Algvorm Tähendus Yo Tu El/Ella Nosotros Vosotros Ellos Aburrirse igavlema me aburro te aburres se aburre nos aburrimos os aburris se aburren pikali, magama Acostarse me acuesto te acuestas se acuesta nos acostamos os acostais se acuestan heitma Afeitarse habet ajama me afeito te afeitas se afeita nos afeitamos os afeitais se afeitan Banarse suplema me bano te banas se bana nos banamos os banais se banan Comprenders teineteisest aru me nos te comprendes se comprende os comprendeis se comprenden e saama comprendo ...
Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni).
Asesõna liigid kontekstis kasutamise järgi Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased Isikulised asesõnad personaalpronoomenid esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL
Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............
PRONOUNS Object form Possessive Subject form Possessive Reflexive Pronouns Osastav asesõna Omastav Nimetav asesõna Omastav Enesekohased asesõnad Keda? Asesõna + nimisõna Kes? Nimisõna + verb+asesõna Mida? Kelle? Mis? Kelle? (ennast, ise) Kellele? Mille? Mille?
mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab". Vastandus minakonseptsiooni kirjeldava ja hinnangulise osa vahel on pingestatud, kuivõrd hinnangul ei pruugi olla objektiivset alust. Inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus. Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakonseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti teineteisest selgelt eraldada. Näiteks sellised enesekohased väited nagu "Olen kõhn" või "Saan õpingutega hästi hakkama" sisaldavad nii kirjeldavat kui hinnamgulist enesekohast informatsiooni. Seejuures võib väite sügavamat tähendust analüüsida sõltuvalt edastamise eesmärgist: näiteks, kas hinnang oma akadeemilisele edukusele on antud kirjeldamaks seda, kuidas koolis läheb, või andmaks hinnangut oma üldisele edukusele. Siiski rõhutakse, et enesekohaste kirjelduste ja hinnangute vahele ei ole
TEGUSÕNAD vous faites il veut -ER LÕPULISED ils font nous voulons Travailler - töötama vous voulez je travaille ils veulent tu travailles Venir - tulema il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent ...
Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja. § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted, 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; - õpetaja roll on ju luua lapsele õppimiseks sobiv keskkond. § 5. Õpikäsitus, (4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev: 01.10.2012 Laste vanus: 4-5 Laste arv:10 Üliõpilane: Teema: Reisimine, erinevad liiklusvahendid Eesmärgid: 1) Laps oskab joonistada erinevaid liiklusvahendeid 2) Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi Tunnetus- ja õpioskused: Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik
käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk--lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel: kujuneb lapsel terviklik ja pos minapilt, ümbritseva kk mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, keh akt, arusaam tervise hoidmine tähtsusest, arenevad õpi-, sots ja enesekohased oskused. Liikumisõp tunni str ja tegevused Õpetuslikku laadi tund- tunni teemaks on õpetamine. Kas erinevaid õpetamismeetodeid. Treenivat laadi tund-alate tunni põhiosast tõuseb koormus pidevalt lõppedes akt mänguga. TUNNI OSAD sissejuhatava osa ül-ded:1. Organiseerida lapsi tunniks 2. Aktiviseerida nende tähelepanu 3.luua ergas ja rõõmus meeleolu 4. Valmistada organism ette põhiosa harjutuste täitmiseks. Sissejuh osa peab olema tempokas, vaheldusrikas ja emotsionaalne
1.ENESEHINNAG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. See mõjutab meie ühiskonda ning tulevikku kui ka oleviku ning ka minevikku. Inimene on keegi, kes saab enda populaarsust mõjutada enda tunnustamisega. Enesehinnag võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. ( viide: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Enesehinnagu tuuma moodustavad põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene ise on. Need veendumused meenutavad kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad vaid oletused. Need on järeldused või seisukohad, millele on inimene jõudnud end põhjalikult analüüsides ja mis peituvad kogemustel, mida elu on neile pakkunud, eriti aga signaalidel, mida ollakse saanud sellekoha milline inimene on. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc) Enesehinnag jaguneb kaheks suurimaks osaks:
Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli) huvitavalt, nähtavasti, etapiti, meeleldi, aruldasa, vastakuti. lt-liite põhiül. On muuta omadussõna määrsõnaks.
Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist.
Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps arvestab teistega. Mänguoskused: Laps mängib vabamängu ajal iseseisvalt. Mina ja keskkond: Laps teab, milline on lumehelves ja kuidas tekib. Keel ja kõne: Laps kuulab keskendunult luuletust ja oskab seda hiljem ümber jutustada. Matemaatika: Laps teeb vahet erinevatel kujunditel ja oskab neid nimetada. Kunst: Laps valdab vabalt kääridega lõikamise tehnikat, valmistab paberist lumehelbeid. Tegevuse temaatika Talv ja lumi Vahendid
mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid. · Muusika: Laps tantsib , kasutades eakohaseid tantsuelemente. · Liikumine: Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Üliõpilane : Annika Valk, LÕ-11 Eesmärgid: Tunnetus-ja õpioskused: Laps tunneb ära leiva ja jahu maitseerinevused. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid. Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea. Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba. Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu.
Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! · Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! · Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada
ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) Kujutlusvõime Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming, implitsiitsed enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu)
keeldunud; • teiste käitumise muutmine kehtestaja suhtes; • vältida agressiivseid konflikte; • enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; • luua ja säilitada enesetõhusustunnet. Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak) Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”) Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.) Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg
lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
kõlavust (mida segasid liiga sagedad s ja t, ainult esisilbil olev rõhk), lühemust (mis teeb keele energilisemaks, rütmika- maks) ning stiililis-psühholoogilist ilu, s.o sõnavara rikkust, süntaksi painduvust. Ilu põhimõtte domineerimine tegi Aaviku tegevuse kergesti kritiseeritavaks, sest ilu peetakse enamasti subjektiivseks.” (Erelt, 2000) Aavik rikastas eesti sõnavara paljude soome laenude, tule- tiste (us-, ng- ja mus-liitelised nimisõnad, u-liitelised enesekohased tegusõnad) ja murdesõnadega. Viimaste näiteid on almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma. Kodumurdest tutvustas ta eesti rahvale sönu: abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Tema loodud 200 tehistüvest on praegu kasutusel üle 40. Aaviku soovitusel on kasutusele võetud ülivõrre ja maks- vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva
2008. õppekavas lisandus juurde lisaks 1999. õppekava valdkondadele (keel ja kõne; matemaatika; kunst; muusika; liikumine; eesti keel kui teine keel) Mina ja keskkond. 1999.a õppekava tegevuste kestus oli samamoodi planeeritud nagu 1987.a õppekavas ning ka tegevusekorrad, kuid kellaaegu seekord polnudki märgitud, 2008.a õppekavas need üldse puuduvad. 2008.a õppekava täiendati veel nelja üldoskuse blokiga (mänguoskused; tunnetus- ja õpioskused; sotsiaalsed oskused; enesekohased oskused). 2008.a õppekavas on veel juurde tulnud õpikäsitlus. Esitatud on ka arengutulemused, mis võimaldavad õpetajal rohkem arvestada laste arengu erinevusi ning siis pakkuda tuge nii kiirema kui ka aeglasema arenguga lastele. Olulise muutusena tuligi see, et arenguvestlused tehti kohustuslikeks. Lugedes kõigi kolme õppekava nõudmisi, siis 2008.a õppekavas on nõudmised madalamad ning õpetaja saab kasutada oma loovust kõige rohkem. Tegemist ongi
liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks. Fraaside pahakspandav käitumine, allahinatud kaup, sissetulevad kirjad, arusaadav ülesanne, jaluleseatud õigused, meeldejäänud luuletus, mahamurdunud puu allajoonitud osad on ühend- ja väljendverbide kokkukirjutatud vormid. Kausatiivid: kasvatama, eksitama, lõpetama. refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma) Kaks tähtsamat viisi eesti keele sõnade moodustamiseks on sõnade moodustamine ja sõnade liitmine. Lisaks kuuluvad sõnade moodustuse alla näiteks pöördtuletus ja lühendamine. Kolm ühemorfeemilist sõna ehk juursõna on näiteks maa, maja ja sõna. Kolm mitmemorfeemilist sõna on näiteks majakene, sõbralik ja kurvameelne.
ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47
- Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne 2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud,
kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7- eluaastatel, mängu tähtsus lapse arengus, mängu liigid ja mängu juhendamine. "Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele" - See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine
On inimesi, kellel on väga täpne ja detailne ettekujutlus, kes nad on ja millised on tema isiksuseomadused, ja on inimesi, kelle ettekujutus endast on ähmane. Campell (1990) tuli välja ideega, et eneseselg on püsiv isiksuseomadus, mille poolest võib üks inimene teisest erineda. Uurides üldise enesehinnangu seoseid teiste minakontseptsiooni aspektidega, leidsid Pullmann ja Allik (2000) olulise seose indiviidi eneseselgusega, mis on käsitletav määrana, kuivõrd inimeste enesekohased uskumused on selgelt ja kindlalt defineeritud ning ajaliselt püsivad. Teisisõnu võib väita, et ennast positiivsemalt hindavatel inimestel on selgem ja stabiilsem arusaam iseendast, võrreldes madalama enesehinnanguga inimestega. 4 Enesehinnang ja isiksus Isiksuse baasomadused mõjutavad nii inimeste käitumuslikke tendentse kui ka afektiivseid tundeid selle kohta, milliseks inimene ennast peab
- Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda
Mõelge põhjalikult järgmistele küsimustele: 1. Mida annab teile passiivne käitumine? 2. Millest peaksite loobuma, kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte passiivselt? 3. Mida annab teile agressiivne käitumine? 4. Millest peaksite loobuma, kui käituksite edaspidi kehtestavalt, mitte agressiivselt? 5. Mida annaks teile kehtestav käitumine? Kehtestava käitumise kasutamist võivad takistada erinevad tegurid: · enesekohased uskumused: inimesel võivad olla enda kohta käivad uskumused, mis takistavad kehtestava käitumisstiili kasutamist. Näiteks usutakse, et: enda soovide otse teatavaks tegemine on ebaviisakas, ülbe või isekas; teine inimene võib solvuda; enda mõtete avaldamine võib olla piinlik kui teised minuga ei nõustu; · oskuste puudumine: inimene võib tunda, et ta ei ole piisavalt sõnaosav ja ei oska kiiresti mõelda;
Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes.(2) Enesehinnangu tuuma moodustavad inimese põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda kohta, millele ta on jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu talle pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida ta on saanud selle kohta, milline inimene ta on.(1) 1.1.1. KÕRGE ENESEHINNANG
Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66 Käskiv kõneviis 68 Tegusõna PODER 77 Tegusõna SOLER 77 Konstruktsioon TENER QUE 78 Tegusõna GUSTAR 79 Enesekohased tegusõnad 79 EESSÕNA 81 Eessõnad ajamäärustes 81 Eessõnad kohamäärustes 83 Veel eessõnu 84 ARVSÕNAD 85 KÜSISÕNAD 86 44 KUULA & KORDA ARTIKKEL Hispaania keeles on kaks artiklit:
Eesmärk: · Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös · Lapse arengu toetamisel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt; ümbritseva keskkonna mõistmine; eetiline käitumine ja algatusvõime; esmased tööharjumused; kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ja areneva mänguoskused, õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused. Põhimõtted: · iga lasteaed koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel · õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid · õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu · eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja 7. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus,
uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse. õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada; informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine; elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemuste omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne). Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õpiprotsessi. (Kollon, 2013) 9 3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID Põhjalike õpistiilide uurimise küsimustike abil, mis oli läbi viidud 2011.aasta sügisel, selgitati välja küsimustikus osalejate seas domineerivad õpistiilid
- Vastus (response): hinnangu sobitamine vastusekategooriatega vm piirangutega; vastuse sisuline "toimetamine" või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele - Väidetest arusaamine - Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7 - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust?
