Autori funktsioonile vastandub ta kuna ei toetu isikule, kes diskursuse välja mõtleks, vaid keskendub objektile, meetodile jms. Kommentaari funktsioonile vastandub distsipliin selle kaudu, et distsipliinile ei ole oluline lähte-eeldus, mis tuleks uuesti üles leida, ega identiteet, mida tuleb üle korrata, vaid võimalus uute lausungite loomiseks. Tõeväärtused kehtivad ainult mingi distsipliini enda raames. Seepärast ei saa väita valeks Jumala olemasolu arvamist usklikult, kuigi neurobioloogia on suuteline ära tõestama meie kujutluse Jumalast kui millestki, mis on tingitud meie ajuehitusest. 8. Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga? Loovus on kontrollitud erinevate diskursuste ja ende kaitsemehhanismide kaudu, mis aga ei ole alati negatiivne, vaid võib olla just see, mis loomisakti võimalikuks teeb. Sisemistes kontrollmehhanismides toimub loovuse taastootmine ja kui loovus hakkab piire ületama tulevad appi välised kontrollmehhanismid. 9
Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused?
5) fagotsütoos spetsiaalsete rakkude poolt; Algetappidest 1.-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos. Näiteks haavade tekkel vm keskkonnamõjutusel. Mingi raku nekroos häirib ka naaberrakkude arengut, kuni nende surma põhjustamiseni. Lagunemine ei toimu kinnistes põiekestes, jääkproduktid põhjustavad uute rakkude kahjustumist. 8. Molekulaarne neurobioloogia. 9. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. NB! Teave biosensorite kohta on saadud TÜ MRI prof Ants Kure konspektist üliõpilastele (A.Kurg, http://www.biotech.ebc.ee/). Kasutatud on ka Jeruusalemma Ülikooli Belmonte Science Laboratories Centre õpetajate töötoaks (workshop) välja antud materjale
Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist.
teadaolevalt ei ole emotsionaalne reaktsioon muusika.) Grupp 30 rottide paigutada ruumi, kus kaks kuud, kuid 12 tundi päevas kõlas sama toote - Sonaat C-duur Mozart. Leiti, et pärast rottide jooksis labürindis keskmiselt 27% kiirem ja vähem 37% mitmeid vigu kui teised 80 rottidel, mis arenenud 2 kuu juhuslik (looduslik) müra või vaikus. / See eksperiment kinnitab asjaolu, et universaalne "mehhanism" mõju muusika elusorganismide (sealhulgas inimese) on valitsev - neurobioloogia ja mitte emotsionaalset laadi. / Ameerika teadlane Gordon Shaw ja tema kolleeg Los Angeles filiaal California ülikooli neuroloog Mark Bodner kasutada aju skaneerib kasutades magnetvälja resonaator (MRI), et saada ülevaade tegevusega nende osade patsiendi aju et vastata muusikat kuulates Mozarti, Beethoveni ("Fur Elise ") ja pop 30s. Kahekümnenda sajandi. Ootuspäraselt igasuguseid muusika hoogustada see osa ajukoorele, mis tajub õhu vibratsiooni tekitatud helilained (kuulmis-
F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus. Emotsionaalne distress e ülemäärane ärevus e haiguslik ärevus e ärevushäire. Sooritustase langeb, mida suurem on ärevus. Emotsionaalse stressi neurobioloogia Hirmu ja aktivatsioonireaktsiooni tekkega on seotud locus coeruleus ja sümpaatiline NS ning amygdala. Amygdalas määratakse võimalikud ohud ning aktiveeritakse sümpaatiline NS ja HPA-telg.Amygdala vahendab käitumuslikke reaktsioone "võitlus-põgenemine" ja tardumine. HPA-telg ja kortisooli vabanemine on seotud stressireaktsiooniga. Ärevuse sümptomid Eesmärk: psüühilise tegevuse üldine aktiveerumine, sensoorse ärritusläve alanemine, keskendumine
objektide, arvude ja ka teiste inimeste psüühika peale ja nad kasutavad seda kogemuste organiseerimiseks. Kas lapsed peavad oluliseks seda, mis neilt küsitakse? Nad ei pööra sellele tähelepanu, sest see pole nende jaoks huvitav Kas keeleline pool ei takista lastel teistele selgeks teha, mida nad tahavad? Laps püüab küsida, kuid tihti ei mõisteta nende soove Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K
• developmental verbal dyspraxia on seotud FOXP2 geeniga 7.kromosoomis. Menstrual cycle-related changes of functional cerebral asymmetries in fine motor • need inimesed on muus osas kognitiivselt N kuid kõne koordinatsioon on häiritud coordination. • fMRI analüüs:“ vaikne“ verbide genereerimine ja sõnade kordamine näitas Broca‘ piirkonna ja putameni hüpo-aktivasiooni Spets.kõnehäirete neurobioloogia • FOXP2 mutatsiooniga inimestel võib esineda peale kõneprobleemde ka teisi häireid .....alati pole põhjus selge (kontrollida kuulmist!) mitmesed bioloogilised tegurid olulised (nt.kops). • kõnehelide töötlemise/analüüsi häire (toimub reaalajas 40/1000s)
2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED – põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest
2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest
Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete leevendamine, töövõime suurendamine, uute elamuste otsimine, hedonism Erinevad psühhopatoloogiad: krooniline valu, ADHD ja stimulandid, sotsiaalärevus ja alkohol, unehäired ja rahustid, eelnevalt terve inimene Sõltuvushäire teke ei ole kunagi seotud ühe põhjusega vaid erinevate riskifaktorite koostoimega: pärilikkus, keskkond, tarvitatav aine, selle manustamisviis - Multifaktoriaalsus Neurobioloogia - Sõltuvushäire puhul on häiritud motivatsiooni, impulsikontrolli, kognitiivsete funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired - Intoksikatsioon e joove - Kuritarvitamine - Sõltuvus - …
Pöörduvadte kujutiste demonstratsioon:Edgar Rubin ,,vaas-näod" Globaalne konfiguratsioon domineeriv lokaalsete detailide üle;jämedakoeline kujutise info tuuakse teadvusesse enne detlaitset Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded): · Avastamine(detekteerimine) · Eristamine(diskrimineerimine) · Identifitseerimine · Äratundmine · Kategoriseerimine · Individueerimine (object vs token,märgend) · assotsiatsioonid Mikrogeneesi neurobioloogia: Teadvusneuronid loovad pidevalt muutuva ,,hekteülesvõtte",see tekib printsiibil ,,asja tuum enne ja detailid pärast" Tähenduste ja tuumakuse eest hoolitseb ajukoore eesosa,detailide eest ajukoore tagaosa,kvaale esindavate draiverneuronite aktiivsust moduleerivad eest taha (tagasi) suunatud mõjud ning retikulaarformatsioonist ja taalamusest ülesse suunadut mõjud.Tähelepanu ei võrdu teadvus Maskeerimine on kui ühe objekti tajumist häiritakse teise objektiga
annaabi.ee 
