struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõttehael korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida
kuid nende summa jääb muutumatuks. 6) gravitatsiooni jõud ja vedru jõud 7) Kineetiline moment on arvuliselt võrdne inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisega punkti suhtes. , millest ; dm massielement 8) Kuna inertsimoment on otseselt sõltuvuses keha raadiusega ehk kui kaugel asetseb mass keha tsentrist, siis on nad väga tihedalt omavahel seotud. Mida väiksema raadiusega keha, seda väiksem ka inertsmoment. 9) 10) Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks. Sageli muudab mehhanism kiirusi, jõudusid ja pöördemomente, teisendab üht liikumist teiseks. NT: kang, plokk, tali, kruvimehhanism 11) Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade materjalide, info või energia muundamiseks.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus
söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis. Kaks teadaolevat endokannabinoidi - anandamiid ja 2-AG - on oma toimetelt sarnased nii omavahel kui tetrahüdrokannabinooliga, kuid suuresti on nende täpsed füsioloogilised rollid veel teadmata. Üheks endokannabinoidide aktiivsust kontrollivaks mehhanismiks on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta. Anandamiidi jaoks leiti sellise aktiivsusega ühend tükk aega tagasi, kuid 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor selgus alles nüüd. Selle ühendi manustamisel hiirtele jäi anandamiidi hulk ajus muutumatuks, kuid 2-AG hulk tõusis kaheksakordseks. Ravimit saanud hiirtel
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse
Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine. Et peita oma nõrkust, hakkab ta kiusama kedagi teist, kelles ta näeb samu nõrkusi. Kiusajaks osutub sageli laps: kes tahab tähelepanu saada, kuid millegipärast ei oska või ei suuda muudmoodi kui kiusates seda pälvida; kelle arvamus enesest on liiga hea või liiga halb; kes ei oska sõpru leida ega ise sõber olla; kel puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid;
mustemaks saanud, aga ta ise on ikka veel täiesti must. Mis sellest järeldub? Neeger jääb mustaks isegi kõige suurema tahtmise juures nagu ka eestlane eestlaseks. Eestlane, kõigi oma positiivsete ja negatiivsete külgedega, on andnud küllaldaselt mõtlemisainet. Ühest vastust küsimusele, kes on eestlane, polegi ehk võimalik saada. Mis on ka igati loogiline, kuna inimene on juba kord loodud keeruliseks mehhanismiks, kellele on kätte antud võimas relv, nimega vabadus. Võimalik on analüüsida erinevaid vabadusega kaasnevaid ilminguid, mida ka paljud kirjanikud on läbi ajaloo püüdnud kajastada. Kivirähk nägi eestlast kui läbinisti omakasupüüdlikku ning riukalikku olevust, kuid seevastu Ristikivi on rõhutanud eestlase otsivat olemust, kes on alles teel. Kindlasti mängib olulist rolli ka ajastute erinevus, kuid üldpilt eestlasest on siiski väga erinev. Võttes eestlast kui otsivat ning
17–24 авг. 1970 г. Тарту, 1970, 98–101. füsioloogiliste vajaduste realiseerimise vormid – vaieldamatult kõige vanem kihistus kultuuriliste keeldude süsteemis. Füsioloogia muutumist kultuuriks reguleerib häbi. b) Riigi ja vaenutsevate sotsiaalsete gruppide tekkimisega nihkus ühiskondlik raskuspunkt: inimest hakati määratlema kui „poliitilist looma“ ja kultuuri põhiliseks psühholoogiliseks mehhanismiks sai hirm. Häbi reguleeris kõigi inimeste jaoks ühist, aga hirm määratles nende spetsifikatsiooni riigi suhtes, st selle, mis antud etapil näis kultuuriliselt domineerivat. c) Kolmas etapp: üleriigilise korrastatusega kollektiivi foonil väiksemate gruppide tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses
koostada ehitamiseks hinnapakkumist. Tuuakse välja selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused. Põhiprojekt sisaldab kasutatavate ehitustoodete ja valitud seadmete tehnilisi näitajaid ja nendele esitatavaid nõudeid. 12. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kandepiirseisundis? Konstruktsiooni kui terviku või selle mis tahes osa staatilise tasakaalu kaotus jäiga keha eeldusel; Konstruktsiooni purunemine ülemäärase deformeerumise või mehhanismiks muutumise tõttu, habras purunemine, konstruktsiooni või selle mis tahes osa (kaasa arvatud toed ja vundamendid) stabiilsuse kaotus; Purunemine väsimuse või mingi muu ajast sõltuva mõjuri tagajärjel 13. Nimetage 3 olulisemat muudatust projekteerimises, mille tõi kaasa määrus Nõuded ehitusprojektide 17.09.2010? Ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud projekteerimisettevõtja vastutavate spetsialistide nimed ja allkirjad. Koostada tohivad ainult spetsialistid. 14
võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, aktsioonid, riigipiiri ületav, edendav ideid ja väärtusi, Helle Pondre 2010 SIDUSUSE MEHHANISMID POLIITILINE KULTUUR JA KODAKONDSUS, õpik lk 89-94 1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti (identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab koha kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes) 2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista erinevaid kultuure. Helle Pondre 2010 Erinevad kultuurid ja tavad staap02.wordpress.com Helle Pondre 2010 blog.gomaailm.ee Erinevad rahvad ja tavad miksike.ee blog.gomaailm.ee Helle Pondre 2010 hkhk.edu.ee Erinevad rahvad ja tavad loodusajakiri.ee ushould.uk
aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley
aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley
Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruvipaar rotatsioon ümber ühe telje, ja sellega seotud funktsionaalne translatsioon piki sama telge: y = f(y). Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 2. Joonestada kinemaatiline ahel ja mehhanism. Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määrtud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel on ette antud liikumssedaused on ette antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumissedaustega määratud on veetav lüli. Joonisel: II joonis kinemaatiline ahel, vänt 1 on vedav lüli, vahelüli on keps 2 ja veetav lüli kolb. 3
Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7 materjali lühimälus püsimises etendavad pidevad sisekõnes kordamised. Lühimälu on n-ö taktikaline mälu. Ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon."14 Krulli juhib meie tähelepanu sellele, et lühiajalist mälu võib nimetada ka töötavaks mäluks. Kuigi mõni uurija on neid kahte eristanud, pole seda siiski veenvalt tõestatud siiani. Lühiajalise mälu maht on 15-30 sekundit. Informatsiooni püsimiseks tuleb seda korrata, nt kui soovime mõnda telefoninumbrit mälus hoida, siis on abi kordamisest. Kui stiimul, mis on läbi
2 Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas poistel suureneb uraatide konsentratsioon järsult ning jääb seejärel püsima ega suurene vanusega. Tüdrukutel püsib uraatide konsentratsioon puberteedieast kuni menopausini suhteliselt stabiilsena ning suureneb seejärel. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999) Põhiliseks podagra arengu mehhanismiks on pikaajaline hüperurikeemia, millele organism vastab kohanemisreaktsioonidega kusihappe suurenenud eritumisega neerude kaudu ja uraatide ladestumisega kudedesse. Uraadid on halvasti lahustuvad ja kristalliseruvad ka kusihappe taseme väikese tõusu korral. (Reumatoloogia, 2000) Patoloogilis-anatoomilised muutused on tingitud eeskätt uraatide ladestumisest kudedesse. See toimub esmajoones liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas ja neerudes ning kutsub esile mitmesuguseid muutusi
2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1
jooksul; Erinevate serotüüpide vahel on see vaid 0,01% Rekombinatsioon toimub RNA sünteesi käigus (enamasti negatiivsete ahelate sünteesi jooksul) nn. Copy-choice mehhanismi abil: RNA polümeraas koos sünteesitava ahelaga eraldub maatritsilt; Sünteesitav ahel paardub järgnevalt teise RNA molekuliga; Süntees jätkub uuel maatritsil. Protsessi tulemuseks on rekombinantne RNA molekul. Teiseks geneetiliseks variatsioonide tekitamise mehhanismiks on picornaviirustel RNA polümeraasi poolt tekitatud vead ( üks viga 10 000 nukleotiidi kohta). Virionide moodustumine Protomeer - Mitme subühikulised valgud sisaldavad kahte või enamat mittekovalentselt seotud polüpeptiidi, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad. Kui vähemalt kaks ahelat mitmesubühikulises valgus on identsed, on valk oligomeerne ning identsed ühikud, mis koosnevad vähemalt ühest ahelast, on protomeerid.
- Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi
Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark
puhul, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2. Eneseupitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teoori kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest paremaks ning kallutada informatsiooni enda hüvanguks ja seeläbi kogeda võimalikult positiivseid enesekohaseid tundmusi. Üheks mehhanismiks, mis aitab enesetundel ennast upitada, on kompenseerimine, mille tulemusena püütakse tekitada positiivne kogemus või tagaside ning sellega tasandada kogetud negatiivne tagasiside. Seega ei pruugi negatiivsed elamused inimese elust puududa, kuid ta suunab oma tähelepanu teistele valdkondadele või oskustele, kus ta tegutsemine on olnud tõhus, mis aitabki taastada üleüldist rahulolu ja väärtuslikkusetunnet. Niisugune paindlikkus enesekohastes reaktsioonides, mis
Niisiis, mõned teksti koormavad lisakitsendused sunnivad meid teda tajuma kui luulet. Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada. Ühtlasi muutub komplitseeritumaks mitte ainult elementide kvantiteet, vaid ka nende kombinatsioonide süsteem. F. de Saussure ütles, et kogu keele struktuur redutseerub sarnasuste ja erinevuste mehhanismiks. Luules omandab see printsiip palju universaalsema iseloomu: elemendid, mis ühiskeeles on omavahel seostamata, kuuludes eri struktuuridesse või koguni eri struktuuritasandeile, osutuvad luuletekstis kõrvutatuiks või vastandatuiks. Elementide kõrvutamis-vastandamisprintsiip on universaalne struktuurikujundav printsiip luules ja sõnakunstis üldse. Ta kujundab episoodide selle «haakumise», millest kirjutas L. Tolstoi, kes nägi selles teksti kunstilise tähendusrikkuse allikat.
sotsiaalteenuste arengus. Mure ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse pärast. Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. (võimalus tööd teha, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end
varasemate kogemuste arvestamist. Selleks on vaja meeles pidada, säilitada ja meenutada. Need kolm põhiprotsessi on mälu põhifunktsiooniks, mida inimesel võivad olla tahtelised. Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega
realiseerimiseni. Operatiivmälu mahuks on 7 +/-mingit üksust. Mälule toetuva ütluse loome sõltub mälu süsteemsusest, täpsusest, valikulisusest, mahust, mõtestatusest. puuduliku süsteemsuse korral kannatab mõtete järjestatus, vähene täpsus ei võimalda kirjeldada detaile, mälulünkadest tulenevad mõttelüngad tekstis jne. Verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Semantiline mälu sõltub kõnest enam kui episoodiline mälu. Arenenud verbaalse kõne mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule: võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ja nendega opereerida(reeglid, mõisted jne), materjali rühmitada, teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi. Kuidas on seotud kõne ja mõtlemisprotsessid? Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Teisel eluaastal nad põimuvad, siis kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid
Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumist. Küllaltki ilmne on nende muutuste vahetu seos teovõime ja tervise paranemisega. Seega on peamiseks füsioloogiliseks mehhanismiks, mille kaudu kehaliste harjutuste süstemaatiline sooritamine tervist parandab, organismi adaptatsiooni- ehk kohanemisvõime tõhustamine koos selleks vajalike varude suurenemisega. Adaptatsioonimehhanismide esmane ülesanne on hoida hulk parameetreid organismi sisekeskkonnas muutumatutena sõltumata sellest, mis toimub väljaspool organismi ja organismis endas. Nende parameetrite muutumatuse korral saab organismis toimuda ainevahetus, saavad teostuda elutalitluslikud protsessid
Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid: o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad o Klassikaline liberalism. Käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Võrdustatakse monarhi ja tema rahva jõukus ning heaolu. Maj pol peamiseks eesmärgiks oli maks heaolu võimalikult suurele hulgale inimestele. Peab jääma majapidamisele õiguso tsustada, kuidas sissetulekuid teenida ja kuidas neide hüviste tarbimiseks kasutada. o Täielik konkurents · Ordo-liberaalne käsitlus. Nõutakse turukorraldusena täielikku konkurentsi, st turule sisenemine