Suhtlemisoskused Inimese võime teiste inimestega edukalt suhelda. Sotsiaalsed oskused – üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi üledande täitmise eesmärgil Sotsiaalne kompetentsus – puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Kätiumise mõju teistele inimestele. Enesekohased oskused – oskused ja võimed, mis seonduvad emotsionaalse arenguga, enese omaduste ja oskuste kirjeldamisega, enesetõhusus, eneseregulatsioon Saat ja Kanter (2004). Enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse eakaaslate hulgas Käitumuslik – suurendavad positiivse kinnituse tõenäosust, vähendavad negatiivse, karistuse tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
ohutegurid ENESEHINNANG Enesehinnang on inimese üldine hinnang endale ja suhtumine endasse. Inimene võib suhtuda endasse hästi (positiivne enesehinnang) või halvasti (negatiivne enesehinnang). Enesehinnang sisaldab hinnangut enda kompetentsusele ja enese väärtusele ning põhineb suures osas võrdlusele teistega. ENESEHINNANGU KOMPONENDID Enesehinnangu komponendid: · enesekohased ootused (ma võiksin); · endale kehtestatud standardid (ma peaksin); · teadvustatud oskused ja võimed (ma saaksin). Mida suurem on lahknevus inimese ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda negatiivsem on enesehinnang. Enesehinnang ei ole vahetult seotud: akadeemilise ja karjääri edukusega, paremate suhetega ja tervisega. Enesehinnang on vahetult seotud: õnne ja heaoluga ning maailmapildi, hoiakute ja hinnangutega maailma kohta. Kõrge enesehinnanguga inimesed:
Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
Probleemidest rääkimist ja partneri kuulamist takistab sageli mitte ainult suhtumine konflikti, vaid inimestesse üldiselt. Sealhulgas ka iseendasse ja suhetesse lähedastega. Teistega arvestamine või iseenda õiguste eest seismine võib olla raske, kuid mitte võimatu. Suhteid mõjutab see, kuidas inimene endast ja teistest mõtleb, kuivõrd on selles lugupidamist enda ja teiste suhtes. Kui inimene pole rahul endaga, kandub see edasi ka tema suhtlusesse. Negatiivsed enesekohased veendumused ennustavad vildakaid mõtteid suhetest ja teistest inimestest. Kui mõtlemine on moonutatud, ei mõista inimene ei kaaslasi enda ümber ega olukorda, milles viibitakse. Konflikte nähakse kui paratamatuid. Lisaks on ennast alahindav suhtumine psühholoogiliselt kurnav ka partneri jaoks. Pigem näitab küpsust see, kui juletakse ja osatakse abi paluda. Probleemide korral on vahel mõttekas pöörduda inimeste poole, kes suudavad analüüsida olukorda objektiivsemalt.
a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid.
(kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud. Neid näitajaid mõõta on suhteliselt kallis, aeganõudev ja võib lla sportlasele tülikas ning ebamugav. Enesekohased mõõtevahendid-Küsimustikud ja testid. Kõige levinum SCAT test. 6. Kirjeldage optimaalse funktsioneerimise individuaalsete tsoonide (IZOF) lähenemist. Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest? Esmalt käsitles ainult ärevust. Igal indiviidil on olemas oma ärevustase. Peale selle ei ole sooritus parim ärevuse või erutuse taseme mingis kindlas punktis vaid selle punkti ümber paikneb optimaalne tsoon, milles sooritus on parim
Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega.
• mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja teistele vastuvõetav konkreetses olukorras. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste kirjeldamine Klassifikatsioonid Caldarella ja Mirrell´i positiivsed käitumisviisid (1997): 1. suhtlemine eakaaslastega: abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest seismine, osalemine ühises tegevuses, sõprussuhete loomine, huumorimeel jne 2. enesejuhtimine ja enesekohased oskused: oskus jääda rahulikuks, käitumise kontrollimine, koostöö, kriitika talumine, reeglite järgimine jne 3. akadeemilised oskused: õpetaja juhtnööride kuulamine ja järgimine, iseseisvalt ülesannete täitmine, oskus vaba aega kasutada, küsimine, küsimuste esitamine, oskus ignoreerida jne 4. kuuletumine: reeglite järgimine, töövahendite ja mänguasjade koristamine, ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne 5
Läbi lapse agressiivsuse mängides võib aimu saada sellest, mida laps on reaalsuses tajunud, kogenud, näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon, lapse käitumine teiste laste ja täiskasvanutega ning lapse keelekasutus. Vestlusel vanemaga on põhilisteks jututeemadeks järgnevad: peresuhted, vanema enesekohased hinnangud oma pere- 17 Sealsamas, lk 105. 18 Haldre, L. Lapse seisundi hindamine. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 114. 19 Sealsamas, lk 116. ja tööelu kohta, lapse käitumine väljaspool kodu, ta õppeedukus, põhimeeleolu, seksuaalkäitumine, harjumused, tervise seisund ja tervisekäitumine, lapse sõprade olemasolu ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
