Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja sanskriti. He studied sciences and engineering in the German cities of , and , where he studied under and . Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis all Gustav R. Kirchhoff ja Hermann von Helmholtz. In 1880, Hertz obtained his from the ; and remained for post-doctoral study under Helmholtz. 1880, Hertz omandas doktorikraadi alates Berliini ülikooli ning jäi doktoriõppe uuringu kohaselt Helmholtz. In 1883, Hertz took a post as a lecturer in theoretical physics at the . Aastal 1883, Hertz võttis ametikohale lektor teoreetiline füüsika Kieli Ülikool. In 1885, Hertz became a full professor at the where he discovered electromagnetic waves.
ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis selliste õppejõudude all nagu Gustav R. Kirchhoff ja Hermann von Helmholtz. Herts (tähis Hz; saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi) on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SIsüsteemi ühikute hulka. 1 herts on niisugune sagedus, mille korral 1 sekundi jooksul toimub üks perioodilise protsessi tsükkel. 1 Hz = 1/1s , s sekund SIsüsteemi ühikuna on kasutusel ka paljud kümnendlühendid, näiteks: 1 kiloherts (kHz) = tuhat hertsi 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi
sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel.
etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel.
Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste
ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng
muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid
Ruumiline vastastoime: · See, mida inimene tajub mingi objekti omadusena (nt. värvus, suurus), sõltub sellest, millised on selle objekti läheduses olevate teiste objektide omadused. Ajaline vastastoime: · Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused. Tajukujundi moodustumise teooriad: · Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena. Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi. · Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse. Ainus, mida tuleb teha, on
suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi. Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus. härra Helmholtz – Teda kutsuti Tolmuahviks. Ta rääkis kähedalt Tartu-Võru kadakasaksa ja Põlva- Päranurme talutarekeeles. Näiteks :”Zälle äkspärimändi tarfis tuleb mäil votta üts suur klaaisplaait ja täine tillokõne klaaisplaait.” Direktor oli otsustanud Pukspuu koolist välja heita. Põhjus oli järgmine – tema arvas, et poiss oli teinud 10. klassi tunnis põrgumasina härraTooderi ehmatamiseks. Kooli sai ta naaseda vaid siis, kui ta sügisel
taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks. Kolmas oluline areng Võeti kasutusele energia mõiste ning Herman von Helmholtz sõnastas 1847. aastal energia jäävuse seaduse . Selgus, et soojus on vaid aineosakeste korrapäratu liikumine ning termodünaamika liitus mehaanikaga . Valgus osutus elektromagnetlaineks ja optika liitus elektromagnetismiga . Klassikalise füüsika kriis Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud . Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. Mõned näited tekkinud probleemidest:
Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis on seega tähtis tegur meie toidu valikus (ja nautimises) – hoopiski haistmine. 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Kohateooria (Hermann von Helmholtz) – närvisüsteem on võimeline helikõrgust tuvastama pelgalt vaid jälgides, millises basilaarmembraani piirkonnas toimum kõige suurem liikumine. Heli kõrgust näitab deformatsiooni maksimum. Deformatsiooni maksimum asub ovaalaknast erinevatel kaugustel. Mida kõrgem on helisagedus, seda lähemal on maksimum ovaalaknale. Teine moodus, kuidas helikõrgust kodeerida: kuivõrd erutunud on kuulmisnärvis paiknevad rakud
värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..; 3) küllastatus (saturation) /20/ - värvi puhtus (mida vähem akromaatilist on segatud värvile, seda küllastatum, nt punane on küllastatum kui roosa. · Esimese 7-st spektrivärvist koosneva värviringi koostas 1673.a I.Newton. · Maksimaalne küllastatus on erinevatel toonidel erinev · Värvide nüüdisaegse määratlussüsteemi töötas välja a-tel 1862-67 H.von Helmholtz. · Esimese värviatlase, st kehade pinnavärvinäidiste süsteemse kogu avaldas 1915.a ameerika maaliõpetaja A.Munsell (2500 värvinäidist). Värvitaju uurimisel kasutatakse nn värviruumi mõistet (matemaatiliselt defineeritud koordinaatide süsteem, nim ka värvsusdiagrammiks või värvsuskolmnurgaks) · Põhivärvide rahvusvaheline standard (CIE 1931) lubab kõiki värve kirjeldada kolme põhivärvi kaalutud summana (tegelikkuses pole olemas kolme sellist värvi mis annaksid
Autoriteedid peavad taganema faktide ees. Induktiivne ja deduktiivne meetod peavad olema katseliselt tõestatud. Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast. Teooria on tõestamist leidnud hüpotees. Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt ise püüdma seda ümber lükata. Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult.
pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus
mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika)
terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad.
Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Kui kaugel on objekt vaatlejast, kahe objekti vaheline kaugus. Probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates
), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3
Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad? · Herman von Helmholtz (1821-1894) teadvustamata otsustuste tajuteooria · James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
peamiselt keele külje piirkonnaga ning mõru ja kibeda maitse suhtes on kõige tundlikum keele tagumine osa. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maitsmine_%20haistmine_ %20kompimine_liisaojakoiv.htm Taju pole lihtsalt aistingute summa Lisandub: Varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Subjektiivsus Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks • Hermann von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria. (võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida). Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides.
Valge ja musta lisamisel seguvärvid kaugenevad spektrivärvidest. Põhivärvusest- punasest, kollasest ja sinisest- saab valmistada kolme sekundaarvärvust- oranz, violett ja roheline. Sekundaarvärvusi segades on võimalik saada kolme tertsiaalvärvust: tumepruun, helepruun ja oliivrohelist. Musta saamiseks tuleb segada omavahel kolme põhi värvi ja lisada natuke vett. 1858a lahendas vastuse füsikute ja kunstnike tõekspidamistes värvide segustamise kohta HERMANN HELMHOLTZ, kes jagas värvide segustamise menetluse kaheks: ADIKTIIVMEETOD (liitmismeetod) ja SUBTRAKTIIVMEETOD ( lahutamismeetod). Subtraktiivmeetodi põhivärvid on sinine, punane ja kollane ( CMY) C- tsüaansinine M- magneta ja Y- kollane. Adiktiivmeetod. Värvide segamine optilise segustamise tulemusel. Spektrist eraldatakse monokroomsed ( ühevärvilised) värviribad ja suunatakse ekraanile ühte punkti. punane+roheline-kollane
· Sisekõrv on luuline keeruka ehitusega lümfivedelikuga täidetud labürint, kus paiknevad nii tasakaalu- kui kuulmisorgan. Kuulmisega tegeleb sisekõrva osa, mille nimi on (välise sarnasuse tõttu) tigu (cochlea). Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil paiknevad karvrakud (1 seesmine rida ja 3-4 välist rida, kokku umb 24 tuh rakku), nende deformatsioon kattemembraani vastu tekitabki impulsid teonärvis. · Kohateooria (ehk resonantsiteooria) järgi (H.von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus väheneb teo algusest lõpu poole). Tekitas probleeme madalsageduslike helide taju seletamisega
refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori
Seda konstanti hakati nimetama gaasi universaalkonstandiks. James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz (31. august 1821 Potsdam 8. september 1894 Berliin) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik. 1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip,
protsessil const p ja T Gibbs´i energia väheneb ja const T ja V Isoleeritud süsteemi siseenergia läheks tööks ja süsteem jääks Spontaansete protsesside suund. korral Helmholtz´i energia väheneb pöörlema Spontaanne protsess - energia jaotumine enam korrastamatule 0 - dFT,V dF 0 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. kujule tasakaal. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab dU = U T V dT +
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne
C). 3. Elementaarlaeng Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas,
tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad.
• 1833 – füsioloogia kui teadus – võttis vastu füsioloogia õppetooli juhi koha Berliinis. • Tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil ükskõik millisel viisil neid stimuleeritakse. „Spetsiifiline ärritatavus“. • Aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt – seega on meie teadmised maailmast piiratud meie tajusüsteemide poolt. Hermann von Helmholtz (1821-1894) • Energia jäävuse seadus organismide puhul – toidu ja hapniku tarbimine võrdub koguenergia hulgaga, mida organism saab kulutada. • Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem. • Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks. • Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev.
