Infoallikatega toimetulek Infoühiskonnas orienteerumine võib mõneti raske olla. Infoallikate rohkus võib mõnes olukorras kasuks tulla, aga mõnes kahjuks. Tuleb kriitilise pilguga vaadata erinevaid allikaid ja seejuures kindlaks teha, kas tegemist on usaldusväärse allikaga või mitte. Allikaid õigesti käsitledes võib neist ka kasu tulla. Infoallikate rohkuse korral on võimalik uurida erinevaid allikaid ja sellest lähtuvalt tihti ka erinevaid vaatenurki. Erinevaid aspekte analüüsides võib välja tulla asju, millele pole varem tähelepanu pööranud. Hea on olla kursis erinevate teemade erinevate vaatenurkadega. Nii suureneb ka silmaring. Inforohkuse korral võib segadus tekkida ning sellega seoses ka raskusi. Nii on keerulisem vahet teha allikatel, mis on usaldusväärsed ja mis mitte. Kõigil on võimalus netis oma arvamust avaldada ja seetõttu tuleb kindlaks teha, millised neist on kasutamiseks sobilikud ja milli...
Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeelsed terminid tuleb kirjutada kursiivis. Olulised on ka kriitilisus, tolerantsus ning teaduslik ausus. 2. Mida tähendab, et uurimistöö peaks olema probleemikeskne? See tähendab, et uurimistöö kõige tähtsam osa on probleem. See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte. 3. Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek?
Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast.
Keskea arenguülesanded - Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine, karjääriredeli tippu jõudmine Oluline märksõna antud eas on kriitilisus, millega vaadatakse üle kõik oma senised saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele.
Juhtumi Süsteem pidi 3 kuud vanad kliendi andmed kustutama, kuid vea tõttu kokkuvõte: need säilisid. Töötaja kasutas vanu andmeid, millega rikkus privaatsusreegleid. Vea avastas Laine Jänes, vastutab Uku Rummi, kes probleemi likvideeris. Skoop: Teenuse nimi; Töökoha teenus Toimumise aeg; 01.02.2021 10:20 - 10:50 Kriitilisus. Kriitilisus = 2 Juhtumi 01.02.2021 10:20 - avastati, et on säilinud üle kolme kuu vanused kirjeldus ja andmed. Andmehalduse liige teatas vahetusülemale veast kell 10:25. kronoloogia Uku Rummi meeskond likvideeris vea kella 10:50ks. Põhjus Süsteemi viga Lahendus Vahetuseülem võttis vastutuse ja likvideeris meeskonnaga süsteemi vea. Kood parandati, et see hoiaks andmeid kuni 3 kuud nagu on
Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad-
tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab üldse midagi teada või saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb võtta seisukoht inimese olemise mõttekusest. Õiguse mitmetasandiline tundmaõppimine: 1. õiguslik tegelikkus 2. õigusdogmaatika 3. juriidiline meetodiõpetus 4. üldine õpetus õigusest 5. jne ehk ikka „sügavamale” Teadustööle esitatavad nõuded: 1. uudsus 2. objektiivsus 3. tõestatavus 4. süsteemsus 5. täpsus 6. kriitilisus 7. sallivus 8. ausus 19.02 Näpunäited uurimuse planeerijale: 1. korralik töö ettenähtud aja jooksul 2. see pole eluaegne projekt 3. teema pole „eluaegne” 4. midagi jääb ikka puudu 5. saan alati jätkata 6. võivad tulla uued teemad 7. minu käsitlus- üks võimalikest 26.02
Andy Warhol ,,Marilyni diptühhon" Oleks olnud võimalik , oleksin teinud kõikidest tema töödest arvestuse , kuid tuli valida üks ning ma otsustasin ,, Maryilini" kasuks. Minu reaktsioon oli vaimustus , kui ma sead pilti esmakordselt nägin. Mulle tundus ukumatu , et 50 aastat tagasi keegi millegi nii geniaalse peale on tulnud. Selles teoses jääb ebamääraseks kriitilisus ja iroonia, kuid kindlasti on võimalik välja lugeda protestitungi. Seda võib öelda kõikide Andy Warholi teoste kohta . Selle töö puhul võib ära märkida esimese asjana värvide kontrastsuse ja selle , kuidas see mõjub. Tuleb tunnistada et see püüab pilku. ,, Marilyn" paelub tänapäevalgi oma värvide , hoolimatuse ja isepäärasusega. Raske lapsepõlvega kunstnik hakkas poppkunstiga tegelema peale Pittsburgi Carnegie Technical College lõpetamist. 1949. aastal kolis ta New Yorki
