apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul
kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele ( tavaliselt ühesõnaliste vastustega). Teiste inimeste ütlusi mõistab kahe- aastane vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. Lapse motoorika areng Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad ( sõnavaras on ligi 10 sõna). Proovib aidata vanemal ennast riidesse panna. 15 elukuuks õpib iseseisvalt käima, ukerdab trepiastmetel, viskab esemeid (mänguasju) mänguajal, avaldab enda soove zestide või hääle kaudu. 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni, visata tugevasti palli
jooksul. Puudulik võrkkesta stimulatsioon selle perioodi jooksul võib põhjustada pöördumatu nägemiskeskuse kahjustuse. Nägemisteravus paraneb aeglaselt pärast kriitilist perioodi ja on 0,6 umbes 3. eluaastaks. Tsentraalne fiksatsioon ja fiksatsiooniobjekti sujuv jälgimine on aluseks normaalsele nägemise arengule. Normaalselt esineb lastel tsentraalne fiksatsioon ja objekti sujuva jälgimise võime 2. 3. elukuuks, mõnel lapsel võib esineda ka aeglasem nägemise areng. Puudulik fiksatsioon 6. elukuuks on tavaliselt patoloogiline ja eeldab uuringute teostamist nägemisteede haiguste hindamiseks. Binokulaarse nägemise areng Binokulaarse nägemise areng toimub koos monokulaarse nägemise arenguga. Neuroanatoomia põhialused ütlevad, et kahe silma vaheline side on vajalik binokulaarse nägemise tagamiseks. Nägemisnärvi kiud nasaalsest reetinast
Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret
BEEBIEELARVE TARVIKUD: Vanker 640 Soojakott vankrile 49,90 Vihmakile vankrile 25 Turvahäll 119 Turvatool 265 Vann 9 Vannilina 18,80 Vannitermomeeter 4 Voodi 110 Voodikarussell 60 Madrats 25 Tekk 11 Voodipesukomplekt(5-osaline: tekkikott,padjapüür, voodipehmendus,voodiseelik, lina) 70 Baldahhiin 25 Lamamistool 79 Kummut koos mähkimisalusega 710 Beebitarvete kott 78 Beebimonitor 79 KOKKU: 2377,7 BEEBI TARVIKUD: Britton mähkmed( esimeseks elukuuks 5 pakki, 50 tk pakkis) 50 Lutt 5 Lutipudel 10 Küünehoolduskomplekt 6 Beebikreemid 15 Riided(body'd, püksid, pluusid,sokid, mütsid jne) 100 Pesemisasjad(shampoon, vannivaht, dussigeel) 15 KOKKU: 201 NAISELE: Riided(uued püksid, pluusid, pesu jne) 200 Rasedatele vitamiinid( 7kuud kokku, alates sellest, kui teada sain, et rase) 50 Võimlemine(keskmine arvestus, palju trenni saab teha kokku raseduse ajal) 45 KOKKU:295 KOGU BEEBIEELARVE: 2873,7 PILDID:
10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest. Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine
motoorne areng Imikuiga (01a) KASVAB JA ARENEB Click to edit Master text styles VÄGA KIIRESTI Second level Third level UURIB ÜMBRUST KÄTE Fourth level JA JALGADE KAASABIGA Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click to edit Master text styles
3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega. 8. Kas värvusnägemise on olemas sündides? Vastsündinu näeb esialgu ainult valget ja halli tooni. 2.-6. elunädalal suudab eristada kontrastseid toone (must ja valge). 2.-4. elukuu jooksul värvide eristatavus selgineb. 9. Mis vanuseks areneb visus 1.0? 5+ 10. Mis vanuseks areneb kontrastitundlikus täiskasvanu tasemeni? - 5a. 11. Mis vanuseks peaks olema silmalihaste koostöö korras? - Silma
Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine. Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel olevatel ilvestel on need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. Mned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega: aitavad tunnetada asju mbruskonnas. Metsas, kus helid neelduvad, kuuleb ilves jnese oksanrimist 71 meetri
Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada
On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste paranemine leiab aset veel tervelt 10 aastat. Kõigepealt üpib imik end pöörama (tavaliselt 3. elukuuks), Siis istuma (6. elukuuks), siis roomama ja käima (tavaliselt 12. elukuuks). Kuid ükski imik ei ole teise sarnane ega ükski kultuur teise sarnane. Vastsündinud, nagu ka täiskasvanud, tunnevad vastumeelsust hapu maitse suhtes. Nad kõverdavad suud ja väljendavad „vastikust“. Vastsündinud eristavad ka magusaid vedelikke ning väljendavad seejuures emotsionaalset heaolu. Ebameeldivate (mädamuna) ja meeldivate (piima, mee) lõhnade puhul
Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles
Suudab nii mänguasjaga mängida kui ka veidi ringi vaadata. Istudes ei ole siiski keha raskus päris hästi paigas, keha kaldub ette poole. Sellega vaatlus ka lõppeb, sest käes on söögi aeg. Analüüs Lapse esimesel eluaastal toimuv areng on suures osas seotud motoorika arenguga ehk oskusliku kontrolli saavutamisega oma keha üle. Iga uue oskuse omandamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. Kui lastel on piisavalt jõudu oma keharaskuse toetamiseks, hakkavad enamik neist iseseisvalt kõndima (Butterworth ja Harris 2002). Sünnijärgsetel nädalatel omandab imik motoorika üle järk järgult rohkem kontrolli enamasti tüüpilises järjestuses, mida esimesena kirjeldas McGraw (1943). Tema kirjelduste järgi tõstavad kõigepealt imikud pead, seejärel suudavad tõsta rindkeret ja pead, siis tõstavad pead
Ilvesel sünnib pärast "pulmi" 2,5 kuu pärast tavaliselt 13 poega, mõnikord võib neid olla ka 5 igaks juhuks. Ema imetab neid 24 kuud, siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust kõrvatutte, need muutuvad märgatavaks alles 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigudki on algul suletud kilega. Nägijaks saavad nad 12. päeval. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad. See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema püsihambad. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 kuud. Alles poolteiseaastaselt saavad nad umbes täiskasvanud ilvese suuruseks ja kaaluvad kuni 15 kilo. Ilvestel on väga hea kuulmine, nad kuulevad isegi, kuidas jänes 50 meetri kaugusel puukoort närib.
inimesega hea olla ja talle meeldib tema seltskond. Kui laps laps aga vahel rabeleb ja viskleb, räägib see vastupidist. Sülle ronis laps enamjaolt enese soovil, nii et ta ise valis inimesi, kelle seltskond talle meeldis. Paaril korral ta küll ronis kohe sülest maha kuid näoilmest ei lugenud sel puhul siiski välja mingisugust vastumeelsust. · Lapse teadlikkus soolistest erinevustest on 15. elukuuks kindlalt välja kujunenud. Soolise teadlikkusega lapsel probleeme ei olnud. See järeldub näiteks asjaolust, et ta mängis nukuga ning hoidus vastasoo seltskonnastning otsis omasooliste seltsi (kuigi toas oli ka üks meessoost isik, ei läinud laps kordagi temale asju pakkuma ega temaga mängima). · Laps kaldub ikka veel nägema asju ainult enda seisukohast. Näiteks võib ta vaadata sulle mõistmatult otsa, kui sa teda keelatud tegevuse pärast noomid.
Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k). Isa roll: kiindumus vanematesse erineb! · Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada. Vaimsed representatsioonid on jäigad, beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu
Sekkumisel tasuks pöörduda koos vanema(te)ga pereteraapiasse, et kaasata tugisüsteem inimese paranemisele. Kiindumussuhe. ● lapse esimene sotsiaalne suhe, esimene suhtes olemise kogemus “olulise teisega” ning lapse füsioloogiliste vajaduste rahuldamine ema poolt on vaid üks aspekt kiindumussuhete arengus. ● Kiindumussuhete “muster” ehk lapsele iseloomulik viis reageerida lahusolekule “olulisest teisest” kujuneb 8-9 elukuuks ja seda iseloomustab vastastikusus (tugev vastastikune sõltuvus, intensiivsed vastastikused tunded) ning emotsionaalne seotus. Alkoholisõltuvus. Probleemid: ● alkoholitarbimise tõttu kaotatud elude rahaline väärtus (2014 a u 2,4 miljardit) ● otsene majanduskahju - kuritegevus, tervisekaotus (1,6-2,5% SKPst) ● soodustavad kehalisi ja vaimse tervise probleeme ● mõjutavad mitte ainult tarvitajaid vaid ka nende lähedasi
(ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi
Ta ütleb esimese sõna siis, kui saab aru juba 20-30 sõnast. Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna. Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed. Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2
ninaneelu 2 või enam korda päevas või 3 ja rohkem kordi nädalas. GÖR võib esineda igas eas inimestel. Imikutel võib toidu tagasiheite põhjuseks olla: Söögitoru sulgurmehhanismide või seedetrakti motoorika väljakujunematus, Söögitoru alumise sulgurlihase nõrkus Söögitoru suurem tundlikkus happe suhtes. Eelnimetatud põhjustel normaalne, füsioloogiline GÖR, esineb imikutel 23 korda ööpäevas, ärkvelolekus ja vaevusteta ning möödub 12 (-18) elukuuks. Kui lapsevanemale tundub, et toidu tagasiheidet esineb rohkem kui tavaliselt, tasub nõu pidada tervishoiutöötajaga. GÖR võib esineda ka pikali olles ilma toidu tagasiheiteta ehk varjatult. Gastroösofageaalse refluksi sümptomid: Toidu tagasiheide, oksendamine (toidu tagasiheide tekib äkki, ilma iivelduseta, ebameeldiva aistinguta ning toimub kõhupressi ning diafragma osavõtuta). kõrvetised, rindkerevalu (öised), ülakõhuvalu.
raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) tahteline sammurefleks areneb välja 9-12ks elukuuks Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (nt sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et ellujääda ja kohaneda, hiljem tulevad nende reflekside pealt tahtelised liigutused. Geneetilised haigused 1814. avaldas J
Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus Nägemine 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4.elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele. Oskab tajuda ka sügavust. Võime ära tunda inimese nägu. Kontrastid meeldivad talle rohkem. Katse: 40 last, kelle max vanus on 9 min. Selgus, et lapsed pilgutasid nende piltide peale, kus on näo struktuuriosad õigesti. Kuulmine valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt
Just julgustamine on väga tähtis, sest lapsel on vaja enesekindlust uute asjade proovimiseks. 10. elukuul ilmutavad mõned lapsed huvi püstiseismise vastu. Selleks võiks lapse tõsta kaenalde alt kinni hoides mõne laua või tooli juurde, kust ta saaks kinni haarata. Kui käed mõned sentimeetrid imikust eemale lasta, võib ta lauda või tooli kasutades iseseisvalt edasi seista. Viieteistkümnendaks elukuuks on enamik lapsi teinud oma esimese sammu. Kõige suurem abi selles vanuses on tema enesekindluse suurendamine. Kogu maailm on selles vanuses uus, sest püsti seistes paistab ümbritsev lapsele hoopis teistmoodi kui istudes. 18 Kahjuks võib igasugune väike tagasilöök nagu kukkumine või enda ära löömine tema enesekindlust vähendada, selleks peaks iga ema väga suurel määral oma last julgustama:
· Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses · Harry Harlow katse: ahv puuris koos kahe asendusemaga Isa roll · Kiindumus vanematesse erineb Füüsilised müramismängud Verbaalsed mängud Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine · Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt kolmandaks elukuuks) · Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada vaimsed representatsioonid on jäigad beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks · Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Lahutuskartus · Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega
· Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao. · Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) · Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et kohaneda, hiljem peab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevumärgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5%
lohk. Ilvesel sünnib 2,5 kuud pärast "pulmi" tavaliselt 1–3 poega, mõnikord võib neid olla ka 5 - igaks juhuks. Ema imetab poegi 2–4 kuud, siis hakkab neile õpetama lihasöömist. Emailves lõpetab imetamise, kui pojad on umbes pooleaastsed. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195–210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust – kõrvatutte; need muutuvad märgatavaks 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigud on algul suletud kilega. Nägijaks saavad nad 12. päeval. 6 Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad. See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema püsihambad. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 esimest elukuud. Alles poolteiseaastaselt on nad umbes sama suured kui täiskasvanud ilves ja kaaluvad kuni 15 kilo. Noortele ilvestele tuleb kasuks, kui nad saavad olla
Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20. Piimahammaste lõikumine algab u. 6 kuuselt ja peab 24 elukuuks olema lõppenud. Vahetumine jäävhammaste vastu algab 6 aastaselt ja u. 14-16 aastaks on kõik hambad vahetunud.( Piimahammaste valem 2102, jäävhammastel 2123.) http://www.healthofchildren.com/images/gech_0001_0002_0_img0091.jpg KEEL lingua (glossus) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
◦ ei taju objektide jäävust ◦ kriitika: lapsed tajuvad objektide jäävust, kuid mälu ja motoorsete võimete piiratuse tõttu raskusi katsete läbimisel Gibson - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad tegevust Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle ainult objekte vaadates teiste seast ära tunda ema ja isa hääl ja välimus jääb meelde 3.elukuuks õpib imiteerimise kaudu õpib ära teda pidevalt ümbritseva keele häälikud, 8.elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes
Päris huvitav oleks teada. Ise pakkusin, et Piaget, aga millegipärast kardan, et ikka polnud tema) J.B WATSON oli see meeees, mees. mis koolkond? - Biheiviorism (keskkonnateoreetiline lähenemine) 4) Mis on pärast sündi kohanemisega seotud arenguülesanded? Esmased ülesanded sünnijärgselt: * toitumise muutus - suu kaudu sööma ja toit on teine. * hingamise muutus - peab ise hakkama hingama. * seedeeritus - kuna toit on erinev, peab see ka muutuma. Seedeeritus küpseb alles kolmandaks elukuuks. * temperatuuri regulatsioon * erinevused stimulatsioonis 5) Nimeta psühhoseksuaalsed arenguastmed Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus.
