painutamisele. 4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. · Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud? · Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E
20. Millise matemaatilise Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I funktsiooni kujuline on = k, kus I tähistab stimulatsiooni algset tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on
möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18
eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli valjus jne) on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Ta pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus.
millal ta heli kuuleb ja millal mitte, see olekski tema absoluutlävi.Sama katset saaks teha ka vastupidiselt või siis vahemike kaupa. Kõige tähtsam katse juures on testida väärtusi kindel arv kordi. 20. Millise matemaatilise Tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline funktsiooni kujuline on seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt on kui me tajuelamuse ja füüsikalise saame stiimuli, siis neid stiimuleid rohkem saades, stimulatsiooni vaheline ei muutu stiimul arvuliseks kordajaks. Ehk Stiimuli seos Weberi-Fechneri jõud ei võrdu stiimul korda kogus. Näiteks kui seadusest lähtuvalt? kuuleme kaht inimest laulmas, siis me ei kuule neid Selgitage seda seost ühe kahekordselt e nende hääled ei kõla valjemalt, sest näitega. neid on kaks
KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip
retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et
Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks. 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Weberi seadus eritusläve suurus on võrdeline standartstiimuli suurusega. Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust. Fechneri seadus aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga. Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde seose määramisel
5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale
Määrab eristus- ja absoluutlävesid. Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal, saadud hinnangud summeeritakse, tavaliselt 1 5ni 25. Psühhofüüsikalised mõõtmised: tundlikkuse läved ja nende mõõtmismeetodid; Weberi ja Fechneri seadused (loeng, seminar, õpik) Kasut. selliste konstruktide mõõtmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon, vastus). Psühhofüüsika on psühhol. valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on vastavus stiimuli füüsiliste väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e. inimese hinnangute vahel -
määrata kuulmise heli enam ei kuulda absoluutläve? 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise ÕO3 funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Mis on visuaalne Tajuhäire, mille puhul inimene näeb ÕO4 agnoosia? esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. L4 Kirjeldage tervikuks Sõlmimisprobleem. Erinevad L4 sidumise ideed meelelunditega saadud detailid pannakse tajuteooriatest. ajus nö. suureks pildiks kokku. (Tomat –
Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt: 1. Heli esitus toimub valjemast vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda 2. Esitused on järjestatud, madalamast helist kõrgemale, määratud vahemike kaupa 3. Iga kõrgusega helilõiku testitakse konkreetne arv kordi 10. Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Erinevate raskuste esemete tõstmine ja raskusvahedest arusaamine: et füüsiline stimulatsioon annaks tajutava tulemuse kahe raskuse vahel, on vaja piisavalt tugevat stimulatsiooni muutust. 11. Mis on visuaalne agnoosia? Võimetus ära tunda visuaalseid objekte, kontuure, nägusid. 12. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos. Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni. Kahe nähtuse (ehk õigemini neid iseloomustavate muutujate) vahelisi korrelatiivseid seoseid uurides iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2. seose kujust ja 3. seose suunast. 43. Fechner’i hälbimissuundade kooskõlakordaja Fechneri korrelatsioonikordaja/Fechneri hälbimissuundade kooskõla kordaja Fechner võttis kasutusele lihtsa seose näitarvu, mis iseloomustab seose rangust ja suunda: CH K CH Spearmani ja Fechneri korrelatsioonikordajad on samade lähteandmete alusel arvutatuna tavaliselt küllalt erinevad ning see juhib tähelepanu asjaolule, et nad pole võrreldavad. 44. Spierman’i järjekorranumbrite korrelatsioonikordaja
6 ∑ d 2i i=1 n= 20 ρ= 1− 2 n ( n −1 ) eida järjekorranumbrite (Spearmani) korrelatsioonikordaja ρ ja älbimissuundade kooskõla (Fechneri) korrelatsioonikordaja K. Ei (Ei/Jah) as need testid on omavahel seotud? x y Samasuu- Vastas- võrreldes võrreldes naline suunaline xk yk hälve hälve < > 0 1 < > 0 1 > > 1 0 > < 0 1 < > 0 1
1 183 76 79.4 190 88 78.5 182 88 79.5 169 70 81.2 186 76 79.0 172 72 80.8 199 73 77.4 183 77 79.4 175 78 80.4 192 75 78.3 189 86 78.7 176 70 80.3 187 80 78.9 169 87 81.2 Analüüsides testi tulemuste stabiilsust, võrreldi Leida järjekorranumbrite (Spearmani) korrelatsioonikordaja ρ ja 20 õpilase kahe erineva testi tulemusi ning hälbimissuundade kooskõla (Fechneri) korrelatsioonikordaja K. ei (Ei/Jah) saadi järgmised arvupaarid: Kas need testid on omavahel seotud? x y Samasuu- Vastas- 1. testi jrk 2. testi jrk di (di)2 Õpilane 1. test 2
Enne seda oli mõningaid psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana. Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine öaenatuna loodusteaduselt inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860. aastal ilmunud Gustav Fechneri teos ,,Psühhofüüsika elemendid", mis põhines aastakümnetepikkusel eksperimenteerimisel ning püüdis näidata, kuidas aistingute tugevus muutub ärritustugevuse muutudes tegemist oli psüühiliste nähtuste seosest füüsikaliste nähtustega. Seost püüti kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme.
