docstxt/124262802148977.txt
JADAD Aritmeetiline jada Olgu antud lineaarfunktsioon y=f(x)=ax+b Aritmeetilised jadad on näiteks: 1,3,5,7...2n-1 Selle aritmeetilise jada üldvalem 7,11,13,15,19...4n+3 Selle aritmeetilise jada üldvalem d=3-1=5-3=7-5=...=2 d-aritmeetilise jada vahe 1+5 3+ 7 Omadus: =3 ; =5 2 2 d=11-7=15-11=19-15=...-4 7 +15 11 +19 Omadus: =11 ; =15 2 2 Üldiselt avaldub aritmeetiline jada: a1 , a2, a3 … an −1, a n , a n+1 , … Üldliige avaldub valemiga: an =a1 + ( n−1 ) × d Avaldan sellest valmist: a1 , d ,n 1=¿ a n−( n−1 ) × d a¿ a n−a d= 1 n−1 a n−a n= 1 +1 d Aritmeetilise jada esimese n liikme summa 1. 1,3,5,7 Arvutan ...
Väärib veel mainimist, et neid saab omavahel üpris hästi kombineerida. 1.2.1 Jada algsete väärtuste muutus (esimene üldistus) Selle asemel, et jada algaks kahe kindla väärtusega, nagu Fibonacci arvude puhul selleks on F0 = 0 ja F1 = 1, võib ta alata ka mingite suvaliste arvudega, sest matemaatiliselt on põhilisimaks omaduseks ikkagi seos. Kuigi jada jab üheselt määramata, kehtivad sellistel tingimustel leitud valemid mitte ainult ühel kindlal jadal, vaid tervel jadade klassil. Sellist lähenemist võib ilmselt rakendada ka kahele ülejäänud üldistustele. 1.2.2 Elementide kordajate muutus (teine üldistus) Selle asemel, et järgmise elemendi annab kahe eelneva jada elemendi lihtne summeerimine, võib mõlemale liidetavale valemis anda kordaja. Edasises tekstis on sellist tüüpi lihtsamad jadad tähistatud Un. Nii saame seose Un = pUn-1 + qUn-2. Kuigi jada võib üldisuse huvides jätta ka üheselt defineerimata, võetakse
Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke Seemned viies õõnsuses Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas Pirni genoom Harilik pirn on üldiselt diploidne (2n=34) Enam kasvatatavad sordid on triploidsed ning tetraploidsed Pirnis geenide arv 42 812 Suurus 118.8 Mb Pirn ja õun Pirn ja õun lahknesid üksteisest 5,4 21,5 milj. aastat tagasi Õuna ja pirni genoomid erinevad suuruses Peamine põhjus korduvate jadade olemasolu Geensed alad siiski mõlemas liigis sarnased The genome of the pear (Pyrus bretschneideri Rehd.) Pirni genoomi järjestus annab väärtusliku ressursi Pyruse bioloogilistes uuringutes Käesolevas artiklis töötati pirni genoomi ning sellega seonduvate transkriptsiooni protsessidega Teadustöös avastati uut tähtsat informatsiooni kivisrakkude ning nende moodustumise kohta Veel leiti informatsiooni suhkrute kogunemise ning aroomide moodustumise ning nende vabanemise
pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Kokkuvõte Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa. Spektrijoonte asetuses on kindlad korrapärad Vesiniku aatomi spektrijooned paiknevad koonduvate jadade seeriatena. Kõiki seeriaid kirjeldab Balmeri-Rydbergi valem. Kui elktron põrkus elavahõbeda aatomiga suurenes viimase energia 7.8 * 10astmel -19 võrra. Missuguse sageduse ja lainepikkusega elektromagnetlained kiirgab aatom, üleminekul põhiolekusse. Andmed F = 7.8 *10 -19 J = 6.62 *10 -34 J * s Lahendus E = hf =>f=E/h 7.8 * 10 -19 J f = - 34 = 1.18 *1015 Hz 6.62 * 10 J * s f = c / => =c/f 3.108 m / s = 15
1. tund Kirjeldus: Lühitutvustus andmebaasidest. Sissejuhatus tabeltöötlusesse, kasutades programmi Microsoft Excel. Mõisted: vihik, lehed, tulbad (ehk veerud), read, lahtrid. Jadade loomine. Arvutamine. Tunnitöö on failis 1tund.xls Tänapäeval on levima hakanud igasuguseid andmebaase rahvastikuregister, sõidukiteregister jne. Üheks lihtsamaks andmebaasiks võib olla tekstifail, kus on nimekiri sõprade kontaktandmetega. Juku Joonlaud 6 123 456 [email protected] Ants Kartul 7 123 987 [email protected] Sille Sirge 56 654 456 [email protected]
