.......... 8. SQ.................................................................................................................. 9. Fullertoni longituuduuring............................................................................. 10. Gardneri multiintelligensuse teooria.............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID..............................................................
mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga palju intelligentsusteooriaid, siis on psühholoogid jaganud need kaheks põhigrupiks: 1) Intelligentsuse struktuuri mudelid ja 2) Intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse e. infotöötlust käsitlevad mudelid. Need kaks põhigruppi jagunevad veel omakorda
Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................................................4 Viited.............................................................................................................................5 Intelligentsus
seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab: parandada suhteid; muutuda paremaks suhtlejaks; tõsta oma empaatiavõimet; käituda ausalt; pälvida teiste suurema austuse; parandada oma karjääriväljavaateid; juhtida muutusi enesekindlamalt; vähendada võimumänge töökohal; suurendada eneseusku ja entusiasmi;
Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid,
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord....................................................................
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine);
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman..............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.......................................................................
Praeguseni, enamused juhatajad on aksepteerinud et emotsionaalne intelligentsus on sama oluline nagu IQ'st indviduaalse tõhususeni. Aga palju tähtsat tööd organisatsioonides on tehtud tiimides. Uued otsingud näitavad, kuidas emotsionaalne intelligentsus gruppides toimib ja kuidas seda saavutada. Kui juhatajad esmalt kuulsid emotsionaalse intelligentsi mõistest 1990ndatel, skaala langes kurjategijate silmis. Põhi sõnum, mis on tõhus organistatsioonides peaks olema sama palju eq kui iq, sügavalt resoneerides see oli miski mida inimesed teatsid varaste julgustes aga ei olnud kunagi end nii hästi väljendanud. Kõige tähtsam idee on potensiaalselt positiivsele viimine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a
· Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus
Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited)
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei
Kõrgem ja madalam tee Goleman tõi välja kaks teed, mille kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei...
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste
Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 Intelligentsus kui vaimsete võimete kvaliteedinäitaja Intelligentsust kui vaimsete võimete kvaliteedinäitajat on defineeritud erinevalt. Mis see intelligentsus siis õigupoolest on? On see võimekus olla koolis edukas? Kas see on võime hästi lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas · Nobeli preemia laureaat, kelle abielu ja isiklik elu on varemeis
Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline)
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel:
sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 21. Intelligentsus Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond). Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas 26 silmapaistvat muusikut
Kontrolltöö: vaimsed võimed - 1 katse Esita 1.R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Õige 2. Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Õige 3. Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige 4. C.E
Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond, kus iga laps areneb ise suunas ja ise kiirusega.
.........................................................................................................................2 Mida on vaja õigeks hoiakuks?............................................................................................3 Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused?...................................................... 3 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua............................................................................. 4 Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus..................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 Kasutatud infoallikad........................................................................................................... 8 Sissejuhatus Heatasemelise klienditeeninduse puhul on kõik kuni pisiasjadeni tehtud õigesti lähtudes
Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline
Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria
Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel.
Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele) Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel, omandatakse oskused, mis on vajalikud järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid
Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega kristalliseerunud intelligentuss omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel. Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida.
korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. Adopteeritud lapse/kasulapse disain. Adopteeritud lapse IQ võrreldakse nii bioloogilistevanemate kui kasuvanemate IQ-ga. Sarnasus kasuvanematega näitab keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ette näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. · Mida uuris Galton? Millise testi autor on Binet? Sir Francis Galton (18221911) - uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see
väheneb üldtendentsina. 0,2 Väheneb. 44. alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 27. Mis on kognitiivse stiili põhiline erinevus intelligentsusest? Suhteliselt suur, üle 0,3 ps: loomingulisuse avaldumiseks on IQ vajalik, Kui intelligentsus isel vaimset võimekust info töötlemisel, kuid mitte piisav siis kognitiivne stiil...info töötlemise eripära, mitte niivõrd tõhusust 45. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 28. Millist 2 kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige
intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4)
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
annaabi.ee 
