väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava teesi järgmiselt: “Seesama funktsioon, mis annab erinevatele ettekujutustele ühtsuse ühes otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes kogemuse kriitika kaudu esile tuua puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimusi kasutab Kant tolleaegse empiirilise psühholoogia sõnavara: kaemused, tajud, kujutlusjõud, teadvus jne. Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist. Ka Kanti käsitlus jätab seetõttu esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel algsest tajude kaosest korrastub kategooriate rakendamise kaudu objektiivne kogemus. Kuid
ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD
· Aritmeetika. · Sõnad ja numbrid. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Mõistus Parem ajupoolkera · Seotud vasaku kehapoolega. · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Tegeleb ruumiga. · Näomiimika, kehakeel. · Suhted, matemaatika. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. · Kirg Psühhofüüsikaline seadus Taju apertseptsioon Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Teadvuse funktsioonid - Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks.
Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine
· Mõistus · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. 8 · Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus. Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teisipidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt 33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine
Piiritlemine ehk merekompass olemas, näitlik. Holism. Tervik lahti võtta ja uurima osasid ja kus on õigustatud ja kus mitte. Tunnetusvõimed sõltuvad teineteisest. Järeldus on see, et analüüsida saab üksikult ja Kant hakkab neid ükshaaval analüüsima. Tegelikult peab neid vaatlema kõiki koos ehk toimiva tervikuna. Erinevad tunnetusvõimed: 1. meelelisus, 2. aru, 3. mõistus(kitsamas tähenduses), 4. otsustamisvõime, 5. kujutlusvõime, 6. apertseptsioon. Analüüsitakse neid mõisteid ja tuuakse välja, et neil on piiratud rakendumisvõime kuni saab esitada põhjendatud väiteid. Eriti räägib 1-3 tunnetusvõimest, muud on niisama möödaminnes kirjas. Selline kriitiline analüüs peaks viima vastusele, mida ta otsib. 2. Seminar. 1-5 prg Metafüüsika eripära ja tema võimalikkus. 19-38 lk. Küsimus: mis on metafüüsika eripära?(?) Võrrelda teiste teadustega. Metafüüsikat vaadeldi teiste teadustega. Leida eripära teistest
protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik Põhjused: 1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2
e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist kiirendav, aga ka seda piirata ja moonutada. Taju läved · Alumine absoluutne lävi - on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu). · Ülemine absoluutne lävi - maksimaalse intensiivsusega stiimul, mille puhul on võimalik kvaliteetne taju. Nt
• Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist. • Teadlikud ja mitteteadlikud aistingud – Väikestest aistingutest summeerub apertseptsioon. Esimene filosoof kes postuleeris mitteteadvuse olemasolu. Tõi kasutusse läve kontseptsiooni – tajulävi. Thomas Reid (1710-1796) • Terve mõistus – inimesed on veendunud füüsilise reaalsuse eksistentsis, siis see lihtsalt peab eksisteerima. Me oleme looduse poolt varustatud maailmaga ümberkäimisega võimetega. • Võimete psühholoogia (mentaalsed oskused) – Võimed töötavad omavahel kooskõlas. Need on alati kaasasündinud
tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine Apertseptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18
kehapoolega.2)Tegeleb iga sisendiga eraldi. 3) Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.4) Tegeleb ruumiga. 5)Näomiimika, kehakeel.6) Suhted, matemaatika.7) Kohtade ja nägude äratundmine. 8) Intuitiivne, terviklik mõtlemine.9) Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus. Psühhofüüsikaline seadus- objekti ja ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. 33. Taju apertseptsioon. taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest, on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest Näiteks: Sündmus: Laulupidu, Tajujad on dirigent, osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne 34. Teadvuse mõiste. Teadvuse mõiste ilmus algselt kui juriidiline termin Vanas Roomas. Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen.
isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas
religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8. Taju apertseptsioon (õpik). Taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, kogemustest 9. Kunstnikud ja illusioonid. 10. Psühholoogia peamised ülesanded. 1.Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen 2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas
Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. 2 Tajumishäired (disorders of perception) Tajumine (perception) on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. TAJUMISHÄIRED Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed
Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja
Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib sõltuda ka isiku vanusest, soost, huvidest jne. - Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada sarnasust mingi teatud esemega ja selle alusel seda mingisse kategooriasse liigitada. - Apertseptsioon - taju sõltuvus psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest ja eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu;
ümbritsevaid esemeid suhteliselt püsivalt. Nt teatris näitlejad laval, kõrghoone ülemise korruse aknast tänavale vaadates, iseenda käed, üks eespool kui teine käsi. - Mõtestatus tajutud esemetele, nähtusele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus, tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse. - Värvipimedus - Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemustest. Näiteks: sündmus: laulupidu, tajujad on dirigent, osavõtja, pealvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav. Taju liigid: - Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti
võtta jällegi üksnes puhtast mõistusest endast. See tähendab aga seda, et puhta mõistuse piiride esile toomine eeldab puhta mõistuse enda analüüsi, sellesse kätketud erinevate võimete “eristavat piiritlemist” ning nende omavahelise seose esile toomist. Antud juhul on väljendit „mõistus” kasutatud laias tähenduses kui erinevate võimete kogumit. Teoreetiline filosoofia käsitleb just tunnetusvõimeid. Neid on Kanti järgi inimesel kuus: apertseptsioon, meelelisus, kujutlusvõime, aru, otsustusvõime ja mõistus kitsamas tähenduses. Seega kujutab mõistus Kanti kirjelduse kohaselt endast väga komplitseeritud võimete ja funktsioonide tervikut: “puhas mõistus on nii isoleeritud ja iseendas nii põhjalikult läbipõimunud valdkond, et ei saa puudutada ühtki osa temast kõiki teisi puudutamata, ega saa millenigi jõuda, ilma eelnevalt kindlaks määramata igaühe kohta ja toimet teistele, kuna pole midagi väljaspool
Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) võimaldavad mõistlikul viisil Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid Säilitamise aeg Info tüüp Teadvustatuse tase Sensoorne (mahutab Episoodiline isiklikud Eksplitsiitne palju, kestus msek) kogemused Implitsiitne ei saa Lühiajaline (maht Semantiline üldised kontrollida 7plussmiinus2, kestus teadmised maailmast mõned-kümned sekundid Protseduuriline
Inimese tegevusse rakendamine tema vajaduste rahuldamisel astmed: 1) vajadused 2) pinge (millest tahab vabaneda) 3) tegutsemine (otsib võimalusi) 4) tegevuskava koostamine 5) tunnetatud tarviduse rahuldamine - Vajadus - inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingidest talle olulistest tingimustest. Rahuldamise astmed: 1) füsioloogilised vajadused 2) turvalisuse- ja kaitsevajadus 3) kuuluvuse- ja sotsiaalne vajadus 4) lugupidamisvajadus 5) eneseteostusvajadus - Apertseptsioon - iga uue tajumise sõltuvus eelmisest elukogemusest. Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 1) Võrdsusteooria - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste töötulemustega ja tasuga. 2) Ootusteteooria - töötaja on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke. - pingutus-tegevus - tegevus-tagajärg
Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu.Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. o Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte.Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega ja selle alusel seda mingisse kategooriasse liigitada. o Apertseptsioon - taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". TAJU LIIGID o Ümbritsevate objektide taju o Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; o Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; o Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene.
ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada hallutsinatsioon – ilma välise ärritajata tekkinud elamus ehk meelepettus; tavaliselt visuaalselt nähtav pesudohallutsinatsioon – nõrgem mitteverdikaalne tajumus; patisent ei usu et asi reaalselt eksisteerib invariandid – aistingutekogumis peidus olevad ja tajus „väljaarvutamist“ vajavad muutumatud omaduseed (paremini tajutavad aktiivses keskkonnas) apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest TAJUPSÜHHOLOOGIA: sotsiaalne taju – kuidas tajub inimene teisi inimesi kui isiksusi ja kuidas võtab vastu sotsiaalseid situatsioone identifikatsioonimehhanism – vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu reflektsioon – aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisse elamise kaudu
või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, 39 või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral
Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei
Mõtestatus - taju esemetele, nähtusele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Näiteks tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mõne tuntud eseme kategooriasse. o Värvipimedus: Ei erista punast ja rohelist Ei erista kollast ja sinist Akromaatiline nägemine daltonism · Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsiooonidest isiksuse omadusest, eelnevast kogemusest. (Nt. tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne [8 minuti reegel meeldivuse/ebameeldivuse määramiseks], tajutav info on huvipakkuv või igav) · Taju liigid: o Ruumitaju objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus (vorm, objekti suurus, objektide vastastikune asend, reljeef, kaugus, suuna taju selles ruumis,
Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu.
Tähelepanu omadused- Tähelepanu püsivus ja kõikuvus Tähelepanu jaotuvus- 2 või enam tegevust sooritatakse üheaegselt Tähelepanu ümberlülituvus Tähelepanu hajuvus Emotsiooniks nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse Tundmus on organismi poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse, emotsiooni läbielamine. taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest, on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest Näiteks: Sündmus: Laulupidu, Tajujad on dirigent, osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne Mõtlemise ja keele seos mõtlemine ja keel tekkisid koos ning mõtlemine toimub keelelisel alusel. Mis keelt inimene oskab selles keeles ka mõtleb. MÕTLEMINE TOIMUB KEELE VAHENDUSEL 8
fookuse olemasolus. Objekti eraldumine foonist sõltub paljudest teguritest: 1) objekti suhteline intensiivsus võrreldes fooniga 2) objekti liikumine või mitteliikumine(liikuv eraldub enamasti paremini) 3) tajumise eesmärk( kui on kindel eesmärk millegi konkreetse tunnetamiseks, siis objektina eraldub reeglina eesmärgiks seatu või sellega seostuv.) Taju selektiivsus väljendub ka erinevate tunnuste või elementide valikulises organiseerimises, kombineerimises. - Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. See annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust,
olemasolevate mälukujundite hulka Üldistav toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv) Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus,kuju, vorm jt)tajumine
Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu. refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel. empaatia – mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu.
Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundma või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajuvasse. Taju ökoloogiline põhjendatus tähendab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi.
Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu.
moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Taju protsess Sensoorse stiimuli vastuvõtt- Tulevad erinevad stiimulid Valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest)- Siin on tähelepanu rohkem suunatud. Tajuline töötlus- Pannakse kokku tervik. 20 21 Interpretatsioon (apertseptsioon)- See kuidas taju on sõltuvuses meie isiksusest ja kogemusest. Käitumine Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha. Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub
Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest 20 MOTIVATSIOONI MÕÕTMINE. PROJEKTIIVTESTID VS KÜSIMUSTIKUD Verbaalsed testid nende probleem on selles et püüavad kinni inimese hoiakut. Projektiiv meetod TAT APERTSEPTSIOON taju, ... mida te näete valgel lehel? VAJADUSTEL PÕHINEVATE TEOORIATE PARALLEELSEID JOONI VITAMIINITEOORIA (P. WARR) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha (füüsilist heaolu). Võimalus kontrollida AD Võimalus kasutada oma oskusi AD Väljast loodud eesmärgid AD Variatiivsus ülesannetes AD
tulemust, mitte protsesse) - James Gibson ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3. tajuline töötlus erinevad aistingud liidetakse kokku tervikuks 4. interpretatsioon mis järeldusi taju pildi põhjal teeme (apertseptsioon taju sõltub meie isiksusest ja kogemusest) 5. käitumine Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus,suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja
tulemust, mitte protsesse) - James Gibson – ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3. tajuline töötlus – erinevad aistingud liidetakse kokku tervikuks 4. interpretatsioon –mis järeldusi taju pildi põhjal teeme (apertseptsioon – taju sõltub meie isiksusest ja kogemusest) 5. käitumine Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus,suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja
7. Intellekt 8. Mälu Teadvus – teadvuseseisund nt kooma, ärkvel jne Orientatsioon – selgus kus parajasti asud Intellekt – arusaamine Mälu – vahetu, mõnepäevane või pikad elusündmused; info mis on varem salvestatud kustub hiljem nt dementsel inimesel Tajumis- ja mõtlemishäired Tajumishäired - Tajumine on tunnetusprotsess mille käigus füüsilised ärritajad muudetakse informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil - Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral)
objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3
Liikumise teema. - Dorsaalne tee sisaldab ka egotsentrilisust – tean kus ise selle asja suhtes olen. Kuju ja objekti identiteedi teema. Inimene sai vingugaasimürgituse ja kaotas suure osa nägemisvõimest. ’kortikaalne/objekti pimedus’. Ei tajunud kuju ja vormi. Nägemisteravus oli korras aga ei suutnud öelda mis pidi kriipsud on ja ei suutnud kopeerida objekte, aga mälu järgi oskas hästi. Aistingud (jooned) > apertseptsioon (objektid) > assotsiatsioon (tähendus) Kaksikdissotsiatsioon - Vastandlike protsesside üksteisest sõltumatu häirumine ja säilimine ajukahjustuste või eksperimentaalsete protseduuride tagajärjel - Viitab suhteliselt iseseisvatte ajusüsteemide (moodulite), mis tegelevad erinevate küsimuste lahendamisega, eraldiseisvusele - Hipokampuse eemaldamise tagajärjel pikaajalise mälu eemaldumine Miks loodus leiutas kõhtmise ja selgmise juhttee?
arutlemist ning kirjutab: ,,Ka kõige sügavamates keeltes on ,,mõistus" ja ,,sõna" ainult üks mõiste, üks asi: logos" (Herder 1987: 358). Puhas mõistus on kasutu utoopia, koos keelega moodustab ta aga terviku. Kui areneb keel, areneb ka mõistus. Teiseks oluliseks ja meie kursusse puutuvalt on Herderil ajalookäsitlus. Valgustuse ajajärku iseloomustab lisaks universaalse mõistuse käsitusele ajaloo algupära, kasu, 1 Mõistel ,,apertseptsioon" on Herderi käsitluses mitu tähendust: 1) mõte (Herder 1987: 354); 2) hinge sisemine jõud, teadvus (samas: 356). 2 Keele-mõistuse suhte võtab Herder kokku ,,Mõtteid inimsoo ajaloo filosoofia" üheksandas raamatus. 3 Herder toob näiteks lamba. Inimene näeb valget, pehmet, villast lammast, kes määgib. Määgimisest jääb inimesele kõige tugevam mälestus. Järgmisel korral kohates lammast, mõtleb ta: ,,Sina oled see määgija." Ning määgimise häälitsusest saab lamba nimetus
Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse eri modaalsustes kujunevaid tajusid eraldi - nägemistaju, kuulmistaju, kompimistaju, haistmistaju, maitsmistaju, orientatsioonitaju jne. Taju on eelkõige meid ümbritseva tervikliku maailma terviklik tunnetus. Kõige terviklikum tajupilt kujuneb taju eri modaalsuste sünteesina. Taju"pildil" on mitmed üldised seaduspärasused. Peamisteks neist on terviklikkus, mõtestatus, põhinemine subjektiivsetel hüpoteesidel (apertseptsioon) ja konstantsus. Taju- uuringud on tugevasti hälvitatud nägemistaju suunas ja kõik teised taju modaalsused on tunduvalt nõrgemini läbi uuritud. Ka enamus taju seaduspärasusi on tuletatud nägemisest. 2. Taju omadused 2.1. Taju konstantsus Taju konstantsus avaldub kõige ilmekamalt sügavustajuga seoses. Põhiliseks seletamist vajavaks probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse
annaabi.ee 