Kui jada piirväärtus a on nullist erinev, siis jada teatud elementidest a alates on jada liikme absoluutväärtus suurem kui |a|/2 langeb.*Konstantne funktsioon. y = C.*Astmefunktsioon kus a on nullist y=x , Lause 3. Kui jadad (Xn) ja (Yn) on koonduvad ja nende jadade üldliikmed x rahuldavad iga n e N korral võrratust Xn=Yn, siis samasugust võrratust erinev. *Eksponentfunktsioon on funktsioon j argmisel kujul: kus astme y=a , rahuldavad ka nende jadade piirväärtused. alus a on konstantne ja rahuldab v orratust a > 0. *Trigonomeetrilised 22
MIS ON JADA? Jada on matemaatikas kujutus, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N või selle mõni alamhulk. Määramispiirkonna fikseeritud elemendi kujutist nimetatakse selle jada elemendiks ehk liikmeks. Kui kujutuse määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk või selle mõni lõpmatu alamhulk, siis räägitakse lõpmatust jadast. Lõpliku määramispiirkonna korral räägitakse lõplikust jadast ehk järjendist. Lõplike jadade puhul on võimalik kõnelda jada pikkusest ehk selle jada liikmete arvust. Jada pikkusega n määramispiirkonnaks valitakse sageli hulk {1,2,3,...,n} Tähistused: Lõplikke jadasid pikkusega n tähistatakse loetlemise teel või lühemalt pealiikme kaudu või . Lõpmatuid jadasid võib tähistada samuti loetlemise teel.. , ..või pealiikme kaudu või või lühemalt . FIBONACCI JADA
1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv n. Jada liikmed - 1, 2, ..., n, ... Jada üldliige - n Jada üldliikme valem - n= f(n) Näiteid jadadest Ruudu 1 2 3 4 5 6 nr. Pindala 1 4 9 16 25 36 Nii võib jätkata ruutude joonistamist ja leida ka igal sammul vastava ruudu pindala. Näiteks 11. ruudu pindala on 121, 30. ruudu pindala 900, n-nda ruudu pindala on n² JADADE LIIGITUS Jadad Tõkestatud Tõkestamata Hääbuvad Muud Lõpmata suured Muud Tõkestamatult kasvavad Muud Tõkestamatult kahanevad JADAD Näited Tõkestatud jada hääbuv jada 1,½,,¼,..., konstantne jada 3,3,3,...,3,...
Tõestus: lähtume jada piirväärtuse definitsioonist. Et suvalise ε > 0 korral | xn - c | = | c – c | = 0 < ε, siis (∀ ε > 0 ja ∀ n0 ∈ N : ∀ n > n0 => |xn - c | = 0 < ε) => xn → c 2 Jada koonduvusest järeldub selle jada tõkestatus 3 Kui jada piirväärtus a on nullist erinev, siis jada teatud elemendist alates on jada liikme absoluutväärtus suurem kui |a| / 2 4 Kui jadad {xn} ja {yn} on koonduvad ja nende jadade üldliikmed rahuldavad iga n ∈ N korral võrratust xn ≤ yn , siis samasugust võrratust rahuldavad ka nende jadade piirväärtused 7 Näidata et koonduv jada on Cauchy jada. Eeldame, et limn→∞xn = a. Olgu ε > 0 suvaline, siis leidub N ∈N omadusega |xn −a| < ε / 2 iga n > N korral. Kui n > N, siis saame |xn+p −xn| = |xn+p −a +a−xn| ≤ |xn+p −a|+|xn −a| < ε /2 + ε /2 = ε seega on{xn}Cauchy jada 8 Näidata, et Cauchy arvjada koondub. S – rea summa ∞
t. ∃ K > 0. Iga n |yn| ≤ K. Vaja näidata, et lim (xnyn) = 0 s.t. iga ε > 0 ∃ N € IN. Iga n (n ≥ N => |xnyn – 0 | < ε) Fikseerime ε > 0 Kuna lim xn = 0, siis (võttes (*) e = ε/K) ∃ N € IN. Iga n (n ≥ N => xn = |xn – 0 | < ε/K) Saame: n ≥ N0 => |xnyn – 0 | = | xnyn | = |xn ||yn |< εK/K = ε ↑absoluutväärtuse om: Iga x,y |xy|=|x||y| *- lim xn = a iga ε > 0 ∃N € IN iga n (n ≥ N => |xn -a| < ε) 9. Koonduvate jadade esimene järjestusega seotud omadus (piirväärtuse võrdlemine) (*) Tõestada lause 2.4 koonduvate jadade piirväärtuse võrdlemisest: Olgu (xn) ja (yn) sellised koonduvad jadad, et 1) xn → a, 2) yn → b ja 3) leidub niisugune N0 ∈ N, et xn ≤ yn, kui n ≥ N0. Siis a ≤ b. Oletame vastuväiteliselt, et a > b, ja veendume, et see oletus viib vastuolule. Võtame ε := (a−b)/2 , siis ε > 0. Kuna x n → a ja yn → b, siis vastavalt piirväärtuse