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi
sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu Noorus (12/14-20 a.) Murdeiga, kus laps on muutumas täiskasvanuks. Üleminekuikka jõudmise aeg on sooti erinev tüdrukud jõuavad selleni umbes 2 aastat varem kui poisid. - Iseseisva elu algus (19-20/25). Ideaalide otsimine ja realiseerimine,
Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima mitte loodust, vaid inimhinge, sest ta ei teadvat seda ,mida ei tea. Tema eripära oli viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. Ta oli kaval, taibukas, väga enesekindal ja suurepärane vestleja. Jah, Sokrates käitus mürki võttes õigesti, sest 1) põgenedes oleks ta sõbrad kohtu alla jäänud. 2)Ta nõustus ateena seadustega teadlikult ning põgenemine oleks seadustega vastuollu läinud 3)Ta poleks saanud nkn kuhugi põgeneda, sest elukorraldus oli igalpool smasugune ja tema õpetus oleks ka teistes linnades või riikides seadustega põrkunud.
9. Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö uurimisküsimuste ja hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. 10. Uurimistööle esitatavad kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus süsteemsus objektiivsus selgus tõestatavus kriitilisus tulemuste kontrollitavus selektiivsus täpsus õpilastöö maht 11. Uurimistulemuste tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele: Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Kas uurimisküsimused ja hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte?
kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24) Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi? Belbini meeskonna tüübid on: 1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.) 2. Nõudja – on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus) 3. Innovaator – n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi-oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7
Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia Küsimus normides- eetika Küsimus olemise olemisest- metafüüsika Teoloogia ehk- ´õpetus jumalast´ Eeldused Inimeste grupp, kes mõtles, et mõtlemine =kohal olemine (Parmenides) Grupp keda ühendab kriitilisus ühiskonnakorralduse vastu, rääkisid musta valgeks- sofistid(loodusfil.) Filosoof, kes eeldas, et on olemas liikumatu liigutaja- Aristoteles Eeldas, et tõesed väited on olemas- Aristoteles Filosoof, kes eeldas, et teed on jäävad, püsivad, muutuvad, iseeneses olevad ja igavesed- Platon Uued teadmised on oluliselt mõjutanud eelmistest teadmisest/kogemustest- Bacon Väitis, et kõik inimesed tahavad saavutada eudaimoniat- Sokrates
Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused, isiksus ja käitumise motivatsioon). Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist inimese käitumisaktides püütakse leida ühiskonna mõjureid uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) mõõtmisetalonid tuleb iga uuringu puhul uurijal endal konstrueerida (objektiivne etalon, muutumatu universaalne kvaliteet puudub) Sotsiaalne käitumine mõtestatult teiste käitumisele orienteeritud käitumine (kui sotsiaalne
6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus Kriitilisus Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti: 1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3
võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga.
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige p...
