Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud, valgud, vedelikud ja elektrolüüdid. Nende tarbimise kogus sõltub suuresti inimesest ja sellest, mis spordiala harrastajaga on tegu. Sellist valemit, mis sobib kõigile, taastumiseks pole, sest väga suured mõjurid on sugu, vanus, kehakaal, sportlik vorm, pingutuse kestus ja muidugi ka keskkond, kus pingutus toimus. Meelde tuleb jätta peale füüsilist pingutust kolm märksõna: Vedeliku varude ja mineraalide taastamine; valgu varude täiendamine; energia varude täitmine. Need on peale pingutust kõige tähtsamad tegevused, et kiiresti taastuda. Energia taastamine Energia taastamisel on kõige tähtsam tarbida süsivesikuid. Süsivesikutest tulenev energia on vajalik lihaste ja aju tööks. Energia võimalikult kiire taastamine on eriti tähtis neile, kellel on päevas rohkem kui üks treening
Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud).
630 kuni 840 kJ/h (kategooria IIa) ja 840 kuni 1050 kJ/h (kategooria IIb). Kategooriasse IIa kuuluvad tööd, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust jaategooriasse IIb kuuluvad tööd, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus. 3) raske füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu ületab 1050 kJ/h (kategooria III). Tööd, mis on seotud pideva liikumisega ja üle 10 kg raskustega. Eeldusel, et antud tööruumis tehakse tööd kategoorias I B, siis saadud tulemused vastavad enamjaolt tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormidele (temp 18-24◦C, suhteline niiskus 40-60% ja õhu liikumine 0,1-0,2 m/s). Aastaaegu eristatakse selle põhjal, kas tegu on külma
SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna
inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid. Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus. Igas organisatsioonis peavad inimesed ise välja mõtlema ja ütlema, milline lahendus neile sobib. Otsekohese ja praktilise tagasiside kogumine töötajatelt on keeruline, kui meeskond pidevalt kasvab ja kolleegid asuvad teises linnas või riigis. Vahetu suhtlus on ettevõtte edu tagamisel kriitiline kuid aina rohkem on hakatud kasutama küsimustikke, mis on väga olulised abilised tagasiside kogumisel. Sageli on ikkagi parem pidada individuaalne vestlus otsese juhi või
Dzihaad Anete Siig Dzihaad Püha sõda, püha võitlus, võitlemine pürgimine Islami usukohustus Sisemine pingutus halbade kommete kogukonnas või üksikisikus Sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu Dzihaadi läbiviimine Dzihaadi viiakse läbi usu kaitsmiseks, seda võidakse läbi viia kõigi vahenditega nii juriidiliste, diplomaatiliste, majanduslike kui poliitilistega Islam lubab kasutada ka jõudu, aga selleks on ranged reeglid Üks dzihaadi vahend on sõda aga see on haruldane võimalus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEihaad
Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel pingutada. Mõnikord ei hooli inimesed endast ja nad ei oska olulisemat väärtustada. Niimoodi jäädakse kõigest ilma ja alles siis hakatakse kahetsema tehtud vigu. Siis on juba hilja ja enam ei saa midagi muuta. Niimoodi juhtus Arvo Kukumäega, kes tuli noorelt Võrust Tallinnasse Lavakunstikateedrisse. Ta sai
majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots
kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
*sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandust *suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse *riik peab tagama igale inimesele elatustaseme Erinevused vasak – ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest. 2.2. Psühholoogilised mõjud Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism, mängurlus, narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud. 2.3. Raskendavad tegurid Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus, tööasend, kontsentreerumisnõuded ning tegevusvabaduse olemasolu. Füüsiline pingutus, mida esineb näiteks käsitööriista kasutamisel, masina juhtimisel või materjali käitlemisel, suurendab töötaja vigastuste riski. Kehale mõjuv pingutus sõltub lihastele ja liigestele langeva koormuse suurusest. Mitteergonoomiliselt organiseeritud töötamiskohad või muutmisvõimaluseta fikseeritud tööasendid on samuti monotoonse töö puhul raskendavateks teguriteks. Viimased
Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki tekste ja neist aru saada. Praegusel internetiajastul ollakse hajutatud tähelepanuga. Internetiseerumise miinus on netieetika puudumine. Küberkiusamine on Eesti laste seas sage nähtus. Internet ei pea kinni autorikaitseseadusest
Anna Lipskaja 263-267 1 slaid Hüperpüreksia Äärmiselt kõrge palavik Kuumarabandusele iseloomuslik tunnus, mis tekib pikaaegse kõrgetemperatuuriga keskkonnas viibimise tagajärjel. 2 slaid Kuumarabandus Eluohtlik seisund Täielik teadvuse kaotus Soojuskontrollikeskuse kontrollimisvõime kaob 3 slaid Kuumusest tekitatud stress Füüsiline pingutus Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine) temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused: kõrge temperatuur suur niiskus kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas: infektsiooni toimel
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur-
ainetele .Allergeen on allergiat tekitav aine. Allergeenid võivad tekkida väliskeskonnast kuid ka sees. Tagajärjel kahjustuvad:hingamiselundid,nahk, limaskestad,veresooned,süda,neerud, närvisüsteem. Allergia võib tekkida kõige suhtes. Palavik:Nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõrgemaks. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Temperatuuri tõus stimuleerib keha kaitsemehhanisme, ja pidurdab paljude pantogeenide arengut. Füüsiline pingutus ja homöostaas. Homöostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga, tulema toime suurenenud hapnikuvajadusega, suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Lihaste liigutamiseks ja pingutuseks on vaja energiat, neid ATP allikaid on lihastel 3. energeetiline pidevus: koosneb kolmest energeetilisest süsteemist, mille toimel toimub organismis pidev energia varustamine: alguses kasutavad pingutuse korral lihased ära juba nendes olemasolevat ATP-
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U
Tööandja on kohustatud terviseriski vähendamiseks rakendama abinõusid, milleks võivad olla töötaja varustamine sobivate tehniliste abivahenditega, võimalusel vähendada teisaldatava raskuse massi, lühendama raskuse kandmisteed jne. Tervist kahjustavad ohtutegurid on näiteks raskete, liiga suure massiga, mõõtmetelt kogukate esemete tassimine. Sellest võivad tekkida seljavaegused ja muud tervistkahjustavad nähtused. Samuti on ohuteguriks see, kui nõutav füüsiline pingutus on liiga suur . Vähene ruumi puudus, ühesugused liigutused töö tegemisel, puhke ja taastusaeg liiga lühike – kõik need tunnused võivad mõjuda töötajale tööd tehes negatiivel ja kahjustada tervist.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummili...
TEEMAL ROHKEM RÄÄKIDA. Kuidas on muusika tekkinud? Charles Robert Darwin · Muusika oli enne kõnet · Meeldida tahtmine · Loomulik suguline valik Charles Darwin Carl Stumpf · Muusika kujunes tööprotsessis · Aukohal töölaulud Carl Stumpf Karl Bücher · Muusika tekkis koos rütmidega · Rütm tekkis tööprotsessis · Emotsionaalne pingutus väljendus hüüetena Karl Bücher Herbert Spencer · Kõige aluseks oli sõna · Muusika pärines kõnest · Emotsionaalses kõnes jäi sõnadest väheks Herbert Spencer
Harjutus kõhu põikilihastele: Algasend: lama, üks jalg kõverdatud ja teine sirge. Pingutus: kõverda sirge jalg ja tõsta selle vastaskäsi kõhulihaseid ja ülakeha pingutades jala juurde. Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii ...
rahuldav. Äkksurm on tabanud paljusid nii tipp- kui ka harrastussportlasi ning peamine põhjus on olnud ületreenimine. (Starkof, 2016) Valdav osa sportlaste äkksurmadest on tingitud erinevate vereringeelundite haiguste nagu kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid. Perioodilised terviseuuringud võimaldavad avastada sportlasel olevaid südamehaigusi. Mõned südamehaigused kulgevad ilma sümptomiteta, kuid mida on võimalik terviseuuringuga avastada. Südamehaiguse olemasolu korral saab sportlane oma treeninguid
enda arvates tippu jõudnud tööd. hakkab kuulsus pähe ning · Enamik tippsportlaseid allakäimine on kiire.(nt.Andrus tegelevad paralleelselt ka Värnik, Kristjan Rahnu) reklaamides osalemisega.- · Vanemas eas annavad nooruses Lisaraha ja kuulsus · Unistus käia suurvõistlustel tehtud raske treening ja pingutus nagu MM, EM ja OM. endast märku ning inimene tunneb, et ta on justkui tühjaks pumbatud. · Vähe aega pere ja sõprade jaoks · Unistuste purunemine.