rohkem looduse järgi; sõnad segavad. Mistõttu juhtub, et õpetatud meeste suured ja pidulikud dispuudid lõpevad sageli vaidlustega sõnade ja nimede ümber; millest (matemaatikute kombe ja teadmiste kohaselt) oleks asjatundlikum alustada, ja korrastada neid definitsioonide abil. Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja
7 Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud 8
Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitul...
levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. 22.11.12 18 Kokkuvõte 2 1. Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa. 2. Spektrijoonte asetuses on kindlad korrapärad 3. Vesiniku aatomi spektrijooned paiknevad koonduvate jadade seeriatena. Kõiki seeriaid kirjeldab Balmeri-Rydbergi valem 1 1 1 = R ( 2 - 2 ), kus n1 n2 - joonelainepikkus 22.11.12 19 Elektron lainetab 1. Aatom meenutab seisulainetes võnkuvat pillikeelt. 2. Spektrid kajastavad elektronide siirdeid energiatasemete vahel. Seisulainete olekus peaksid olema elektronid
Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku.Võrkude otsad kokku liites võib pikkus olla 3-5 miili. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Võrgu sügavus varieerub 6-20 jalani.Ja pikkus on 100 kuni 400 jalga. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud. Järgnev puudutab seisevvõrgu püüki. Seotud võrgu sees hoidmisega terve öö. Viidi läbi uuring mis on seotud selle võrgu veeshoidmise aja ja püügi kvaliteediga. Uuring näitas et püügikvaliteet on vähenenud kui veeshoidmise aega on suurendatud. Need võrgud mis jäeti ööseks sisse , nendele tegid röövloomad rohkem kahju võrreldes võrkudega millega püüti kala ainult päeval.
Sõltuvalt tasakaalustatavatest vormidest ning nende paigutusest eristatatkse nn sümmeetrilist ja asümeetrilist tasakaalu. Esimesel juhul saavutatakse tasakaal poolte vormiosade täieliku võrdsusega. Asümeetriline kompostitsioon on see, kui vormiosa on omavahel enamvähem samad ,,visuaalselt raskuselt". Inimene tajub lihtsalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, selle pärast välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja geomeetriliste jadade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Maastikukujunduses ei kasutata rütmi kuigi tihti just matemaatilise täpsusega ning vormi täpse kordumisega, vaid mingi elemendi, vaate või motiivi rütmilise kordamisega. Nt vabakujulises kompositsioonid sisalduv rütm peab olema väljendatud kaudselt ja tajutav pigem alateadlikult. Kontrast, valgus ja värv Kontrast on üks efektiivsematest võtetest kompositsiooni loomisel. Kontrastseid paare
põhitähenduselt kõne või tekst ning üldmõistena verbaalne tulem. 10. Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis? See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse, tõlgendatakse ja kasutatakse. 11. Tooge välja Foucault, Laclau ja Dijki diskursuse kontseptsioonide erinevused? Laclau diskursus on suhetel põhinev tähistavate jadade totaalsus, mis ületab eristuse mõtlemise ja tegelikkuse vahel ja hõlmab nii semantilisi kui pragmaatilisi aspekte, nii struktuurilisi kui tegutsemist. Diskursus on keelemängule sarnane. Foucault ei huvita lausungite tõesus ega tähendus, vaid formatisoonireegid, mis määravad piirid ja vormid, millest on võimalik rääkida ja mõelda. Kõik objektid on tähenduslikud ja see tähendus tuleb tema erinevuste süsteemi poolt. Millegi tähendus
