Olemine Sartre´i arvates ja minu arvates. Satre'i on öelnud, et ,,Olemine on teadmise, tähenduste, objektide alus, olles siiski alati olevate olemine, mitte aga kuskil olevate taga." Usun, et olemine on see kui me tunnetame asju, mis on meie ümber ja mida saab katsuda ning mida tegelikult pole silmaga näha. Me tunnetame armastust, tundeid ja õrnust, kuid iga inimene erinevalt. Me hingame, mõtleme tähendab seda, et me oleme olemas. Meie alateadvus nagu teaks meie olemusest ja meie hingest, mis asub meie sees. Mõistusehääl meie peas on täiesti töökorras mõtlemaks olemise üle. Meie süda, mis tuksub me sees tekitab tunde, et oleme olemas. Me tunnetame üksteist ja nii ka seletab iga inimese kehakeel tundeid, mida on raske välja lugeda. Mina ise tunnetan enda olemust ja minu kehakeel
sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad. Descartes: ,,I Meditatsioon" 1) Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda. 2) Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast, praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei suuda magav inimene eristada unes- ja ärkvelolekut ning võib tajuda end olevat ärkvel. Me võime tões kahelda kuna meil puudub kontroll selle üle, kuidas me enda olekut tunnetame või tajume. 3) Paljud asjad, mida me unes näeme või tunnetame ei pruugi paika pidada, kuid võivad
tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud, kui ainult oma mõistuse evidentsi. Kuna me pole päris
Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad. Proua Arendt väidab, et need kes ei tea mis tähendab vabadus, vaid neile on pandud sõnad suhu, et "vabadus tähendab selle tegemist, mis meeldib" (lk.480 Akadeemia 1991a. nr.3).
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mööda teed. · Ühe ja sama sõna erinevate tähenduste vahel on perekondlik erinevus.
On võimalik teha analüüsi väga väikesest kogusest ainest Võimaldab avastada väga tühist ainekogust analüüsist Puudused: Mõningaid materjale on väga raske aurustada (gaasiks muuta) Nt. Puit 4. Infrapunane kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine Järgneb spektri punasele värvusele. Teine nim. on tal ka soojuskiirgus. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kuumad kehad. Me ei näe teda, kuid me tunnetame teda kehapinnaga. Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine: Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine Igapäevaelu – infrapunasaun
Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b. Eelmine punkt ei kehti objektide kohta meie keha väliselt(me ei suuda läbi teise keha tunnetada asju) 2) Aistingutes on tõtt a. Kui ma tunnen valu, on mu kehal halb -> Selles on tõde ning ma tean sellest tänu aistingutele
selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. Riigile on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Veendumaks, et ka kodanik nii käituks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ning seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. See põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujuneb ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Riiklik identiteet on saavutatav nii koduse kui koolikasvatusega
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid:
6. Plotinose arvates on esmalt ilus hing ja selle ümber kujuneb ilus keha. See, mis pole puhas, armastab soppa, sest see on halb. 7. Ilu on hüve ja meie hing püüdleb selle poole. Samas on ilul ja ilul vahe. Üks ilu on jumalik, ta on elu, vaimu ja olemise põhjus. Teine on ilu, mida me peame iluks, kuid ta pole seda, kuna pole jumalik. Ülim ja algne ilu teeb need, kes teda armastavad, ilusaks ja armastustväärivaks. Tõelist ilu ei koorma miski, ta on ilu idee tasandil, seega tunnetame seda pigem hinge kui silamdega. 8. Inimene ei tohi haarata keha ilu järele, kuna see on ainult peegeldus. Ilusa keha järele haaramine on sama hea kui haarata peegelpilti vees see lõpeb vettekukkumisega ja peegelpildi hävitamisega. 9. Ilu ei ole vaja väga kaugelt otsida tuleb vaadata enda hinge. Enda hingega tuleb ringi käia nagu näiteks skulptor. Skulptor võtab kivi ja eemaldab kõik üleliigse, kuni järgi jääb skulptuur.
Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. PÜHA VAIM - Nüüd järgneb püha vaimu tulek. Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli PV. Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud PV kaudu nende ellu. Nüüd oli J mõistes olemas Isa, poeg ja PV. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat, usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame, et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu. KRISTLIK TEADUS Organisatsiooni rajas Mary Baker Eddy, kelle raamatut ,,Teadus ja ravimine koos pühakirja võtmega" loetakse usukogunemistel nagu ka Piiblit.
Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, et selleks täiuslikuks olevuseks oli Jumal. Ta oli kindle, et Jumalas ei olnud midagi niisugust, mis oleks tähistanud mingit ebatäiuslikkust, vaid et temas olid kõik täiuslikkused. Tihtipeale ei tunneta inimesed Jumala olemust, sest nad ei suuda oma vaimu tõsta kõrgemale meelelisist asjust ja on harjutud mõtlema ainult materiaalsest. Descartes ütleb, et kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised, see reegel on ainult seepärast kindle, et Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Sellest järeldub, et meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis meis on selget ja distinktset. Meie oleme ebatäiuslikud . Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimene ei pea usaldama midagi muud peale oma mõistuse
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll,
Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldub siit, et teatud osa tõdedest oleme ammutanud sellest, mis peitub meis eneses.“
uskuma, et vabadus algab sealt, kus poliitika lõppeb. Kuna need kes poliitikaga seotud on nemad peavad tegema seda, mis on neile etteantud. Neile jääb tunduvalt vähem vabadust ja tänu sellele, et nad levitavad poliitikat edasi jääb ka kaasmaalstel vabadust vähem. Selle pärast öeldaksegi nii, et vabadus algab sealt kust lõppeb poliitika. Kokkuvõtteks, me ei saa sundida teadvust ja südame-tunnetust, et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama, tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad. On olemas vägapalju erinevaid mooduseid kuidas inimesed tunnetavad vabadust ja saavad selle omale luua, et olla vabad. Minu arvates vaba saab mingil määral olla igaüks, kes seda ise vähegi soovib. Vabadus on tänapäevases maailmas tähtis, kuid kui vaadata lähemalt siis kui vabad oleme me igapäevases elus. Anneli Püvi VE1
Meil on ainult nimed- nimed- nimed ja tühjus. Muidugi ei saa väita, et praegusel ajal ei olegi olemas head muusikat. Tõepoolest on, kuid väga vähe on neid, kelle jaoks muusika on tähtsam kui rahapatakas laual. Keskaja muusika erinevuseks on aga kindlasti see, et kõiges üritati näha midagi jumalikku. Ei ohitud lillede ja liblikate ilu juures- nähes ilu, kiideti Loojat. Religioon oli taltsutatud mõistuse poolt valitsetud tunne. Kuulates Gregooriuse laule tunnetame nende vaoshoitust ja tajume mitte midagi ütlevat tundetust. Keskaja tähtsamateks päranditeks on ühehäälsed koraalid ja polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga
Parfüümid ja Lõhnad Eva Pulver müüja3 Miks tahame lõhna kasutada Enamik inimesi püüavad võidelda keha loomuliku lõhna vastu. Probleemid kehalõhnaga sünnivad puberteedieas. Inimesel on kokku umbes 3 miljonit higinääret, mis toimetavad naha pinnale pidevalt niiskust ning hoiavad samal ajal keha ülekuumenemise eest. Higi iseenesest on suhteliselt lõhnatu. Mõned inimesed kannatavad selle all rohkem, mõni vähem, aga kõige rohkem higi on igaljuhul kaenla all. Kui inimesel on seebist ja veest vähe, sirutab ta käe deodorantide järele. Boss Orange women Hugo boss esitleb juba neljandat limiteeritud koguses saadaval olevat lõhna Boss Orange.Uus parfüüm on tulvil elektriseerivat energiat. See on Click to edit Master text styles puuviljanüaanssidega Second level lillelõhn,milles segunevad sarm, Third level elujõud,õrnus. L...