14. ___ Kasum, tulu töö, millega kaasneb suur sissetulek. 15. ___ Asukoht elu ja töökoht, mis sobib kokku sinu elustiiliga. 16. ___ Leidlikkus luua uusi ideid, programme või midagi muud, mille peale ei ole veel tuldud. 17. ___ Juhtimine- juhendada teisi inimesi nende töös. 18. ___ Muutus ja mitmekesisus tööülesanded, mis muutuvad sageli või mida tuleb sooritada erinevates olukordades. 19. ___ Füüsiline pingutus töö, mis nõuab head füüsilist vormi. 20. ___ Vabadus aja planeerimisel võimalus teha oma tööd vastavalt isiklikule ajakavale, ilma kindlaksmääratud tööajata. Tänan teid, et leidsite aega vastata küsimustikule!
Arvan, et see on midagi, mille üle võib tõelist uhkust tunda. Mida vastutusrikkam ja nõudlikum on õpetajaamet, seda suuremat rõõmu on põhjust tunda kordaminekute ja igapäevaste pisikeste võitude üle. Usun, et on hea näha kooli lõpetajaid pea püsti ja enesekindlalt koolimaja ustest välja astumas, ellu suundumas. Arvan, et see on midagi , mille üle võib iga õpetaja tõelist uhkust tunda. Ehk just hiljem oma kunagisi õpilasi kohates, saate kinnitust, et iga raske minut ja pingutus on end igati ära tasunud. Ja seda rõõmu ei saa mõõta rahas ega magamata öödes. Selline rõõm võiks teha kadedaks ükskõik millise teise valdkonna esindaja. Õnnitlen veelkord teid, armsad õpetajad, tänase päeva puhul! See on teie päev
Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Deposit slip (panga) sissemakse kviitung Performance (töö) sooritus Punctuality ajaline täpsus Initial algne To set up asutama firmat Stockbroker börsimaakler Life savings elusäästud Embezzle ettevõtte raha omastama Reckless hooletu Identity theft identiteedi vargus Escapade julgustükk Profit kasum Take sb hostage kedagi pantvangi võtma Impersonate sb kehastama kedagi Assume a false identity kellegi identiteeti omastama Perpetrate kuritegu sooritama Handful käputäis Expand laiendama Paediatrician lastearst Eventually lõpuks, lõplikult Amass midagi palju koguma Defraud, swindle out petma rahaliselt Con artist pettur Scam petuskeem Raise money raha koguma Blow money on sth raha loopima Legitimate seaduslik Reject tagasi lükkama Root for toetama Confidence trick usalduse petmine, kuritarvitamine Against the odds vaatamata kõigile raskustele Forgery ...
