kus jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Hiljem lisati uuritava muutujana "sotsiaalne seadumus, taust". Nad tõestasid, et tööline ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Nende tööd on küll kritiseeritud kuid nende poolt läbi viidud uuringud on avaldanud olulist mõju inimese tööalase käitumise mõistmisele. Lisaks uuriti 1940-1950 ndatel aastatel peale rühmategevuse ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele. Algas "inimsuhete ajastu" Kontseptuaalne areng 20 sajandi keskel kerkisid esile mitmed olulised seisukohad, mis avaldasid
saavutada elu jooksul. 2) Tugiväärtused (abistavad väärtused) - aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi. Väärtuste dimensioonid: - Avatuse-alalhoidlikkuse tasand - inimeste isiklike vaimsete ja emotsionaalsete huvidega seonduv. - Eneseületamise-eneseupitamise tasand - isiklike huvide laiendamisega seonduv, mille tõttu eelistavad ennas pingutada eesmärkide saavutamiseks. - Hoiak (отношение) - seadumus või kalduvus vastata või hinnata positiivselt või negatiivselt; üldine ja suhteliselt püsiv hinanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiaku komponentid: 1) Kognitiivne (tunnetuslik) - sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või onfot mingi nähtuste kohta. 2) Emotsionaalne - moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. 3) Käitumuslik - moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakule.
" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis vaid see, kas inimene räägib tõtt, peab lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid ka see, et tal puuduks kiusatus seda teha. Kui inimene on aus, on tal seadumus head teha. Inimene on aus, sest tal on selline iseloom. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Häid tegusid teevad vooruslikud inimesed- see tõenäosus on suur. Voorused on primaarsed, olulised tegudest sõltumatult. Tuleb nautida hea olemist!!
eelvaliku varasemate olümpiaadivoorude kaudu ja seetõttu on lõppvoorus osalejate IQ-tase Eesti laste keskmisest vähemalt ühe standardhälbe võrra kõrgem. Heade olümpiaaditulemuste saavutamisel olid pigem määravaks just isiksuslikud faktorid. Nüüdisaegsed isiksuseuuringud on välja sõelunud viis põhisuundu- must (seadumust), kuidas inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. See nn Big Five ehk Suur Viisik on järgmine: • neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, viha, süü jms) kogemiseks, soodumus depressiooniks, võimetus kont- rollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades; 56 Andekate isiksuslikud eripärad • ekstravertsus – seadumus, mida iseloomustavad sellised märksõnad nagu soojus, seltsivus, aktiivsus, enesekindlus, põnevuseotsing, kaldu- vus kogeda valdavalt positiivseid emotsioone;
4) Industriaalühiskond 5) Teenindusühiskond 6) Teadmusühiskond e. infoühiskond Ühiskonna tüübid:(kihistus) 1) Feodaalne ühiskond: talupoeg, aadel, vaimulik 2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht. 3. Budism Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3. Tõde kannatuse lakkamisest 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, s.o Sansaarast Nirvaanani. Budism peab teadmist hädavajalikuks, sest just teadmatus käivitab õnnetuste ringkäigu.
27. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Sugu: - Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises. - Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilised grupid: - Negriidid < europiidid < mongoliidid Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen. Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalne mõtlemine, ehk sünteesivõime, esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on ameerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased. Jenseni kõige rohkem poleemikat tekitanud artikkel avaldati 1969 ajakirjas
võõrast vara, vaid et ta nauding hea olemist, et tal pole kiusatust halba teha. Vooruseetika peab ütlema: ·Mis on voorus? ·Missugused karakteriomadused on voorused? ·Millest need voorused koosnevad? ·Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada? ·Kas kõigile inimestele on tähtsad samad voorused või erinevad nad inimeseti, kultuuriti. ·Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus seadumuslikus (habituaalses) toimimises. ·Kui inimene on aus, siis on tal seadumus (dispositsioon) kõigis olukordades ausalt käituda. Inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. ·Kuna ka pahed on iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises, siis peab olema veel midagi iseloomulikku. ·Aristotelese järgi on voorused need, iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada (mis aitavad elada head elu).
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Sellest põhimõttest on oluline aru saada.) Mischel jt (2002): Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, "if-then") käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus. Pole seotud konkreetse situatsiooniga Empiirilised- enese/tuttavate kirjeldused+ faktoranal/peakomp analüüs kontseptuaalsed- tavainimesed/eksperdid klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes kausaalsed taksonoomiad- lähtub omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale/sots suhete vormidele Isiksuseomaduste hierarhia tasandid isiksus- psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline struktuur, määrab indiviidi unikaalse kohanemuse keskk 1 Spetsiifilised käitumisaktid
Kasu ja naudingu pärast sõlmitud sõprused pole väga püsivad. Täiuslik sõprus on ublide inimeste vahel, kes on loomutäiuselt sarnased, sest headena soovivad nad teineteisele samamoodi head, kuivõrd nad ise head on. Kes soovivad sõprade endi pärast head. Nende sprus püsib niikaua kui nad on head. Sõbrunemissoov ilmub kiiresti, kuid mitte sõprus. Kasu pärast sõprusepidamine lõppeb koos sellega, mis on kasulik. Kiindumus on tunne, sõprus aga seadumus. Vastastikune sõprus eeldab valikut, valik aga tuleb jällegi seadumusest. Sõprust nimetatakse võrdsuseks. Suhtlemine. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega. Häid inimesi iseloomustab see, et nad hoiduvad eksitustest ega lase ka sõpradel neid teha. Sugulastevahelisel sõprusel palju vorme ja need lähtuvad isalikkusest. Tülid kasudele üles ehitatud sõpruses. Samaga tasumise probleem.