Pl = "MA" And A>150 .F. Kas puuliigi koodis sisaldub märk "M" või märk 'Z'? ? "M" $ Pl OR "Z"$ Pl .T. Kas puuliigi koodis sisaldub märk "m" või märk 'a'? ? "m" $ Pl OR "a"$ Pl .F. Tehted tekstiga (stringidega) Tekstitehete puhul on tegemist toimingutega sümbolite ehk märkide jadas. Võimalik on jadade liitmine, elementide (rühmade) eraldamine, otsimine jne. Liida kokku kolm tekstikonstanti ? "Juga"+"puu"+"23" ja kuva vastus Jugapuu23 Kuva konstandi ja väljanime järgi tabelist võetava tekstijada summa: ? "Puuliik on: " +Pl Puuliik on: MA
Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul
[1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil. [16]. Fibonacci arvud. Üldliikme valem ja rakendused. [17]. Lucas` arvud. [18]. Catalani arvud. [19]. Sündmused ja tõenäosus
11 12 Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud, nagu võisite näha üleeelmisel slaidil. 13 Võrgu asetusskeem Eesti rannikumeres 14 Usually when a net gets stuck what has happened is that the leadline or one of the sinkers has gone under a big log or stone. If the net will not come loose you must break it loose by breaking the leadline or the piece of twine that holds the sinker to it
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
6.1 Aritmeetiliste keskmiste ja geomeetriliste keskmiste võrdlemine . . . . . . . . 27 1.6.2 Hölderi ja Minkowski võrratus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 2 Arvjadad 30 2.1 Koonduvad jadad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 2.1.1 Koonduvate jadade üldised omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 2.1.2 Koonduvate jadade järjestusega seotud omadused . . . . . . . . . . . 32 2.1.3 Koonduvate jadade tehetega seotud omadused . . . . . . . . . . . . . 33 2.1.4 Tähtsad piirväärtused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 2.2 Koonduvuseteooria neli printsiipi . .
keerukamate protseduuride teostamise võimalust. Lisaks on liidetud ka failihaldus programmid, kuna IDRISI'l on kombeks tekitada palju eraldi faile. Eriti efektiivne programm on graafiline Makro Modelleerija, mis võimaldab kasutajatel arendada ja ühendada omavahel terve jada pilt-kujutise analüüsi toiminguid. See on kasulik programm: kujutamaks pildi analüüsi kontseptuaalsel viisil, mis kiirendab nii keerukate ülesannete jadade lahendamist; konstrueerimaks erinevates andmekogumites korduvate analüüsiseeriate tarvis makro ning analüüsi protseduuride dokumenteerimiseks. IDRISI kaldub olema oma üleehituses väga modulaarne. See on väga hea tööriist õppeks, sest kasutaja on sunnitud arusaama igast sammust protseduuris. Näiteks suurima sarnasuse liigitus algab sellega, et kasutaja peab kuvama pildi, ja selle digitaliseerima, kasutades ainult numbreid ning ei tohi kasutada nimesid, kuvamaks igat klassi
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Vastus. Sel viisil võib tekkida 60 erinevat numbrite jada. Katse tulemusena moodustatakse k elemendiline jada, mille igaks elemendiks võib valida ühe elemendi m erineva elemendi hulgast. Niisuguse katse võimalike tulemuste arv on N = m .k Näide 6. Olgu tegemist "numbrilukuga", mille avab üks kindel neljast numbrist koosnev jada. Mitmel erineval viisil võib valida niisuguse luku "võtme"? Lahendus. Tuleb leida erinevate 4elemendiliste jadade arv, kus jada igale kohale võib kirjutada ühe 10 numbrist. N = 10 = 10000 4 Vastus. Sel viisil võib luku jaoks valida 10000 erinevat võtit.