· Kuues etapp on tulemuste (statistiline ja teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine. Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte,
Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine
Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Marie Henri Beyle Isa oli jõukas advokaat Hakkas lugema Voltaire'i ja Rousseau'd Lääne-Alpides Grenoble'is sündinud. Isa oli rojalist(Kuninga pooldaja) Vanaisa pooldas vabariiki. Õpib tehnikat, matemaatikas pädev. Elas Itaalias. Tema arvates on itaallased aktiivsemad, tahtejõukamad. Looming on itaaliaga seotud LOOMING
Nõustaja (coaching leader): juhendav juhtimine, arendab inimesi tuleviku jaoks, "proovi seda". 24.M. Belbini meekonnatöö tüübid (8). Belbini meeskonna tüübid on: 1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.) 2. Nõudja – on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus) 3. Innovaator – n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5. Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse (seltsiv, hea suhtlemi-oskus, hea kohanemisvõime, mitte eriti järjekindel) 6. Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7
raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma. On teada kaks traumat, mis Holdenit tugevasti mõjutanud on: tema venna Allie surm ning ühe koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess
Teda sokeeris see kuidas sakslasi oli haaranud ostlemisgullus. Tema kõrval teine frankfurdi koolkonna tegelane- H.MARCUSE- 1898-1979 Samuti juudisoost. Tema vaateid mõjutas froidism ehk psühhoanalüüs. Tema leidis, et tegelikult kaasaegne ühiskond on muutunud inimeste tungide allasurumise süsteemiks. Teiseks kaasaegne ühiskond toodab ühemõõtmelisi inimesi. Ja seetõttu tuleb luua parem ühiskond. 50-60ndatel läänes süvenes kriitilisus. Kriitilisus toetus samal ajal ka NL-s toimunud protsessidele. (need toitsid seda kriitilisust). 1)Stalini kriitika- 2) Teaduse saavutused (edu kosmose vallas) 3) reformid NL-s (majanduse reformid Need jätsid hea mulje NL-st. MEF- materiaalse ergutuse fond, hakati preemiat maksma. SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)' TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja.
Teda sokeeris see kuidas sakslasi oli haaranud ostlemisgullus. Tema kõrval teine frankfurdi koolkonna tegelane- H.MARCUSE- 1898-1979 Samuti juudisoost. Tema vaateid mõjutas froidism ehk psühhoanalüüs. Tema leidis, et tegelikult kaasaegne ühiskond on muutunud inimeste tungide allasurumise süsteemiks. Teiseks kaasaegne ühiskond toodab ühemõõtmelisi inimesi. Ja seetõttu tuleb luua parem ühiskond. 50-60ndatel läänes süvenes kriitilisus. Kriitilisus toetus samal ajal ka NL-s toimunud protsessidele. (need toitsid seda kriitilisust). 1)Stalini kriitika- 2) Teaduse saavutused (edu kosmose vallas) 3) reformid NL-s (majanduse reformid Need jätsid hea mulje NL-st. MEF- materiaalse ergutuse fond, hakati preemiat maksma. SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)’ TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja.
Kordamisteemad 2019 1. Riski ja ohu mõisted. Riskil on mitmeid erinevaid tähendusi: Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. Risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks....
1891. aastal kimbutasid Gauguini suured võlad, samuti olid tema suhted oma naisega ja naise sugulastega muutunud külmaks, ning vajaka jäi ka kunstniku üldisest tunnustamisest. Lapsepõlv Peruus oli ehk esimeseks teadvustamata tõukeks sellelegi, miks Euroopa ühiskond ja kultuur ei suutnud Gauguini tõsiselt paeluda. Lapsena nähtud lihtsad inimsuhted ning valgusküllane ja lopsakas loodusmaailm pakkusid talle lihtsalt enamat. Veel selgemalt võib aga tema märkmete põhjal veenduda, et kriitilisus ja kohati põlastuski Euroopa suhtes olid pesitsenud Gauguini hinges pikemat aega. See oli viimane piisk karikasse: ta otsustas hüljata Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni lõplikult. Gauguin purjetas Lõuna-Ameerika suunas, jõudes Martinque'i saarele, kus veetis mõned päevad. Lühikest aega töötas ka Panama kanali ehitusel ning siis maabus Vaikses ookeanis asuvasse Prantsuse Polüneesia saarele, Tahitile. Siin jätkas ta oma maalimist.