(võimelisuse) liigsuse ja teiselt poolt sama püüdluse puudulikkuse vahel. Nt on vooruseks vaprus kui kesktee hulljulguse ja arguse vahel; lahkemeelsus kui keskmine raiskamise ja ihnsuse vahel. Voorus ei ole niivõrd üksikjuhtumile sobiva käitumusliku mõõdu leidmine kuivõrd just enda ülalpidamise viisi püsiv järgimine. Tänapäevases keelepruugis oleks see tähendussisu kaetav mõistega püsiv hoiak või seadumus (attitude). Vooruslikkus on niisiis vooruste kaudu kujundatud (ja loomuomaseks saanud) terviklik eluhoiak; see on enesemääratlemine kindlat tüüpi isikuna ja sellest iseloomutüübist järjepidev kinnipidamine. Väga oluline on, terviklik eluhoiak saaks ,,teostuda" ühiskonnas, kus kehtivad vooruslikud kombed ja tavad. Niisuguse riik-ühiskonna loomist ja toimimist, s.o poliitilist tegevust antiikses, uusajast avaramas mõttes, peabki suunama praxise analüüs, s.o poliitiline õpetus.
poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata
Weber'i- Fechener'i seadus- kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis, või teisipidi- suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevus geomeetriliselt. isiksuse põhiseadumused isiksuse põhiseadmus on inimese suhtleiselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda.... ja kuskilt ma lugesin ,et siin all mõeldakse seda suurt 5 et avatus on seadumus suhelda teistega või midagi sellist Vt Adaptatsioon Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse ärritaja toimel või selle puudumisel. Konkreetsel hetkel iseloomustab inimest tundlikkuse tase, aga see pole fikseeritud, kõigub, võib pidevalt ühes kindlas suunas liikuda ära, eelkõige siis kui keskkonnaärritajate tase muutub, tugevamaks minnes meie tundlikkus väheneb, läve tõuseb,
Nagu ka õnne puhul vastandab tavaarusaamale seda, keda austatakse ja keda peaks austama. Tegelikult peaks austama ainult head ehk vooruslikku ja loomutäiuslikku inimest. ,,Au on loomutäiuse tasu." Kõik inimesed on loomu poolest võimelised head olema ja tegema ratsionaalseid valikuid. Loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius on oskus tegutseda õigesti ja valida õige tegevus ning teha seda mõistlikul, kindlal ja mõõdukal viisil. Need käitumisviisid on seadumus loomulikud eeldused + harjutamine (on võimalik treenida õigesti ja mõõdukalt käituda). Mõõdukus on voorusliku käitumise põhidefinitsioon, mis rakendub ka au poole pürgimisel. Mõõdukas aupürgimus "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal,
Aga mida see tähendab? McNally (1996) uuris kliiniliselt ärevaid katsealuseid ja leidis, et ärevatel inimestel on maailma interpreteerimine hälvitatud nii, et ebamäärased stiimulid hinnatakse ähvardavateks. Kui olukord pole ebamäärane, interpreteerivad kliiniliselt ärevad inimesed maailma samasuguselt nagu tervedki. Tähelepanu hälvitatus ähvarduse tunnuste töötlemisele Enesestmõistetava teooriaga isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb tõenäoliselt seadumus neid ähvardusi ära tunda. See järeldus tuleneb evolutsioonilise psühholoogia oletusest, et inimesed on juba sünnist programmeeritud esimesena oma tähelepanu elulistele vajadustele pöörama. Erinevad uurijad on leidnud, et ärevushäiretega patsientide tähelepanu on hälvitatud ähvardavate tunnuste töötlemisele (McNally, 1996). Seejuures on kontrollgrupi terved katseisikud sageli vastupidises suunas hälvitatud, nähes maailma pigem heatahtliku kui ähvardavana.
ja mitte millestki muust tingitult. Töö ei ole õnn, töö eesmärk on saavutada jõudeaega, õnn on jõudeajas nauditavas. Nii nagu sõja eesmärgiks on rahu, on töö eesmärgiks nautida saavutatut... Moraalne voorus hõlmab ka tahtlikku valikut ning on suunatud kahe äärmuse vahel asuva keskmise järgimisele. Vooruslikke tegusid tehakse nende endi pärast, mitte tagajärgede pärast. Utilitaarset, omakasust lähtuvat moraalikäsitlust Aristotelesel ei ole. ,,Loomutäius on seega seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus Vaprus/mehisus. NE 3
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