4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4
deformatsioon suure varba põhiliigeses. Kui esimene varvas on selgelt lühem kui teine, on tegemist nn Kreeka pöiaga, mille pikivõlv kipub lamenema. Lamenenud pöiavõlvid võivad põhjustada tõsiseid probleeme labajala struktuurides, põlve- ja puusaliigeses. O- ja X-jalgsus Vastsündinu põlved on kaares (O-jalad), mida tingib üsasisene areng. Jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Jalad sirgenevad umbes 20. elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastipidiseks, kujunema hakkab X- jalgsus, saavutades tipu (kuni 15 kraadi) 2,5 aasta vanuses. Edasi sirgenevad jalad, saavutades sirgeks muutumise 4. – 6. eluaastaks. X-jalgsuse põhjuseks võib olla rahhiit. Need lapsed on sageli ülekaalus, nende kõnd on kohmakas ja neil on lampjalad. Need lapsed vajavad ravivõimlemist. O-jalad – väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam O-
Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine: Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis “kogemust ootav” areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad
hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. Emotsioonide liigid
hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. 37
vastsündinu aistib ümbritsevat ja reageerib sellele. Vastsündinu info saamine Vastsündinu päevad mööduvad peamiselt magades. Keskmiselt magab imik päevas 16 tundi, kuigi mõni võib magada 21 tundi, teine aga 11 tundi. Laps ärkab tavaliselt iga paari tunni järel. Kui laps saab umbes 3 kuu vanuseks, on ta pärastlõunal ja õhtul erksam ning hakkab magama öösiti. 6ndaks elukuuks magavad nad üle poole oma unest öösel. Imikute päevase äraolekuga ja aktiivse kasvuga kaasneb kiire füüsiline, intellektuaalne ja emotsionaalne areng. imik, kes on sügavas unes, reageerib ärritusele teisiti, kui ergas või unine laps. Samuti suhtuvad vanemad erinevalt lapsesse, kes on tihti 83
paremini hakkama, kui seda objekti pole läheduses, siis ei saada oma hirmuga hakkama. Hirm, mis tekib siis kui ollakse üksi jäetud sarnaneb üldistunud ärevusele. Seotusega on seotud ka võõristamine. Tuleneb sellest, et laps suudab teha vahet tuttavatel ja võõrastel inimestel (juba 3ndal elukuul suudab tuttava inimese ära tunda), nt naeratavad tuttavatele inimestele rohkem. Hiljemalt 8ndaks või 9ndaks elukuuks kujuneb imikul mälujälg, et milline näeb välja ema ja isa (nende jaoks oluline inimene). Nüüd on laps võimeline seda jälge oma mälust ka tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks. Lahutuskartus
tulevad närviimpulsid ning väljastab impulsid, mis saavad alueks tunnete läbielamisele. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks on ajukoor. Emotsioon ei ole piiritletult ajusisene asi, vaid limbiline süsteem käivitab protsessid ka vegetatiivses närvisüsteemis ja sisenõrenäärmetes, kus vastavalt emotsiooni sisule eritatakse rohkem kas adrenaliini või noradrenaliini. Endokriinsüsteemi + emots. Kolmandaks elukuuks kujunevad välja ebameeldivus ja lõbu, järg 3 kuud viha,põlgus/vastikus,hirm, aastasel lapsel armastus/kiindumus, tiivustatus/ülevus. Emotsiooni teooriad: 1)james/lang oleme vihased,kuna lööme; 2)cannon/bard taalamus saadav aktiveerivad impulsid ajukoorde, isik elab läbi emotsioone; 3)pavel simonov emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused.emotsioon on max minimaalselt rahuldatud vajaduse ja max määratlemata olukorra puhul; 4)kognitiivsed
annaabi.ee 