Lk 403 · Eks ole kõik suured saavutused inimkonna ajaloos olnud eelkõige võit võimatuna näiva üle! Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427 · Tundeid hinnatakse rohkem kui mõistust, sellepärast on neil kunstiski tähtsam osa kui intellektil. Lk 463 · Iseloomuses on midagi, mis ebameeldivat paneb unustama. Lk 464 · Ilu peitub kõikjalolevas kaduva ja armsa ühenduses, naeratavas kurbuses, mida tunnetame looduses ja üldse kõige, müstilises osaduses. Lk 464 · Me laseme end valada vormi, mille kujundab me endi kultuurivaegus. Lk 477 · Maailma päästavad inimsed, kes hakkavad mõtlema. Kuid ainult kibe kitsikus sunnib inimest mõtlema. Lk 478 · Ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda. Lk 503
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen
kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. Ta võrdles jumala olemasolu kolmnurga olemasoluga, mille kolm nurka võrduvad kahele täisnurgale, kui ei näinud midagi mis teda veennaks, et kolmnurk olemas on. Ta vaatles ideed, mis tal oli täiuslikust olevusest, leides, et idee sisaldas eksistentsi samal viisil või isegi veel evidentsemalt nagu kolmnurga idee. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt on tõelised, see reegel on kindel, sest Jumal on ehk eksisteerib, sest tema, kes ta on täiuslik olevust tuleneb kõik see, mis meis on. Väga paljud inimesed ei suuda tunnetada jumala olemasolu, sest nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelistest asjust. Nad näevad asju, mis on ainult neile silmaga nähtav, ega suuda mõelda kõrgema tasemeliselt. 3) Jumala tõestuse kohta oleks võinud olla rohkem näiteid ja mõtteid, et veenmaks rohkem tema
ühele objektile/tegevusele), kujutlus (varem tajutud objekti taaselustamine), mälu (informatsiooni kogumine, talletamine ja taastamine), mõtlemine (asjade/nähtuste omaduste ja seoste tunnetamine, järelduste tegemine). Tunnetame ümbritsevad, paneme tähele ümbritsevas toimuvat, loome sellest endale pildi ning salvestame mällu. Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele. Nt. Eelmises näites
Sõda ja sõbrad Me kõik tunnetame ja tajume maailma väga erinevalt. Erinevad situatsioonid ja sündmused mõjutavad meid ja toovad esile meie mõtted ja väärtused. Inimesed annavad maailmale tähenduse läbi oma mõttemaailma ja läbi oma tegude. Üheks selliseks tähenduseks on sõda. Sõda, mis on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite läbi ja tihti nimetatakse relvastatud kokkupõrkeks kahe või enama osapoole vahel. Erich Maria Remarque raamat "Läänerindel muutusteta" on teos, mis käsitleb noorte
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
Kui reegel muutub inimeset olulisemaks, on see hirmus. ,,Inimesi tuleb kohelda alati kui eesmärke, mitte kui vahendeid." Ka mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. K peab oluliseks õiget motiivi käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik.
inimese tegu ja siis järgnevalt isiku, selle kõige taga. Me ei saa aru, mis põhjusel üks või teine inimene käitub temale omaselt. Rõhutakski, et just temale, sest kellelegi teisele omaselt seda teha ei saa. Inimestel on üks ja ainus suurim võim ja see on tema ise. Mõtlemine on mõjutatud ning räägitakse kogu aeg ainult muutustest ühiskonna surves, mis reaalsuses ei toimu. Me oleme niisurvestatud ja programmeeritud, et justkui mõistame ja tunnetame vaid muutusi. Tuleb näha ja aru saada teiste mõttemaailmast. Täielik mõistmine ja aksepteerimine ei olegi võimalik, kuna arusaamiseks on lõputult palju variante ning nii palju, kui on inimesi, siis nii palju on ka erinevaid võimalusi ja viise. Iga inimene valib ise, mil määral ja kellega kokku kuuluda. Tegutsemisajendite sallimine ja sallimatus sõltub inimeste endi väärtustest ja väärtushinnangutest. Elame ühiskonnas, kus
liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. Mida paremini tunnetame teisi seda kõrgem interpersonaalne intelligentsus, mida paremini tunnetame ennast seda kõrgem intrapersonaalne intelligentsus. Intelligentsuse alaliigid hõlmavad põhimõtteliselt täiesti erinevaid ja ajus eri piirkondadega seotud võimeid. Eri ajastutel on olnud tüüpide olulisus erinev. Gardner rõhutas, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe. Robert Sternberg (1949-?) eristab intelligentsuses kolme koostisosa: 1
märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi. Tavaliselt kutsus kunstnik oma
Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Naiivne realism Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Tunnetusteooria Õppejõud: Arne Rannikmäe Tallinn 2010 Vabameelsed mõtlejad väidavad, et läänelik filosoofia on naiivne realism- maailm koosneb ainest ja kõik nähtused on ainelised protsessid, või aine omadused. Küsimusele, mis see aine siis lõpuks on, otsitakse vastust füüsikast. Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uuri...