20. Millise matemaatilise Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I funktsiooni kujuline on = k, kus I tähistab stimulatsiooni algset tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje
t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda
Kirjutas 1836. aastal -3- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 avaldas ta raamatu Neue Beiträge zur Physiologie des Gesichtssinnes (Lepzig: Breitkopf & Härtel, 1836): "Püstise (õigetpidise) nägemise kõige loomulikum seletus seisneb selles, et see ei vaja mingit seletust". G.Th.Fechner oli abielus Volkmanni õega. Volkmann aitas Fechneril teha oma katseid, mis olid aluseks Fechneri "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisele. Osa Weberi seadust puudutavaid uurimusi avaldas Volkmann (1864) iseseisvalt. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) Struve osa "personaalsete võrrandite" probleemi lahendamisel. 1796. aastal vallandas Greenwichi observatooriumi kuninglik astronoom Maskelyne oma assistendi Kinnebrook'i, kuna tema vaatlusandemd erinesid umbes 0.5 sekundi võrra kuningliku astronoomi omast. Sel
väärtuse suhe. Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus: -1 r 1 = |1| siis on tegemist funktsionaalse seosega > |0,7| - siis on tegemist tugeva seosega < |0,3| siis seos praktiliselt puudub =0 siis nähtuste vahel seost ei ole Paariskorrelatsioonikordaja ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja (arvtunnused, lineaarne seos) Järjestustunnuste korral kasutatavad seosekordajad on: Spearmanni korrelatsioonikordaja, Fechneri korrelatsioonikordaja, Kordaja , Somersi d, Kendalli korrelatsioonikordaja ja Kendalli Kendalli korrelatsioonikordajad: Kui tunnustel ei ole korduvaid väärtusi, saame välja arvutada Kendalli korrelatsioonikordaja. Kui esineb võrdseid tunnuseid, kasutatakse Kendalli . d = R 2 = r 2 Determinatsioonikordaja näitab, millise osa üldvariatsioonist on kirjeldatud argumenttunnuse muutumisega. Seose kuju uurimist nimetatakse regressioonanalüüsiks. Seose kuju uurimisel kasutatakse
· Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised. Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes (puudutused, helid, maitsed, lõhnad, valgus jne.) Weber-Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt): · Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus) · Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus) · Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn
puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. 5. Milles seisnevad Webberi ja Fachneri seadused, nende seotus. · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja
5 m/s) Heli energeetika: laine intensiivsus Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka (ajaühikus pindala läbiv energia ). Laine intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga. Päikese kiirguse korral kiiritustihedus. Intensiivsust mõjutavad tegurid: Keskkonnatihedus, laine leviku kiirus, laine amplituud, laine sagedus. Inimene tajub helilaine intensiivsust valjusena. Füüsikaline logaritmiline skaala Weber-Fechneri seadus: kõrv hindab välisärritust (heli intensiivsus) logaritmiliselt. Intensiivsuse logaritmilise skaala ühik: bell (B) Tüüpilised helitugevused Vaikus 0 dB Sosin 20 dB Tavaline kõne 65 dB Muruniiduk 90 dB Autosignaal 110 dB Reaktiivmootor 120 dB Kaja on tagasi peegeldunud helilaine. Kasutatakse peegeldava pinna kauguse määramiseks 2∆x = v∆t
- Asukoht – erisugune hind erinevas kohas, kuigi kulutused on ettevõttele samad - Aeg – nt elektri öötariif, päevahind restoranides, hooajakaupade lõpumüük Hinnasoodustused Peamised hinnasoodustuse meetodid on: - Proovipakkumised - Talongid - Rabattid - Tasuta eksemplarid Hinnapsühholoogia Hindade erinevuste tajumine – mittestandartsed hinnad (9.99, 19 999) – inimesed tajuvad ümardamata hindu madalamalt. Weberi-Fechneri seadus – ostjate kalduvus hinnata hindade erinevus baashinda arvesse võttes Baashindade kujundamine (ostja arvamus toote õiglasest hinnast) – ostja jaoks mõjutavad baashindu: olemasolevad hinnad, meenuvad hinnad, ostu kontekst.
Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-93). 3. Viige läbi väike kuulmiskatse iseendal ja/või enda sõbral (võrrelge tulemusi). Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1
o Punanihke korral väheneb elektromagnetlainete sagedus, kui laineallikas eemaldub vaatlejast. Violetnihe on punanihke vastandnähtus, kus sagedus kasvab kiirgusallika ja vastuvõtja vahekauguse vähenemise tõttu. · Heli energeetika. o Ajaühikus läbi pinnaühiku kandunud heli energia ( või I, Umovi vektor) vastav ühik: [,I] = = . o Heli rõhk, nt Pa (vastas energia tihedusele). · Weber-Fechneri seadus, füüsikaline logaritmiline skaala, bell, detsibell. o W-F seaduse järgi hindab kõrv, nagu kõik tundeorganid, välisärrituse intensiivsust logaritmiliselt. Kui ärritus füüsikaliste ühikute tavalises e lineaarses skaalas kasvab kordades, siis aistingu järgi hindab inimene juurdekasvu vaid üksikute astmete võrra. o L = log , Imin = , I (v)- uuritav heli sagedusega v.
vähemalt 75%.l katsekordadest avastama. Need läved moodustavad ühtlaselt kasvava rea, järelikult valitseb nende vahel lihtne seos: eristusläve jagatis algsuurusega on ligikaudu püsiv suurus. S(eristuslävi)/S(stiimul)=C(konstant) Kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks on saksa õpetlane Gustav Theodor Fechner, kes Weberi reeglitele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Probleemiks oli lõhe ületamine füüsilise ja vaimsete asjade maailma vahel. Fechenr tahtis leida nende kahe vahel korrapärasuse, mis ütleks, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Kuidas ja mis viisil mõõdab vaim organismile mõjuvate jõudude tugevust? Fechner pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus.
· Meetoditeks on: · Proovipakkumised · Talongid · Tasuta eksemplarid · · Hinnapsühholoogia · Tarbijad ei mõtle ratsionaalset. Nad tajuvad hindu erinevalt. · Mittestandardsed hinnad on kaubanduses väga levinud, sest inimesed tajuvad ümardamata hindu madalamatena kui realsed 10 senti. Arvatakse et 9-aga lõppevad hinnad jätavad tarbijale odavama mulje ja seega kallites poodides on hinnad ümardatud. Mittestandartsed hinnad toimivad ainult toidupoodides. · Weberi- Fechneri seadus kalduvus hinnata hindade erinevust baashinna taset arvesse võtte. Näiteks kui inimene ostab arvutihiire 350 krooniga aga teises poes on sama hiir 250 krooniga, siis inmene on väga kurb. Aga kui ta ostab teleka 1400 krooniga, aga mujal on 1300 siis ta pole nii kurb. · Sellest tulenevalt tuleks hinda tõsta vähe haaval ja palju aga langetada ühe kooraga ja palju, sellisel juhul ei tunne tarbija hinnatõusu, samas saab aru hinnalangusest. · Baashindade kujundamine
Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. Ta lahendas sisust lahtisaamise probleemi sellega, et kirjutas 2300-le sedelile mõttetuid kolmetähelisi silpe ja pühendas järgnevad kaks
Ernst Weber (1795-1878) Saksa arstiteadlane - Eristusvõime uurimine - Weberi reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C) S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt tajutavad stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 5 Wilhelm Maximilian Wund (1832-1920) Saksa filosoofiaprofessor
See näitab seda, et inimese silm ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Tartu Ülikooli professor/rektor Alfred Wilhelm Volkmann hakkas ühena esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte
suurem peab olema erinevus kahe ärritaja vahel, et seda erisust suudetaks eristada. See on ka valemi kujul kujutatav : I / I = const. ( I = diferentsiaalläve määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumärgatav erinevus; I = stiimuli läve määr; const. = proportsionaalsuskriis) Mida kõrgem on ärritajate määr, seda suurem absoluutarvudes peab olema ärritajate erinevus, et aistingutes neid eristada. Fechneri seadus: S = k * log I ; kus S= aistingu väärtus; k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant; I= stiimuli füüsikaline suurus (määr). Mida suurema määraga on stiimul, seda suurem peab olema kahe ärritaja juurdekasv, et ta oleks eristatav. Selleks et saada võrdelist kasvu erinevust näitavates aistingutes, peame ärritaja määra suurendama üha suuremas proportsioonis. Weber-Fechneri seadus on psühhofüüsika põhiseaduseks ning see kõlab alljärgnevalt: kui suurendada
mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel). Weber-Fechneri seadus – psühhofüüsika põhiseadus – kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Õppimine Biheivioristlikud õppimisteooriad - psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab rõhuasetus objektiivsusele ja täpsusele, mistõttu piirdutakse vaid otseselt jälgitavatest toimingutest või vastustest saadavate andmetega
isiksusest ja kogemusest. Käitumine Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha. Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel.
aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) 39 Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid.
nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem 13 on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine,
Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. 25 Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon meeleorgani
Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const I = stiimuli läve määr- füüsikaline suurus I = diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumärgatav erinevus kui ärritajate tase I on kõrgem, selleks, et oleks erinevus eristatav, siis peab delta I ka olema suurem, peavad võrdeliselt mõlemad kasvama. Proportsionaalsus kontsant. Fechneri seadus S= k log I Peab olema mõõteühik ka psüühikas, millistes ühikutes mõõta aistinguid. Füüsikaline mõõtmine psühholoogilise sisuga. S= aistingu määr k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I= stiimuli füüsikaline suurus (määr) Peame ärritajat kasvatama hüppeliselt. Stevens'i seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli füüsikaline määr b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimentsiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne.
Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon – meeleorgani tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade
Kontrast see on erinevus, tugev kontrast on lausa vastandlikkus. Seda tajudes meie aistingute abil, me paratamatult võimendame seda kontrasti. Kõige tähesam on rääkida subj kontrasti efektidest. Valivalt tundlikud kanalid; (eelkäija-mõiste sellele oli detektorid) osad aistingud mõjuvaid aint teatud ärritajatele Weberi fraktsioon: I/I=const I stiimuli lävi määr I diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel i-le tekib vaevumärgatav erinevus. Fechneri seadus: S=k log I S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele
Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). Hiljem kasutas S.S.Stevens (1961) suurushinnangute otsese skaleerimise meetodit ning leidis, et psühhofüüsikaline suhe stiimuli ja subj.hinnangute vahel on astmefunktsioon: y = K * Sn , mida nimet. Stevensi seaduseks. Tähtsamad klassikalise psühhofüüsika meetodid: 1) piiride meetod e.minimaalsete muudatuste meetod (m. of limits, m
aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid see kõigub. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või suurendamaks aistingu intensiivsust võrdselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt. Läve kõrgus ühel ja samal tasemel ei ole püsiv, vaid on muutlik. Lävede väärtused sõltuvad tegevuse iseloomust, retseptorite momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Signaalide avastamise teooria e SAT (D. Green, J
04 Kinesteesia (raskuste tõstmine) 0.02 Maitsmine (keedusool) 0.08 Lõhn (butüülalkohol) 0.07 Fechner formuleeris seaduse aistingu intensiivsuse leidmiseks stiimuli intensiivsuse alusel. Fechneri seadus: S = k log I kus S = aistingu psühholoogiline suurus (intensiivsus), I = stiimuli füüsikaline intensiivsus; k = Weberi suhtest sõltuv konstant Fechneri avastatud logaritmiline seos võimaldab elusolendeil olla tundlik stiimulite intensiivsuste tohutu laia diapasooni suhtes. Signaali avastamise teooria XX sajandi psühhofüüsika suurimaks arenguks peetakse signaali avastamise teooria loomist. See on
annaabi.ee 