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses
· vihkamine armastus A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"- Juss ja Mari - täiskasvanud ja lapsed - jumal - töö Ehk ka Baudelaire`i luule!? · seltskondlikkus eraklikkus K. Ristikivi isikulugu A. Kivirähki kommentaarid Ristikivi päevaraamatule J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane Hemingway` novell "Puhas valgusrikas lokaal"- noor ja vana kelner · kriitilisus sallivus PC- mõtlemine A. Kitzberg "Libahunt"- Tiina ja tammarulased (I vaatus): Tammarulased võtavad Tiina kui nõia lapse majja, kuid hiljem ütlevad temast lahti · alkoholism karsklus J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"- Katku Villu ja Kõrboja Anna lugu · hoolimatus hoolivus (inimestest, loomadest, loodusest, globaalprobleemidest jms) A
Euroopa Liit jaotab hädaolukorrad kaheks põhitüübiks: ·Loodusõnnetused, näiteks:Üleujutused, Metsatulekahjud,laviinid ·Inimtekkelised õnnetused Smith · Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid · Hüdroloogilised · Geoloogilised · Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökes...
probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund
Kõige ebasümpaatsem tegelane Minu silmis oli kõige ebasümpaatsem tegelane maksuametnik, see lihtne ja mõttetu ametnik kelle tõttu purunes Theodori tavapärane ja harilik maailm. Oleks see maksuametnik uskunud Theodori juttu mustast laekast, mille talle oli pärandanud vaarisa ja kust ta saigi raha maali ostmiseks ja et tegu polnud mitte mingi pettusega, siis oleksid palju asjad olemata olnud. Kahjuks just see kriitilisus ja ebausk teise inimese õnne muutis kogu Theodori elu. Hinnang Mina hindan seda raamatut väga hästi, selle sõnakasutus, lauseehitus oli minu silmis hea, mul oli huvitav seda raamatut lugeda ja ma tahtis veel ja veel lugeda seda. Mõtted on hästi sõnastatud ning nad ei ole nii kuivad ja sisutud, nendes on mõte, mis tuleb leida. Kasutatud on ka alternatiivsõnu, mis teevad teksti kuidagi täidlasemaks ja meeldivamaks.
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4
lähtuva informatsiooni kogumiseks ja tõlgendamiseks välja töötama. See toob endaga kaasa ühe külge ja kvantitatiivse lähenemine, kus erasektoris näiteks keskendutakse ainult müüginumbritele. · "Halo-efekt" laen psühholoogiavaldkonnast. Toodud siia piltlikustamaks situatsiooni, kus üksikute äärmisel negatiivsete v positiivsete kogemuste pinnalt tulemuslikkuse hindamisel tehakse meelevaldseid üldistusi. · Vähene kriitilisus ja kontroll juhid ei soovi igapäevase harmoonilise töökeskkonna nimel piisavalt kriitiliselt kontrollida enda töötajaid, neile 6 vajadusel igapäevase tulemuslikkuse juhtimisel ka konstruktiivset kriitikat teha või negatiivset tagasisidet anda. · Formaalsus tulemusjuhtimine taandub perioodilisele mehhaanilisele tabelite täitmisele, mida tehakse selleks, et ,,keegi seda ju nõuab". 5.Tulemusjuhtimine organisatsioonides
- grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine - kriitilisus 2. inimestele ja suhetele pühendumine (leadership) - osavõtlikkus - julgustamine - tulemustele kannustamine - kompromissivalmidus Tõhusa juhtimise 4 alustala: - lootus (juhid peavad äratama lootuse) - inimlikkus (juhid ei tohi kunagi unustada, et nad on inimesed) - tagasihoidlikkus (head juhid mõistavad, et võit ei ole ainult nende teene) - huumor (head juhid on valmis oma nõrkade külgede üle naerma) Hea juhi omadused:
olemust (inimkäsitus) Kasvatusteadust peetakse väärtustega tihedalt seotud teadusalaks. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused reguleerivad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid. Kasvatuse ülesannet nähakse individuaalse maailmapildi kujunemise jaoks materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteadusele omased jooned on põhjendatavus; avalikkus ja edastatavus; kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus; edasiarenemine. Teaduslik tegevus on pidev liikumine tõe suunas. Tänapäeval räägitakse palju alternatiivpedagoogikast. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on järgmistel pedagoogilistel reformliikumistel: · Montessori-koolid · Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid
juhised infosüsteemi arendamisega seotud huvirühmade infovajaduste rahuldamiseks 10. Valige VALE väide. Disaini käigus: kirjutatakse programmikoodi määratletakse infotehnoloogilised piirangud tulevase infosüsteemi ülesehitusele otsustatakse andmehoidlate ja rakendussüsteemide ülesehitus 1. Valige ÕIGE väide. Süsteemiarendusmetoodika valimise aluseks on: süsteemiarendajate oskused töö tegemise suhtes arendatava süsteemi kriitilisus süsteemi arenduseks kasutatav ajahulk 2. Valige ÕIGE väide. IT teenuste käitlemisel (Service Operation) toimub: uute IT teenuste väljamõtlemine IT teenustega seotud vajaduste analüüs IT teenuste kasutamiseks ligipääsude võimaldamine 3. Valige ÕIGE väide. Organisatsioonis tehakse protsessianalüüsi eesmärgiga: leida töökorralduse paremaks tegemise võimalusi kindlustada, et organisatsioonis on kõik hästi anda süsteemianalüütikutele tööd
Traditsioonina on see üritus jäänud pidama siiani. 3 Seltside loomine: loodi Eesti Põllumeeste Seltsid, Eesti Kirjameeste Selts, Vanemuise Selts ja Estonia Selts. 4. Milles seisnes lõhe rahvuslikus liikumises? Oli kaks suuremat tüli. Esimene Jannseni ja Jakobsoni, Hurda vahel. Tüli põhjuseks oli Jannseni saksasõbralikkus ning Jakobsoni kriitilisus sakslaste suhtes. Selle tulemusena lahkusid Jakobson ja Hurt ,,Postimehe" juurest. Teise tüli osapooled olid endised sõbrad Jakobson ja Hurt. Need tülid tekkisid usu pärast. Kuna Hurt oli pastor, ei talunud ta Jakobsoni vaenulikkust ja rünnakuid pastorite ja kiriku suhtes. Ka olid neid huvide lahkhelid, kuna Jakobson oli majandusmees, Hurt rohkem vaimsemat laadi. Lisaks toetas Jakobson venelasi, Hurt pooldas iseolemist. VI Venestamine Mõiste
metoodikat 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi) 1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi) Praktiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, emotsionaalne intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus. Treeneri pidev enesetäiendamine, „know-how“ hankimine ja enesekasvatus. 1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus
detaile ja konkreetseid üksiktunnuseid kodeerivatele varasematele keskustele aju tagaosas. Alles sellise tsüki elluviimisel teadvsutab objekt nii oma üldisemas tähenduses (olemus, gist) kui ka seda kehastavates detailides. Teadvustatud objekti taju on abstraktes mõtte, üldistatud kategooria ning konkreetsete detailide integratsioon tagasiside abil. · Alkoholijoobes kannatavad eriti aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiallsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu: · Inimese ja kõrgemate loomede käitumise olemuslikuks tunnusjooneks on psüühiliste protsesside vahendamisel saadud info pidev kasutamine oma tegevuses. Selleks AKUMULEERITAKSE(?) tekkinud kujundite, ideede, reaktsioonide aluseks olnud närviseosed ajus, mis teebki võimalikusks kogemuse kujunemise. Psüühilise tegevuse käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hilisem ärakasutamine on mälu ülesandeks.