ained selle protsessi käigus? Difusioon on molekuli liikumine läbi rakumembraani suurema kontsentratsiooni suunas Transtüstoos - osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. 14. Milline erinevus on aktiivsel transpordil ja difusioonil? 15. Enamuse ravimite liikumisel läbi rakumembraanide on mehhanismiks ... a) aktiivne transport b) passiivne difusioon c) pinotsütoos d) fagotsütoos 16. Millised erinevad tegurid mõjutavad farmakoni imendumist? 17. Kuidas mõjutab imendumist seedetraktist peale joodud vedelik? 18. Millised bioloogilised barjäärid on organismis ja millised on nendest eriti olulised? 19. Selgita, mis on biotransformatsioon, miks see protsess on väga oluline organismis? Organismis mitme ensüümsüsteemi osavõtul toimuv protsess, mille käigus
Motoo Kimura, 1968. a. põhiliseks arutluseks loodusliku valiku ja geneetilise triivi osakaal evolutsioonis neutralismis geneetiline triiv prevaleeriv. pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne (mis ei tähenda, et enamus mutatsioonidest oleksid iseenesest neutraalsed – kuid et ainult 1.5% inimese genoomist on kodeeriv, ei kajastu enamus neist fenotüübis). LV vaid kahjulike mutatsioonide elimineerimise mehhanismiks. geneetiline surve (genetic load) – avaldub populatsioonis, kus mitte kõik liikmed ei oma optimaalset koastumust. mida rohkem on populatsioonis indiviide, millel on madalam kohanemus, seda suurem geneetiline surve valitseb. mida tugevam selektsioon/geneetiline surve, seda rohkem isendeid sureb välja. keskmise kiirusega valgud evolutsioneeruvad aga ca 100 korda kiiremini, kui LV-st tulenev geneetiline surve taluks [1 asendus
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
Markidevaheline (interbrand) Margisisene (intrabrand) Firmasisene Firmadevaheline 15. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglise majandusteadlased Adam Smith (1723–1790), DavidHume (1711–1776) ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. (absolutism, merkatilism). Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja lma tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. Neoklassikaline lähenemine. Kadunud konkurents kui dünaamiline protsess, kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid eksogeensed tegurid: rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv.
ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); • paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT
rahalist kasu. Viimased kolm huvigruppi on eelkõige huvitatud Eesti noorte arendamisest ja seeläbi Eesti haridus-ja töötaseme tõstmisest. Kaudset kasu saavad nad enda reklaamimisega ja tutvustamisega välisriikides. Projekti huvigruppide sekka võib lugeda MTÜ Euroopa Noored vabatahtlikke, kelle huvideks on enesearendamine, eneseteostus ning Eesti noorte hariduse-ja tööoskuste parandamine. Nende toetamise tingimusteks võib olla seminari õnnestumine ning osalemise mehhanismiks projekti käivitamine ja töösuhe. 7 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE 2.1 Probleemide sõnastamine ja nende põhjuslike seoste määramine MTÜ Eesti Noored poolt koostatud projektil on head võimalused teoks saada, kui sellest olenemata on projektil ka puudujääke ning probleeme. Projekti selle staadiumi eesmärk on konkreetselt püstitada ja piiritleda probleemide sisu, mis annaks selge pildi
Tõlkesemiootikas ei saa me üle ega ümber Juri Lotmani semiosfääri kontseptsioonist, kus tõlke mõiste eksisteerib selle sõna avaras tähenduses. ,,Lähtepunktiks on tõdemus, et kultuurikeelte eksisteerimine ja areng on võimalik vaid vastastikuste kontaktide kaudu seega eksisteerib iga eraldi võetud keel teatavas semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid
Regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas, kõrvalestade ees ja taga Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses 131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid
2) sp2- 1s + 2p 3 sp orbitaali, säilis 1 p orbitaal · Vesinikside - täiendav side, tekib molekulide vahele, mis sisaldavad F 3) sp- 1s + 1p orbitaal 2 sp orbitaali, säilis 2 p orbitaali --H, O--H või N--H sidemeid. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid. (II) Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid.
● Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud). Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. ➔ Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. 18 Pikaajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. ➔ Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste
sp2-trigonaalsed orbitaalid: ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3 sp-orbitaali, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120° ; 3) sp- ühinevad 1 s ja 1 p-orbitaal, tekib 2 sp-orbitaali ja säilis 2 p orbitaali, nendevaheline nurk on 190° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°. 4. Keemilise sideme tüübid. Kovalentne : polaarne ja mittepolaarne ; Iooniline side ; Metalliline side; jne. 5. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid. Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid. Summaarsed e. brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni lähteaineks. Reaktsioonide põhitüübid: 1) Liitumisreaktsioonid- liituvad lähteaine A ja B andes produkti C;
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
valmis virione või moodustuvad virionid ainult sekundaarses transkriptsioonis mitte osalenud partiklitest. Valminud virionid vabanevad nakatatud rakkude lüüsimisel (purunemisel); pungumist ja vesikulaarset transporti reoviiruse puhul ei tunta. Reoviiruse genoomi plastilisus Uute omadustega reoviiruse genoomid moodustuvad: 1) RNA polümeraasi poolt tehtavate kopeerimisvigade tulemusena. 2) Väga oluliseks mehhanismiks on (nagu ka teiste segmenteeritud genoomiga viirustel, nt. gripiviirusel) segmentide ümbersorteerimine (esineb lähedaste viiruste ko-infektsiooni korral, vt. loeng 19). 3) RNA süntees partiklites vähendab oluliselt (või isegi välistab) genoomide vahelise RNA rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni-protsessis. 3.1.10. Infektsiooni mõju peremeesrakule Reoviiruse infektsiooniga kaasneb nakatatud rakkudes tüüpiliste, membraanidega mitteseotud
(ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu: lihtsaim, passiivne, sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks. Tegemist tähelepanu (tp) liigiga, kus millegile pööratakse tp ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine 2. Tahteline: tp seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne, teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt "seal toas oli mingi kummaline heli... kordub see uuesti? .... Kordus..
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
59. AIDA mudel. A ttention I nterest D esire A ction 60. Sensoorne mälu. Funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. 61. Lühiajaline mälu. Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
- Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine
Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 11 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ sundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutami- seks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A- konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B- konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. M epüür Jätkuvtala Plastne Lõpuks P sarniir 2 lihttala Pl Pl 4 4 Skeem 1.3 Jõudude ümberjaotumine talas
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
Ühtlasi luuakse vajalik seisund stiimulite vastuvõtuks ja töötluseks. - Tp võib olla suunatud väliskeskkonda, kuid ka subjektiivsesse kujutluste/mõtete sfääri - Tp tagab selge taju; suunatud mälu poolt. Tähelepanu kui protsess tähendab oluliste stiimulite valikut, tähelepanu kui seisund rõhutab psüühilise aktiivsuse aspekti. Tähelepanu liigid: a) tahteliste protsesside osalusmäära alusel: - tahtmatu (geneetiliselt vanim) alaliik, mehhanismiks on orienteerumisrefleks (reaktsioon stiimuli uudsusele, kaasasündinud, "mis see on?") - tahteline tp suunatakse tahtlikult sellele, mis huvitab; vahendatud kõne poolt (raamatupoes "kus on see õpik?"). - tahtelisjärgne tegevus on muutunud motiveerivaks, tahtepingutuse komponent puudub. b) suunatuse alusel: sensoorne, ideaalne, motoorne c) tähelepanu suundade paljususe alusel: fokusseeritud, jagatud U
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