|a| 3 |a| n > n0 < |xn | < 2 2 |a| n0 N : n > n0 |xn | > . 2 Lause 4. Kui jadad {xn } ja {yn } on koonduvad ja nende jadade u ¨ldliikmed rahul- davad iga n N korral v~ orratust xn yn , siis samasugust v~orratust rahuldavad ka nende jadade piirv¨ a¨artused, st xn a yn b xn yn a b. T~oestame selle lause vastuv¨ aiteliselt, st oletame, et a > b. Valime = (a - b)/2 > 0. Tulemuseks saame xn a ( = (a - b)/2 > 0 n1 N : n > n1 |xn - a| < (a - b)/2)
Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Kokkuvõte 2 1. Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa. 2. Spektrijoonte asetuses on kindlad korrapärad 3. Vesiniku aatomi spektrijooned paiknevad koonduvate jadade seeriatena. Kõiki seeriaid kirjeldab Balmeri-Rydbergi valem 1 1 1 = R ( 2 - 2 ), kus n1 n2 - joonelainepikkus Elektroni lained Aatom meenutab seisulainetes võnkuvat pillikeelt. Spektrid kajastavad elektronide siirdeid energiatasemete vahel. Seisulainete olekus peaksid olema elektronid. Selleks peavad elektronidel olema laineomadused
1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .....................................................
Mistõttu juhtub, et õpetatud meeste suured ja pidulikud dispuudid lõpevad sageli vaidlustega sõnade ja nimede ümber; millest (matemaatikute kombe ja teadmiste kohaselt) oleks asjatundlikum alustada, ja korrastada neid definitsioonide abil. Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. LX Iidolid, mis sunnitakse arule peale sõnade läbi, on kahesugused; nimelt on nad kas olematute asjade nimed (sest nii nagu on asju, millel vaatluse puudumise tõttu nime ei ole; nõnda on ka nimesid, millel puuduvad asjad (fantastilise oletamise tõttu)), või on selliste asjade nimed, mis on, kuid on segased ja
Esitage näide! Esimest järku rekurentne seos: , kus a ja b on konstandid ja n=1,2,.... 9. Milline on teist järku rekurrentne seos? Esitage näide! Teist järku rekurrentseks seoseks nimetatakse seost , kus a,b,c on konstandid. 10. Andke jada piirväärtuse matemaatiline definitsioon ja selgitage seda näite alusel graafiliselt! Mingi kindel jada väärtus, mille ümber jada elemendid paiknevad ning jada ei haju ega koondu. 11. Millised on koonduvate jadade omadused! Koonduv jada läheneb lõplikule piirväärtusele. Omadused: 1. Iga koonduv jada f(n) on tõkestatud, s.t., et leiduvad reaalarvud M ja N, mille korral iga naturaalarvu n > N korral. 2. Kui ja , siis kehtivad võrdused: 2.1 2.2 2.3 2.4 (tingimusel, et ) 12. Leida jada piirväärtus käsitsi! Kontroll mathcadiga: 13. Milline jada on koonduv, hajuv
mõisted. Definitsioon 4 Funktsioonide hulgast K n ruumi hulka A nimetatakse funktsioonide algebraks siis ja ainult siis, kui f , g A ja A jaoks kehtivad järgmised kolm seost: 1) f + g A ; 2) f g A ; 3) f A . Definitsioon 5 Olgu A funktsioonide hulgast K n ruumi hulk. Kui ühendada hulka A kõikide hulga A koonduvate jadade piirpunktidega, siis saadud hulka B nimetatakse hulga A sulundiks. Definitsioon 6 Öeldakse, et funktsioonide hulgast K n ruumi hulk A eraldab punkte hulgal K siis ja ainult siis, kui iga kahe erinevate punktide x1 , x 2 K ( x1 x 2 ) jaoks leidub selline funktsioon f A , et f ( x1 ) f ( x 2 ) . Definitsioon 7 Olgu A funktsioonide hulgast K n ruumi hulk. Öeldakse, et A ei saa nulliks mitte ükski hulga K punktidest siis ja ainult siis, kui iga punkti x K jaoks leidub selline
20 30 4.3 Arvjada piirväärtus Olgu arvjada üldliige an . Arvu a nimetatakse arvjada piirväärtuseks, kui iga selle arvu ümbruse jaoks leidub niisugune järjekorranumber N, millest alates jada kõik liikmed kuuluvad sellesse ümbrusesse. Arvjada piirväärtust tähistatakse an a või lim an = a . n Jadade, üldliikmega an ja bn , korral: 1) lim n ( an ± bn ) = nlim an ± lim bn ; n 2) lim n ( an bn ) = lim n an lim bn ; n an lim an 3) lim = n , kui lim bn 0 ; n bn lim bn n n 4) lim c = c , kus c on konstant. n 5) lim can = c lim an . n n 4
