painutamisele. 4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. · Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud? · Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E
tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab
möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18
eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli valjus jne) on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Ta pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus.
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on...
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini keha...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Fechneri seadus Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). 26. Süstematiseeritud ja süstematiseerimata vaatlus. Loomulik vaatlus ja eksperimentaalne vaatlus. Formaliseeritud (süstematiseeritud) huvipakkuvate nähtuste kriteeriumid määratletud enne vaatlust Süsteem (kategooriad) registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata)
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...
on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos. Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni. Kahe nähtuse (ehk õigemini neid iseloomustavate muutujate) vahelisi korrelatiivseid seoseid uurides iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2. seose kujust ja 3. seose suunast. 43. Fechner’i hälbimissuundade kooskõlakordaja Fechneri korrelatsioonikordaja/Fechneri hälbimissuundade kooskõla kordaja Fechner võttis kasutusele lihtsa seose näitarvu, mis iseloomustab seose rangust ja suunda: CH K CH Spearmani ja Fechneri korrelatsioonikordajad on samade lähteandmete alusel arvutatuna tavaliselt küllalt erinevad ning see juhib tähelepanu asjaolule, et nad pole võrreldavad. 44. Spierman’i järjekorranumbrite korrelatsioonikordaja
Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 168 72 167 70 178 70 168 70 195 72 168 70 169 81 168 70 199 75 169 70 192 84 169 70 179 84 169 71 180 80 169 71 188 70 169 72 192 73 169 72 181 78 169 72 188 72 170 72 196 81 171 73 172 73 172 73 168 89 172 73 170 89 172 73 189 84 ...
Leidke tunnuse pikkus järgmised Leidke tunnuse kaal järgmised Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: arvkarakteristikud: arvkarakteristikud: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 Aritmeetiline keskmine 182.4 average Aritmeetiline keskmine 79.49 168 72 167 70 Harmooniline keskmine 181.94466 harmean Harmooniline keskmine 79.056381 178 70 168 ...
Enne seda oli mõningaid psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana. Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine öaenatuna loodusteaduselt inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860. aastal ilmunud Gustav Fechneri teos ,,Psühhofüüsika elemendid", mis põhines aastakümnetepikkusel eksperimenteerimisel ning püüdis näidata, kuidas aistingute tugevus muutub ärritustugevuse muutudes tegemist oli psüühiliste nähtuste seosest füüsikaliste nähtustega. Seost püüti kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme.
tajuelamuse ja füüsikalise intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik stimulatsiooni vaheline seos erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, Weberi-Fechneri seadusest et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab
t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda
Kirjutas 1836. aastal -3- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 avaldas ta raamatu Neue Beiträge zur Physiologie des Gesichtssinnes (Lepzig: Breitkopf & Härtel, 1836): "Püstise (õigetpidise) nägemise kõige loomulikum seletus seisneb selles, et see ei vaja mingit seletust". G.Th.Fechner oli abielus Volkmanni õega. Volkmann aitas Fechneril teha oma katseid, mis olid aluseks Fechneri "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisele. Osa Weberi seadust puudutavaid uurimusi avaldas Volkmann (1864) iseseisvalt. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) Struve osa "personaalsete võrrandite" probleemi lahendamisel. 1796. aastal vallandas Greenwichi observatooriumi kuninglik astronoom Maskelyne oma assistendi Kinnebrook'i, kuna tema vaatlusandemd erinesid umbes 0.5 sekundi võrra kuningliku astronoomi omast. Sel
väärtuse suhe. Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus: -1 r 1 = |1| siis on tegemist funktsionaalse seosega > |0,7| - siis on tegemist tugeva seosega < |0,3| siis seos praktiliselt puudub =0 siis nähtuste vahel seost ei ole Paariskorrelatsioonikordaja ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja (arvtunnused, lineaarne seos) Järjestustunnuste korral kasutatavad seosekordajad on: Spearmanni korrelatsioonikordaja, Fechneri korrelatsioonikordaja, Kordaja , Somersi d, Kendalli korrelatsioonikordaja ja Kendalli Kendalli korrelatsioonikordajad: Kui tunnustel ei ole korduvaid väärtusi, saame välja arvutada Kendalli korrelatsioonikordaja. Kui esineb võrdseid tunnuseid, kasutatakse Kendalli . d = R 2 = r 2 Determinatsioonikordaja näitab, millise osa üldvariatsioonist on kirjeldatud argumenttunnuse muutumisega. Seose kuju uurimist nimetatakse regressioonanalüüsiks. Seose kuju uurimisel kasutatakse
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. 5. Milles seisnevad Webberi ja Fachneri seadused, nende seotus. · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundu...
Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-93). 3. Viige läbi väike kuulmiskatse iseendal ja/või enda sõbral (võrrelge tulemusi). Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsia...
· Meetoditeks on: · Proovipakkumised · Talongid · Tasuta eksemplarid · · Hinnapsühholoogia · Tarbijad ei mõtle ratsionaalset. Nad tajuvad hindu erinevalt. · Mittestandardsed hinnad on kaubanduses väga levinud, sest inimesed tajuvad ümardamata hindu madalamatena kui realsed 10 senti. Arvatakse et 9-aga lõppevad hinnad jätavad tarbijale odavama mulje ja seega kallites poodides on hinnad ümardatud. Mittestandartsed hinnad toimivad ainult toidupoodides. · Weberi- Fechneri seadus kalduvus hinnata hindade erinevust baashinna taset arvesse võtte. Näiteks kui inimene ostab arvutihiire 350 krooniga aga teises poes on sama hiir 250 krooniga, siis inmene on väga kurb. Aga kui ta ostab teleka 1400 krooniga, aga mujal on 1300 siis ta pole nii kurb. · Sellest tulenevalt tuleks hinda tõsta vähe haaval ja palju aga langetada ühe kooraga ja palju, sellisel juhul ei tunne tarbija hinnatõusu, samas saab aru hinnalangusest. · Baashindade kujundamine
Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust puutumatul kujul, tuli lahendada ülesanne, millega varem polnud keegi veel hakkama saanud. Ta lahendas sisust lahtisaamise probleemi sellega, et kirjutas 2300-le sedelile mõttetuid kolmetähelisi silpe ja pühendas järgnevad kaks
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
isiksusest ja kogemusest. Käitumine Taju valivus- meie taju on väga valiv. Võib ka peegelduda, mida soovime hetkel näha. Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel.
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). Hiljem kasutas S.S.Stevens (1961) suurushinnangute otsese skaleerimise meetodit ning leidis, et psühhofüüsikaline suhe stiimuli ja subj.hinnangute vahel on astmefunktsioon: y = K * Sn , mida nimet. Stevensi seaduseks. Tähtsamad klassikalise psühhofüüsika meetodid: 1) piiride meetod e.minimaalsete muudatuste meetod (m. of limits, m
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
04 Kinesteesia (raskuste tõstmine) 0.02 Maitsmine (keedusool) 0.08 Lõhn (butüülalkohol) 0.07 Fechner formuleeris seaduse aistingu intensiivsuse leidmiseks stiimuli intensiivsuse alusel. Fechneri seadus: S = k log I kus S = aistingu psühholoogiline suurus (intensiivsus), I = stiimuli füüsikaline intensiivsus; k = Weberi suhtest sõltuv konstant Fechneri avastatud logaritmiline seos võimaldab elusolendeil olla tundlik stiimulite intensiivsuste tohutu laia diapasooni suhtes. Signaali avastamise teooria XX sajandi psühhofüüsika suurimaks arenguks peetakse signaali avastamise teooria loomist. See on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