Võrkkestal tekib kahemõõtmeline kujutis, kuid silmad on üksteisest natuke eemal ja keha nihkub ja tekib kolmemõõtmelisus (diasparaatsus). Elusorganite tajumisvõime on erinev. Iga org tajub seda, mis on tema elutegevusele vajalik. Inimene tajub ka oma sisekeskkonda. Tajuvõime on seotud organismi keerukusega. Mida keerulisem org, seda mitmekülgsem tajuvõime tal on. Et taju tekiks on vaja tundlikust vähemalt ühe energialiigi suhtes (heli, surve). Helmholtz väidab, et toimub hulgaliselt arvutusi alateadlikult ja kujuneb tajukujund, taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessidele. Gibson väidab, et mõtlemislaadset protsessi ei toimu. Taju loomiseks olev andmestik, mida meeltelt saame, on täiesti piisav. Taju omadused: 1) Igal tajuvõimel on oma piirid. Aisting - aistingulävi-> me ei taju kõiki helisid, valgusi. 2)Taju kujunemine võtab aega, kuna närviprotsessid pole lõputult kiired. 3)Taju pildil on järelkestus või toime
• Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud • Ajaline vastasmõju • kohanemisvõime (adaptatsioon) • maskeerimine • Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine.
elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral).
maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. - Kontuur - koht kujutises, kus valguse intensiivsus või lainepikuste kompositsioon väga järsult muutub. - Lateraalne pärssimise mehanism - protsess, mille käigus kõrvuti asetsevad ühikud suruvad teineteise aktiivsust maha. Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuse ajalise järgnevuse registreerimine. 20 Hermann von Helmholtz (1821-1894) - Teadvustamata otsustuste tajuteoorija. James Gibson (1904-1979) Cornelli Ülikooli professor - Õkoloofiline tejuteooria (nt saab aru et tool on istumiseks). Stanley Smith Stevens (1906-1973) Ameerika psühholoog - Astmefunktsioon (stiimuli füüsiline suurus ja tajumulje)
Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused:
Saksamaal (aga ka toona Vene riigi koosseisu kuulunud saksakeelses Tartu ülikoolis) hakkas füsioloogia arengut toetama spetsiaalselt loodud instituutide võrgustik, erinevatel põhjustel toetasid nii Saksa riigid kui linnad eksperimentaalteaduste teket. Saksa füsioloogias tuuakse esile nn ,,Nelja rühm", kuhu kuulusid Carl Ludwig (1816-1895), E. du Bois-Reymond, Ernst v. Brücke (1819-1892) ja Hermann v. Helmholtz (1821-1894), kes kõik olid eespool juba mainimist leidnud J. P. Mülleri õpilased (Müller oli olnud ka Th. Schwanni ja E. Haeckeli mentor). Müller (Handbuch der Physiologie des Menschen, 1833-1840) on tuntud oma närvienergia teooriaga, mille kohaselt erinevad meeleorganid genereerinuksid erinevaid erutusi, st, mitte tähtis pole erutuse vorm, vaid organ, kus see tekib (silmale mehhaanilist mitte valgusega seotut mõju avaldades kujutab saavutatud efekt endast ikkagi nägemisimpulssi)
J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu
Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest 6. Kognitiivne psühholoogia. Kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub kognitiivne psühholoogia Hermann von Helmholtz`i ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast. Maailam kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab, säilitab ja kasutab informatsiooni (võrreldav
valguses nägemisteravus madalam, simad harjuvad pimedusega kiiremini; peitepilte lahendavad halvemini; ruumi- ja kujunditaju on viletsam Tempe- Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem; taju kestva aja vältel püsivam; eelistavad rament ja tajuda suhteliselt keerukamaid kujuneid ja ümbrust; isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises
Nimele mõeldakse viimasena. - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant? Optiline voog? Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur
külgedest sissepoole=hapu, taga=mõru Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või kõrvade tajume, midagi väliskeskkonnast, tuleb ajju info, selle kaardistamine ja töötlemine.Üksikaistingult tervikpildile meelte kaudu. - Ülalt-alla töötlus vastupidine. Juhtivad on teadmised ja kogemused, tähelepanu stiimulile, kui see ilmub. Taju seletused jagunevad kaheks - Herman von Helmholtz teadvustamata otsustuste tajuteooria (tajukujund tekib keeruliste protsesside tulemustena, mida inimene ei teadvusta, teadvustame tulemust, mitte protsesse) - James Gibson ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3
külgedest sissepoole=hapu, taga=mõru Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus – iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või kõrvade tajume, midagi väliskeskkonnast, tuleb ajju info, selle kaardistamine ja töötlemine.Üksikaistingult tervikpildile meelte kaudu. - Ülalt-alla töötlus – vastupidine. Juhtivad on teadmised ja kogemused, tähelepanu stiimulile, kui see ilmub. Taju seletused jagunevad kaheks - Herman von Helmholtz – teadvustamata otsustuste tajuteooria (tajukujund tekib keeruliste protsesside tulemustena, mida inimene ei teadvusta, teadvustame tulemust, mitte protsesse) - James Gibson – ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest
· Liigitamine taju objektide järgi:vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju,tekstuuritaju Tajuteooriad:konstrutkivistlikud ja ökoloogilisd teooriad Konstrutkivistlikud taju on ettenatud sensoorsete tingumuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess.Inimpsüühika konstrueeriv maailma mudeli (selle representatsiooni).See on sarnane hüpoteeside kontrollile Hermann von Helmholtz selle suuna rajaja;Irvin Rock,William Epstein,Richard Gregory Ökoloogilised Taju ei konstrueeri representatsioone,ta ,,korjab üles" info,mis on juba keskkonas olemas.Tajume kekskonna invariante,sündmusi nint ätidame navigatsiooni ja liikumisülesandeid.Keskkonnas on võimaldavused James Jerome Gibson selle suuna rajaja Inimene ei mõtle välja informatsiooni olemas,objektiivses maailmas on juba informatsioon olemas
eeldab tähelepanu. Taju kui terviku tunnetamise protsess avaldub näiteks selles, et üksikud ruumis lähestikku paiknevad elemendid näivad moodustavat terviku (või objektist on antud vaid fragmendid, kuid siiski tajume seda terviklikult). Tajukujund sisaldab endas alati rohkemat kui hetkel tajule mõjuvate aistingute summast formaalselt järeldub. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess (von Helmholtz, Epstein, Gregory, Rock, Zintsenko). Subjekti psüühikas toimub mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Taju pertseptiivne tegevus väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Tajumise valdamine eeldab spetsiaalset õppimist ja praktiseerimist (eriti kompimine, esemeline tegevus, liikumine). Aktiivne tundmaõppimine kompimine, vaatamine jne.
omandab näiliselt sinaka varjundi ja hall sinisel foonil kollaka varjundi). Suktsessiivne ehk järjestikune värvuskontrast kannab negatiivse järelkujundi nime. Selle mõjul muutub näiteks sini-must-valge lipu järelmulje kollaseks-valgeks-mustaks. Värvinägemise teooriad Värvinägemise teooriate seas on kaks domineerivat teooriat. Nendeks on kolme värvi teooria ja oponentsete protsesside teooria. (1) Kolme värvi teooria (Young - Helmholtz'i teooria): kõik tajutavad värvid on kolme põhivärvi punase, rohelise ja sinise segud ja see on tingitud kolme liiki kolvikeste olemasolust võrkkestal. Konkreetse värvi tajumine sõltub üht või teist tüüpi kolvikese aktivatsiooni intensiivsusest. Värvipimedus on põhjustatud mõne kolvikesesüsteemi funktsioneerimise häirest. Kolme värvi teooria seletab küll ära värvipimeduse tekke põhjused, ent ei suuda rahuldavalt seletada negatiivse järelkujundi teket.
annaabi.ee 