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
mõisted. Definitsioon 4 Funktsioonide hulgast K n ruumi hulka A nimetatakse funktsioonide algebraks siis ja ainult siis, kui f , g A ja A jaoks kehtivad järgmised kolm seost: 1) f + g A ; 2) f g A ; 3) f A . Definitsioon 5 Olgu A funktsioonide hulgast K n ruumi hulk. Kui ühendada hulka A kõikide hulga A koonduvate jadade piirpunktidega, siis saadud hulka B nimetatakse hulga A sulundiks. Definitsioon 6 Öeldakse, et funktsioonide hulgast K n ruumi hulk A eraldab punkte hulgal K siis ja ainult siis, kui iga kahe erinevate punktide x1 , x 2 K ( x1 x 2 ) jaoks leidub selline funktsioon f A , et f ( x1 ) f ( x 2 ) . Definitsioon 7 Olgu A funktsioonide hulgast K n ruumi hulk. Öeldakse, et A ei saa nulliks mitte ükski hulga K punktidest siis ja ainult siis, kui iga punkti x K jaoks leidub selline
reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja. Lihtsakoeline arusaam filmist on - animeeritud fotode jada. Filmil ja fotodel on väga palju ühist. Ka fotosid on võimalik esitada jadade, ridade või narratiivsete kooslustena. Neil on algus, lugu, kulminatsioon - st on olemas mingi ajaline kompositsioon. Fotoesseedel ja fotojutustustel on filmiga palju sarnast. Iga kaader niisugustes pildikooslustes toetub eelnevate ja järgnevate kaadrite olemaoslule ning saab määrava hulga oma tähendustest just sel moel. 20. sajandi lõpus arenes tehnika suure kiirusega, see võimaldas kinos kasutada erinevaid valguseid, filtreid, tossumasinaid jne.
20 30 4.3 Arvjada piirväärtus Olgu arvjada üldliige an . Arvu a nimetatakse arvjada piirväärtuseks, kui iga selle arvu ümbruse jaoks leidub niisugune järjekorranumber N, millest alates jada kõik liikmed kuuluvad sellesse ümbrusesse. Arvjada piirväärtust tähistatakse an a või lim an a . n Jadade, üldliikmega an ja bn , korral: 1) lim n an bn nlim an lim bn ; n 2) lim n an bn lim n an lim bn ; n an lim an 3) lim n , kui lim bn 0 ; n bn lim bn n n
Kui hakkad lihtsalt arve ritta seadma, ongi tulemu- seks arvujada. Igaüks võib muidugi kirja panna oma lemmikjada ja kinkida selle südamekaaslasele sünnipäevaks ning kui ka seda juhtub harva, on jadad siiski nii päriselus kui matemaatikas levinud ja olulised objektid. Näiteks võib õppelaenu igakuistest tagasimaksetest mõelda kui arvujadast ja ka vihmaste päevade arv igas aastas tekitab arvujada. Jadade kohta võib esitada erinevaid matemaatilisi küsimusi ning selgub, et neil küsimustel on ka täiesti elulised tähendused. Mis on jada kümnes liige ehk mis on mu kümnes laenu tagasimakse? Mis on jada kuuekümne esimese liikme summa või kui palju päevi sadas esimese kuuekümne aasta jooksul? Kas on võimalik öelda, mis on kõikide jada liikmete summa? 128 Üldjuhul võivad need küsimused osutuda üsna keerulisteks
nüüdseks manalateele asunud Aleksander Orase teene, kelle sünnist hiljuti möödus 100 aastat. Enne surma jõudis ta veel juhendada, kuidas Piiri parki uusi puugruppe mulda panna (Alter: 1991). Aleksander Oras sai eelkõige tuntuks aastail 1946 1961 Jõgeva parkide ja haljasalade rajamise eestvedajana ning puude istutamisega linnatänavate kaunistamiseks. Parkide rajamise juhendajal on äärmiselt eluline roll. Jõgeval poleks nii kodune olla, kui kaupluste jadade vahel puuduksid pargid. Rohelus lisab värvi hoonete hallusele. 4 Loetud ajalehtede uudised võis jagada majandus- ja kultuuriuudisteks. Relevantne on tutvustada kodulinna algust. Seda tänapäeva noor ei tea, kuigi hea on teada, kuidas miski oma ilme on saanud. Saab võrrelda, kui palju on linn arenenud ja mis on vanast ajast alles. See loob omaette väärtuse ja võib olla hoitakse ümbrust seevõrra paremini, kui teatakse selle sünnist.