kontrollitavad • analüütilised ja üldistavad arutlused peavad olema esitatud võimalikult täielikul kujul, nii et lugejal ei tekiks lünkadega ülevaadet kogu arutluse käigust alates algteesist kuni lõppjärelduseni • IX Täpsus – mõistete täpne eristamine, arvuline täpsus • X Süsteemsus – töö teoreetiline ja empiiriline osa peavad moodustama ühtse terviku • XI Kriitilisus – autor peab püüdma jääda kriitiliseks nii kasutavate teooriate, esmaste ja teiseste allikate, saadud andmete kui enda seisukohtade suhtes • IX Eetilised küsimused – kokkulepped küsitlusele vastanute, intervjueeritavatega – asutusesiseseks toimimiseks mõeldud info kasutamine. Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik
katkestuse või häire ristsõltuvus – erinevate teenuste omavaheline oluline mõju teineteise toimimisele 25. Elutähtsate teenuste kriitilised tegevused, kriitilisuse leidmine. Määratletakse tegevused, mille katkestused ohustavad tõsiselt asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust ning takistavad asutuse või ettevõtte sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel. Hinnatakse tegevuste kriitilisust KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus Näiteks stats eriarstiabi kriitilised tegevused: Laboriuuringud Diagnostika Ravi Operatsioon Intensiivravi Vesi ja toit Ravidokumentatsioon Ohutus ja hügieen 26. Tõrked, häired, katkeskused. katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise lakkamine
toimuda nii ühe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja küsimustikud võimaldavad kiiret infokogumist ning võrrelda. Ei sobi neile, kes ei mõista kõnet (väikesed lapsed) ning vastajate ausus on küsitav. Eelised: Laialdaselt kasutusel Vahetu ja vastastikune Paindlik, saab küsida selgitusi, ümberformuleerida küsimusi Info saadakse kohe Võimaldab koguda detailseid ja põhjalikke teadmisi Tavaliselt uuritavad nõustuvad intervjuuga Puudused: Liiga isiklik Kaob kriitilisus, objektiivsus Läbiviimine võtab palju aega Ettevalmistamine võtab palju aega Intervjueerijal vajalikud intervjueerimisoskused Intervjueerija mõju subjektile, tekivad vead (mõjutab olekuga, suunavad küsimused jne) Subjekti kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid Subjekt soovib jätta endast eeskujuliku inimese muljet 4
maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu. Noorus (12/14-20 a.) Jällegi on väga oluline üleminekuperiood ühes etapist teise murdeiga, kus laps on muutumas täiskasvanuks. Üleminekuikka jõudmise aeg on sooti erinev tüdrukud jõuavad selleni umbes 2 aastat varem kui poisid. Selle etapi märksõnadeks on: inimsuhete kriis, bioloogiline murdeiga, protest vanemate vastu (12-16),
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
Sokrates ei võtnud õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, siis saame tema mõtetest aimu tema õpilase Platoni teoste vahendusel. Nende usaldusväärsus võib küll kahelda ja vaielda nende üle, kuid Sokrates uskus, et keegi ei patusta teadlikult ja kriitilised arutlused moraalsete väärtuste tegelike loomuse üle on hea elu osa Selle asemel, et näidata, kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust
algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole see on eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Inimese mõtlemisel on rida parameetreid, mille alusel ühe inimese mõtlemise omadused erinevad teistest ja aitavad paremini või halvemini probleeme lahendada. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: - Iseseisvus, - Kriitilisus, - Sügavus, - Paindlikkus, - Juurdlevus. Kõik need omadused on arengus muutuvad ja hästi mõõdetavad. Seetõttu on näiteks kohtupraktikas isiksuse intellektiomaduste hindamisel kohane kasutada proffesionaalse psühholoogi sellekohast abi. Mõtlemise sisu efektiivsus on lisaks osundatud parameetritele tingitud veel paljudest teguritest nagu vanus, emotsioonid, motivatsioon (vajadused, hoiakud), väärtusorientatsioon ja ka mõtlemis harjumus.
Juhi ülesanded on kindlad ja piiritletud, liidri peamine ülesanne on olla ettevõtte visiooni arhitekt. (Tiit Rahkema kõne: kes on juht ja kes on liider asub lisas nr. 3) Juhi käitumise kaks suundust: A) Ülesandele ja tulemusele orienteeritud käitumine (management): · probleemide tõstatamine · ülesannete andmine ja võtmine · uute lahenduste pakkumine · info otsimine · kriitilisus B) Inimestele ja suhetele orienteeritud käitumine (leadership): · osavõtlikkus · julgustamine · vastuolude silumine · tulemustele kannustamine · naljatamine · nõustamise demonstratsioon · kompromissivalmidus (Kidron, 2000, 7) Lühike soovitus juhtidele, kes soovivad tõsiseid konflikte ennetada ja konfliktide tekkimisest
Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõjurid ja teistpidi arusaamadeks oma rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