Tajuotsused kehtivad subjektiivselt ja nad ei vaja puhast aurmõistet, vaid tajude loogilist seost mõtlevas subjektis ( tajude seostamine minu hingeseisundis, ilma objektisuhteta). Kant on jaganud ka kehtivuse kaheks, nimelt ühte nimetab ta objetiivseks kehtivuseks ja teist paratamatuks üldkehtivuseks ja need mõisted on teineteist asendavad. Kui otsus on üldkehtiv ja paratamatu siis mõistame kohe objektiivset kehtivust. Sellel hetkel me tunnetame objekti antud tajude üldkehtiva ja paratamatu seose abil, nii on kõigi meeleobjektidega. Seega ei saa kõik kogemusotsused oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetus tunnetamisest, vaid üksnes empiirliste otsuste üldkehtivustingimustest. Autor toob oma tekstis ka mitmeid erinevaid näiteid, et oma ideid kinnistada ja tõestada. Õhk on elastne on alguses tajuotsus, kuna seostataks kaks aistingut omavahel. See
lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk, kui inimene tunneb ennast lõplikult välja kujunenuna, täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei muutugi? Kes selles rolli mängivad? Me sünnime maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me kogeme, on siis vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on see, kes tunnetab meie tõelisi soove ja vajadusi. Me ise tunnetame maailma läbi silmade, kõrvade ning jäsemete. Võib öelda, et uues olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes. Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul moel areneb inimene kõige rohkem edasi
õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus. See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks. Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on lausunud:"Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Koolisuhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Seda ei saa aga öelda kõigi inimeste kohta kuna iga inimene
oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5. Kõik see, mis pole kujuteldav, näib mittemõistetavana. 6. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised. 7. Jumal on ehk eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. 8. On ilmne, et nii nagu on vasturääkiv, et väärus ehk ebatäiuslikkus tuleneb Jumalast, nii on ka vasturääkiv, et tõde ehk täiüslikkus tuleneb mitteolemisest 9. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi.. Argumendid 1
tütarlapsega, kes sai oma salajaselt austajalt puhtal kujul kõige õigemas vormis armastuskirja. Seda lugedes tekkis mul esimese reaktsioonina pähe mõte:"See ei ole võimalik, selliseid asju päriselus ei juhtu!" See oli niivõrd ilus Zest, et võttis pisara silma ning pani mindki oma printsi ootama. Lootmine, et keegi ka mulle kunagi midagi nii hingesoojendavat ja südamelähedast kinkida võiks, paneb mind siiamaani iga kord sellele mõeldes õnnelikult muigama. Me tunnetame muinasjuttude olemasolu ka kasvõi näiteks raadiot kuulates. Iga laulu sisus peitub killuke mingist loost, mida meile jutustada üritatakse ning mis päris sageli ka meile kohale jõuab. Hommikul kooli sõites, trenni tehes kõrvaklappidest lemmikut muusikat kuulates või kasvõi diskol meeletult tantsides mõtlen vähemalt mina laulu sõnumile. Kaasahaaravad palad jäävad kergesti kummitama ning sõnad ilmuvad ridadena hiljem jälle pähe. Niimoodi tuuakse meieni
Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust,
kaasa, kuid ei kasuta neid. Põhjusteks toovad nad, et nad ei oska varustust kasutada või need segavad töö tegemist. Oma tervisele mõeldes ei ole aga kumbki argument kuigi tugeva kaaluga. Esiteks peab tööandja hoolitsema selle eest, et kaitsevahend töötajale sobiks ja et töötaja saaks seda sihipäraselt kasutada. Teiseks peab tööandja vajadusel organiseerima vahendite kasutamise väljaõppe. 3 Töökindad Inimesel on ainult kaks kätt ja neid läheb tarvis kogu elu. Kätega tunnetame ümbritsevat maailma ning kasutame neid töövahenditena, mille tõttu on need ka inimkeha ühed haavatavamad kehaosad. Statistika näitab, et eri kehaosadega seostuvatest tööõnnetustest on üle poole juhtunud kätega. Samas teevad ka statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud
vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist".Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992)
mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad. Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis“ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda
Kuna metsloomad on meist jõulisemalt üle, tunneme loomulikku hirmu, et ei suuda end kaitsta. Tihti kuuleme pööningult kostvaid samme, kuigi teame, et kedagi pole kodus või asjade ilmumist ja kadumist meile kummalisel ning võõral moel. Või näeme silmanurgast mingit vilksatust, aga pilku sinna suunda pöörates pole seal midagi ebatavalist. Kas siis selle põhjal võib järeldada, et meie ümber liiguvad ringi meist kõrgemad olevused, kelle nähtavat keha me ei näe, aga tunnetame nende kohalolekut? Või see on meie väljamõeldis? Tegelikult on mõlemad väited õiged, kuna raudset reeglit vaimude mitte olemas olust ega olemas olust pole tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite võimalikkusest. Kuna muistendites on juttu inglitest, vaimudest, haljadest kuni surma toova vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse
üksteise ees ja tunnustavad ühist identiteeti (enesemääratlust).*Kultuur sisaldab: lahendusi grupi säilimisprobleemidele; ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid; materjaalset kultuuri (majad, riided). *sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust
Kuulates erinevaid teooriaid maailma tunnetamisest, kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult
söömissõltuvust. Kuid kuna pole kindel, et kas esitatud hüpotees mõnuainetest ja hõrgutistest sõltuvusse sattumisest on tõene, siis on müügiluba kord antud ja siis jälle ära võetud. Ma valisin selle teema üsnagi tobedal põhjusel ehk seetõttu, et lähiajal olen kuulnud miski pärast paljude kaasõpilaste kõhust korinaid tühja kõhu tõttu. Ja nii mu mõtted koondusidki sinna, et kohe on aeg teha kooliga seoses uurimus ja muidugi soovisin siis ka ise teada saada MiKS me tunnetame tühja kõhtu ja KUiDAS organism tühja kõhuga toimib.