ekraanile. Arvude sisestamisel küsige kõigepealt arvude hulk, sest siis Te teate, mitu korda tuleb sisestamislauset välja kutsuda. -------------------------- Minimaalseima väärtuse leidmine maatriksist Te kindlasti mäletate, et maatriks on kahemõõtmeline arvumassiiv. Teie ülesandeks on kirjutada programm, mis sisestab massiivi elementide väärtused ja seejärel leiab kõige väiksem väärtuse massiivis. Abiks on ehk selline tähelepanek, et maatriks on jadade jada ;) Suurima summaga rea leidmine maatriksist Kui maatriks on juba sisse loetud, siis võiks ju temaga midagi veel teha. Näiteks võiks leida suurima summaga rea. Ekraanile väljastage summa väärtus ja rea number. VIITMUUTUJA. ARVUTI MÄLU PAINDLIK KASUTAMINE SISSEJUHATUS Selle teema raames tutvustan ma Teile üht omapärast andmeobjekti - VIITMUUTUJAT. Selleks, et järgnevast jutust hästi aru saada, tuleb meelda tuletada teises teemas käsitletud jutt MÄLU kohta.
Kasulik võib olla juba ainuüksi teadmine, millistest ülesannetest test koosneb. Eestis enim kasutusel olevates Wonderlicki testides on kaheksat laadi ülesandeid: (1) verbaalset mõistmist mõõdetakse nt. vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesannetega, (2) verbaalset loogikat loogikaülesannetega, (3) leksikaalset võimekust sõnavara suuruse, nt. võõrsõnade tähenduse mõistmisega, (4) numbrilist võimekust jadade lahendamisega, (5) aritmeetilisi võimeid matemaatiliste tekstülesannetega, (6) geomeetrilisi võimeid kujundite võrdlemisega, (7) ruumilisi võimeid pinnalaotustest mõttes esemete moodustamisega ning (8) tähelepanelikkust teksti- või numbriridade võrdlusega. Eestis küll praegu testimiskursusi ei korraldata, aga kaugel see aegki
Neli sõnajada koosnesid taksonoomiliselt sama taalamuse motoorsesse koorde. klassi sõnadest (nt spordialased).Viienda jada sõnad teisest kategooriast (nt loomad). Katsealused pidid lugema kõik sõnajadad läbi ja kohe meenutama kõikide jadade sõnu. Implitsiitse mälu juures tegevad ajutruktuurid: BG, premotor cortex, thalamus, kõi sagarad. Terved katsealused mäletavad kõige rohkem esimesest, vähem 2-4 jadast (proaktiivne interferents). Viiendast jadast aga mäletavad sama palju kui esimesest jadast. Otsmikusagara
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...
n¨ aeme, et k~ oik M -le j¨ argnevad v¨ a¨ orratust || > M . Seda oligi vaja artused rahuldavad v~ t~ oestada. N¨ aiteid. 1. Vaatleme jadasid 1 n = (so 1, 12 , 13 , 14 ...) n n = n (so 1, 2, 3, 4 ...). Nende jadade liikmed on teineteise p¨o¨ordarvud, st n = 1n . K~oigepealt m¨argime, et jada n on l~opmatult kahanev, st n 0. T~oepoolest, kui me suvalise posi- tiivse arvu korral valime jada liikme, mille indeks n 1 , siis k~oigi sellele liikmele j¨argnevate jada liikmete n korral kehtivad seosed 1 1 n> n > 1 < an < . n
n¨ aeme, et k~ oik M -le j¨ argnevad v¨ aa¨rtused rahuldavad v~ orratust || > M . Seda oligi vaja t~ oestada. N¨ aiteid. 1. Vaatleme jadasid 1 n = (so 1, 12 , 13 , 14 ...) n n = n (so 1, 2, 3, 4 ...). Nende jadade liikmed on teineteise p¨o¨ordarvud, st n = 1n . K~oigepealt m¨argime, et jada n on l~opmatult kahanev, st n 0. T~oepoolest, kui me suvalise posi- tiivse arvu korral valime jada liikme, mille indeks n 1 , siis k~oigi sellele liikmele j¨argnevate jada liikmete n korral kehtivad seosed 1 1 n> n > 1 < an < . n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
