Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas,
Anne-Ly Padrik HT-16 Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani.
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3
Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järk-järgult ning kahes suunas: tsefalokaudaalselt ning proksimodistaalselt.
elukutsed Valutundlikkus Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20% Taktiilne tundlikkus Tundlikkus suurem murdeeas, siis väheneb. Kõhu tundlikkus muutub suuremaks. Raskusi ärrituselokaliseerimisega vigade arv tõuseb Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine Enamasti mäluhäired pikaajalises mälus, lühimälu võimekus taandareneb harva, väljaarvatud haigusjuhud. Mälu kasutatakse vähem Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms. Ei ole eraldivõetav või haiguste põhjustajaks, pigem teatud häirete sümptomiteks (nt Alzheimeri tõbi; ajutine ärevus või depressioon; üleravimine). K
erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik
90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. KNS – Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju. Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment. Perifeerne ns - Perifeerne närvisüsteem jaguneb: aferentne ehk sensoorne osa, eferentne ehk motoorne osa. 1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele. Perifeerse närvisüsteemi sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol
V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum Trummipingutaja lihas Trummikile pinge Kolmiknärvi motoorne tuum VI 6. paar n. abducens, eemaldajanärv Motoorsed Külgmine sirglihas Silmamuna liigutused Eemaldajanärvi tuum VII 7. paar n
eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt. Keskses otsmikukäärus kirjutamisväli ja alumises otsmikukäärus motoorne kõneväli. Sensoorsed väljad (Sensoorsed väljad võtavad vastu ning töötlevad meeleelunditelt saabuvat informatsiooni) Ajukoore sensoorsed väljad asuvad eelkõige posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Seal paiknevad temperatuuri-, kompimis-, valu-, ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad.Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas
instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul) luulu ulatus: 1) olmeluul 2) laiahaardeline luul 3) kosmiline luul luulu süstematiseeritus: 1) isoleeritud luulumõte 2) fragmentaarne luul 3) süstematiseeritud luul Kõnehäired (disturbances of speech) *düsartria (dysarthria) *kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6 *sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine *amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel.
3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid
moodustised - sümplastid · Lihast ümbritseb sidekoe kiht, epimüüsium;viimane tungib lihasesse ümbritsedes lihaskimpe perimüüsiumina; viimane omakorda ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina lihaskimp epimüüsium veresoon lihas- fastsia perimüüsium endomüüsium motoorne lõpp-plaat lihaskiud Skeletilihaskiud · Sisaldab mõnisada lamedat tuuma, mis on paigutatud sarkolemmi alla · Satelliitrakud - vähediferentseerunud rakud · Sarkoplasma sisaldab müofibrille, tavalisi organelle ja inklusioonidest glükogeeni, müoglobiini ja lipiide · Sarkoplasmaatiline retiikulum - hästiarenenud fibrillide ümber · Müofibrillid annavad tüüpilise ristivöötsuse skeletilihaskoele
kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107
UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8. ELUKUUL SUUDAB LAPS HAARATA ESEMEID NING NEID ÜHEST KÄEST TEISE PANNA; OSKAVAD
Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon?
Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel
septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST
Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab"
2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine
juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega.
145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, ganglion, tuum, hallaine, valgeaine: a) Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse. b) Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases. lihaskiud mitokondrid neuriit müeliintupp sarkolemm presünaptiline membraan
b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis
ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor,
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
Tartu 2020 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES
Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2
Mitte- Tunnetusli ne e Püsimälu kontaksed kud Protse- duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal- Sõnali- Dialoog Monoloog Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed
Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja
Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad harjutused oleks näiteks kõndimine,jalgratasõit,ujumine ja sörkimine.
Seminar 3 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus.
..................................................................... Episoodiline mälu................................................................................................................. Semantiline mälu.................................................................................................................. Mälu tüübid:.............................................................................................................................. Motoorne mälu...................................................................................................................... Kujundimälu......................................................................................................................... Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu...........................................................
Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. [3] Hüperaktiivsuse ja üliaktiivse lapse vahele ei tohiks kohe kindlasti tõmmata võrdusmärki, sest käitumisilmingud ei ole samasugused. Hüperaktiivsuse korral on peamiseks tunnuseks tähelepanematus ja vähene kontsentratsioonivõime- see tähendab, et lapsel puudub või on tugevalt häiritud võime suunata tähelepanu mingile kindlale tegevusele või objektile.
2. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi kerged beebid, rasked beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12
Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise,
III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv, m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud
Lapse arengu analüüs Lapse nimi: Lora Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab
Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid..............................................................................................6 2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid.......................................................................7
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng...........................
Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp
Helena Tulve 2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis-
e) äkilised pingutused Ergonoomia jaguneb: Füüsiline ergonoomia on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega. Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga. Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö.
· Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid
infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju o Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Seljaaju · Paikneb selgrookanalis · Nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. · 31 paari seljaajunärve · Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel
valitsevad kindlad rütmid; arendada lapse mänguoskusi ning anda aega ja ruumi lapse vabale mängule, kuna just vabas mängus kujunevad lapse õpivõimete alused; luua lapsele mitmekülgsed võimalused liikumiseks, kuna lasteaiaealise lapse tervikliku arengu aluseks on tema kogu füüsilise keha (käte, jalgade ja keha) liikuvus ning õppiminegi toimub selles eas füüsilise keha kaudu; motoorne valmisolek omab suurt tähtsust ka lapse eneseusaldusele, sotsiaalsetele võimetele ja meelte arengule; hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel; pakkuda lapsele vaikuse- ja rahuelamusi, kuna sageli on laste meeled muljetest ja ümbritsevast mürast ülekoormatud;
BRUDER kiirabiauto juhiga Sprinter sobib alates 6-aastastele lastele arendab liikumist, laps saab seda ise lükata, meenutavad last ümbritsevat keskkonda ohtlik võib olla see, et käsi võib autosse kinni jääda hind 41.99 Didaktiline mänguasi DINO pusle SMURFS AT SCHOOL 100XL tk sobib alates 5-aastastele lastele arendab käelist ja mõtlemis tegevust ohtlik võib olla see, kui laps pusle tüki suhu paneb ja kogemata alla neelab hind 3.00 Motoorne mänguasi Kiik laste, kinnine, plast sobib alates 3-aastastele lastele arendavad liikumist, soodustavad lapse kehalist arengut ohuteguriks on see, laps ise kiiku lükates kiiguga pihta saada hind 17. 79 Lauamäng CARDINAL GAMES mäng 4 ühesugust sobib alates 6-aastastele lastele arendavad loovust, fantaasiat, distsipliini ohuteguriks on need nupud, laps võib pista need kogemata suhu ja alla neelata hind 8.99 Tarindusmänguasi
annaabi.ee 