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja tundub, et aeg lihtsalt kaob käest, on kõige parem minna toast välja. Olgu see siis kas kümneks minutiks verandale, tunnikeseks jalutama või paariks tunniks metsa.
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus.
Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad arteriseina keskmises kihis) on aju poolt reguleeritav arterite läbimõõt ja seeläbi ka vererõhk. Arteris paneb vere liikuma südame kokkutõmbe surve. Veri liigub suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda (ehk piki arterit kindlas suunas südamest eemale). Rõhulaine levimist arteris (pärast südame vatsakeste kokkutõmmet) tunnetame pulsina (see on kõige paremini tajutav keha piirkondades, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randmel). Kahe kokkutõmbe vahel tõmbub arter jälle kokku, surudes verd edasi, südamest kaugemale. Südamest eemaldudes arterid üha jagunevad, muutudes järjest peenemateks. Kõige peenemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need hargnevad juba peenteks juussoonteks ehk kapillaarideks, mis oma õhukese ühekihilise seina tõttu võimaldavad gaasi- ja ainevahetust vere ja kudede vahel.
peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti unikaalset. Inimeste mõttemaailm, mis on minu meelest kõik hinge üks osa ja igal ühel meist on see täiesti omapärane. Ei piisa ainult sellest, et me eksisteerime. Inimlaps mõtleb alati oma olemuse ja tegude üle järele. Paljud meist on esitanud endale küsimusi, millist mõju
Armastab, ei armasta. Armastus, mis see õige on ? Kuidas tunnetame me armastust või kas seda üldse eksisteerib? Usun, et igaühe jaoks on kuskil keegi ... Keegi õige ja hea ! Keegi, kellele saab alati toetud. Keegi, kellega saab mureisd, rõõmu, kurbust ja õnne jagada. Keegi, kes on sulle alati olemas. Keegi kes sinust hooliks. Keegi, kellega on sul niiii hea olla ! Iga inimese jaoks on muidugi armastus erinev ja väljendub erinevalt. Mõnele väljendub armastus üha enam vaid seksis ja veelkord seksis. Minu jaoks on see vale.
siinkohal on jällegi teguriks see, et kapital on teatud osa staatusega rahva käes. Eesti SKT on eeldatavasti niivõrd palju kordi kõrgem seetõttu, et meil on soodsam geograafiline asend, kuna asume mereteede ääres. See on andnud võimalusi kaubateede arenguks, majandussidemete loomiseks ning majanduse üldisemaks kiireks arenguks . Mis on globaliseerumine? See on protsess, mis algas juba tükk aega tagasi ja on jõudnud arengujärku, kus järjest teravamini tunnetame võimalusi ja ohte, mida laienev mänguväljak ja suurenev mängijate hulk endaga kaasa toob. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste liitude moodustumine näitas meile XX sajandil nii head kui ka halba ja istutas meisse igasuguste liitude ja liitumiste vastu kartuse, mis on visa kaduma. Nii nagu rahvusvahelistumine globaliseerumise eelmänguna, nii on ka globaliseerumine tervikuna protsess, mida ei õnnestu peatada. Seda arengut ühiste jõududega juhtida on võimalik, ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