me oma keharaskust kandma peame, seda madalama pulsi juures saabub anaeroobne lävi. Seepärast tuleb organismis jooksmisega sarnaste muutuste esilekutsumiseks maanteerattal sõita u 10 lööki ja ujuda u 20 lööki madalama pulsiga. Anaeroobne treening Anaeroobse läve ümbruses toimuvad treeningud klassifitseeritakse kiirusliku vastupidavuse treeninguteks. Kiirusvastupidavuse treenimiseks kasutatakse kordus ja intervallmeetodeid. Kordusmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 10 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel kestab kuni pulss taastub alla 120 (väga madalate pulsilävede korral lasta pulsil taastuda allapoole Tervise ehk taastumise pulsitsooni); Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel 1 min. Monitooring ja määramine Sportlase toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele
puhul (Ziv ja Lidor, 2009). Hüppevõime arendamiseks on vajalik plahvatuslik jõutreening ning jõuvastupidavus. Jõuvastupidavus on sealjuures rohkem arendatav kui maksimaalne hüppekõrgus, kuid parandada annab treeninguga mõlemaid. Kuna võrkpallur kasutab mängus väga palju erinevaid hüppeid, siis on nende treenimiseks ka parim variant kasutada kõiksugu erinevad hüppeviise. Plahvatusliku jõu treenimiseks peaks lisaraskus jääma 20-50%-ni, treeningu maht olema kiire ja väike. Pingutus maksimaalne ning puhkepausid suhteliselt pikad. Parimad treeningmeetodid oleksid kordusmeetod, kontrastimeetod ja püramiidtreening. Jõuvastupidavuse eesmärgiks on baasi loomine maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamiseks, väiksemate lihaste tugevdamine ja ülekoormusvigastuste ennetamine. Lisaraskuse protsent on samuti 20-50, treeningu math suur ning pingutus keskmine. Korduste arv on suur ning puhkepausid olulisemalt lühemad kui plahvatusliku jõutreeningu puhul
panna (pöörlemishulk) moment sekundi kohta Keha omadus säilitada oma pöörlemisolekut inertsi- I 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2 (inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J olukorda (teha tööd) energia Kehade omavahelisest asendist (vastastik- potentsiaalne Ep 1 dzaul 1J mõjudest) tingitud võime muuta olukorda energia Vaid keha või välja olemasolust tingitud seisuenergia Er 1 dzaul 1J võime muuta olukorda
Igal pool eri kohtades on vaja lastel ka omi mänguasju, mis teevad mängimise lõbusamaks. Igal pool on aga erinevad asjad, kellel on pehmed ja karvased mänguasjad, kellel ise tehtud nikerdised, mõndadel hoopiski reaalsed loomad ning osadel üldse kivid ja puupulikad. Suur roll on laste lapsepõlve õnnelikuks tegemisel ka nende emade ja isadel. Kõik oleneb ka vanemate suhtumisest ja pingutamisest, kuidas ja kui palju viitsitakse lapsega tegeleda. Väike vanemate pingutus ja vähene koosviibimine lapse ja vanemaga võib lapse jaoks igavaks muutuda ja see teeb ta lõppkokkuvttes kurvaks. Kui aga vanem mängib oma lapsega, siis lapsel on põnev ja ühtlasi saab ta ka vanemaga hea sõpruse ja usalnudse tulevikus. Iga laps kujundab oma lapsepõlve omamoodi ja nii kuda talle meeldib, aga ka palju sltub teistest faktoritest ja teguritest. Suur roll on elukeskkonnal ja tingimustel: toidu- ja
verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad
organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda
energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape). Kehalise tegevuse alustamisel saadakse energiat kõigepealt anaeroobsel teel. See toimub nii kaua, kuni hakkab tööle aeroobne ATP tootmine. Kui kehalise töö intensiivsus kasvab, ei suuda organism tagada ainevahetuseks piisavalt hapnikku, siis algab ka ATP anaeroobne tootmine. Sel juhul toodetakse hapnikku kahel viisil. Mida rohkem kasvab pingutus, seda olulisemaks muutub anaeroobse ainevahetuse osa ja seda rohkem koguneb raskesti lagunevaid lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine
pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordialadel, kus treenitakse palju jõusaalis, näiteks nagu kulturism. Trennide puhul siis saab vahel vähemaga parema trenni, kui saaks seda rohkema vaeva korral. Ületreenimine toob endaga kaasa palju probleeme: väsimustunne, erinevad valud, ärritatavus, depressioon, valu liigestes, jõudluse vähenemine ka vaimsel tööl, magamishäired, peavalud,
osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on maailma riigid ühinenud Montreali protokolli alla. Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas, kuigi aeglasemalt kui loodetud. Osooniaukude teke jätkub veel mitukümmend aastat.
käitumist. PROTSESSITEOORIAD Ootuste teooria Laialt levinud teooria töötajate käitumuse erinevate tahkud - töösooritus, eestvedamine, motivatsioon - seletamisel. Ootus on usk, et mõni käitumine võib olla edukas või mitte. Ootuste teooria järgi on inimese tegutsemise aluseks on ootus, et teatud käitumine viiks soovitud tulemuseni. Ootuste teooria järgi koosneb motivatsiooniprotsess kolmest etapist. I Pingutus tegevus. Inimene hindab tõenäosust, kuivõrd teatud jõupingutus võimaldab tulemusi saavutada, arvesse võttes inimese võimeid ja seniseid kogemusi. Pingutuse tugevus sõltub inimese usust endasse ja oma võimetesse antud situatsioonist. inimene peab uskuma, et tema pingutuse tulemusena on töösooritus parem! (seotud seega enesetõhusus uskumustega) II Tegevus- tagajärg .
ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase suusalaenutuse raha? Kui laps ka suusad jalga saab, on vaja ka vastavat riietust, millega külma ilmaga suusarajal mugav oleks. See omakorda tähendab järgmist väljaminekut. Lapsed ju kasvavad, seega pole see ka ühekordne suurem väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna
esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav; · ei suuda jälgida pikemat vestlust; · ei märka detaile; · jätab tegevused lõpetamata; · vaimne pingutus on raske ja vastumeelne; · on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega; · unustab asju ja kaotab esemeid. Tähelepanu ja aktiivsuse märgatavaid muutusi võib erinevatel põhjustel esineda paljudel lastel, kuid ATH puhul on iseloomulikud tunnused tugevalt väljendunud, avalduvad pidevalt, halvendavad lapse tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele mitmesuguseid probleeme. Tähelepanu mõjutavad tegurid: · Temperatuur · Müra · Tunded · Ärevus
Automaatik on tugiisik, kes paigaldab, programmeerib, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Ta tunneb automaatika- ja mõõteseadmete töö põhimõtteid, kasutamist ning kasutatavate seadmete eripära. Automaatiku põhilisteks töövahenditeks on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Automaatiku tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib tekkida vajadus töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni..
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt k...
Keskmine maksimaalne: 728,7W 6. Katsealuse keskmine tulemus oli 181,73W ja keskmine maksimaalne tulemus 728,7W. Võrreldes õpiku tulemustega (inimene 100W) olid meie katsealuse keskmised tulemused pikaajalisel tööl 81,73W võrra suuremad. Kui võrrelda katsealuse võimsust näiteks fööni (500...1000W) ja kohvimasinaga (500...1100W), siis suurt erinevust näha pole. Õpiku andmete järgi inimese hetkeline pingutus (1000W) on katsealuse keskmisest 271,3W võrra suurem.
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses
Head tulemust renoveerimisel rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada. Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära. Nagu eelnevalt öeldud siis vanade hoonete rekonstrueerimine on väga kulukas ja aega nõudev. Kuid see tasub selliste projektide kindlasti ära , et näidata hoonet sellises valguses nagu se oli aastaid või kümneid tagasi. Antud pildil ei ole küll tegemist keskkonna säästliku rekonstrueerimisega , kuna on kasutatud uut puit materjali. Aga ülevaate mida see endast kujutab saab ikka. 2
Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks alustama lihaste venitamisharjutustest, millele järgneks umbes 20 minutit aeroobset liikumist (jooks, sörk, tantsimine). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine, raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi.
suvetuuridel ja pubides, mis oleks mõnes mõttes bändi mängumaa paika pannud ja oluliselt nende brändi väärtust vähendanud. Teine strateegiliselt õige otsus oli alustada lähiturgudelt - Lätist, Leedust ja Soomest, et saada rahvusvaheline kogemus ja liikuda sealt edasi. Esimesel paaril aastal vahetasid Olljum ja mitmete Eesti festivalide peakorraldajad Dragonseid teistele rahvusvahelistele festivalidele sealsete artistide vastu. Mitme osapoole pingutus andis bändile ka tugevama läbilöögi. Kui neil festivalidel jooksis Olljum terve aja ringi visiitkaartidega ja püüdis luua kontakte, siis 2012. aastal Tamperes „Musikki & Medial“, kus esineti taas kord täismajale, kogunes pärast kontserti Olljumi ümber iseseisvalt juba kümneid visiitkaardi pakkujaid. See oli suur läbimurre. Dragonsite suurim läbimurre toimus 2012 aastal, mil pärast Hamburgi „Reeperbahn“ festivali
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
