REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid
13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum
eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Isolaat- Liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või
ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. *Hardy-weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus; suures, vabalt ristuvas populatsioonis psivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsiooniteguirid. *Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. *Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused.
Need on paljunemise edukust määravad komponendid. Kohanemus näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Kui fitnessi näitaja on 1, siis viitab see muutuse neutraalsusele, kuna ei anna isendile eelist paljunemises. Samas tähendab fitness 1,05 juba olulist edukust. Kui kohanemus on 0, ei ole isend üldse suuteline järglasi saama ning uus tunnus ei levi ühest isendist edasi. Adaptsioon (kohastumus) on mingi tunnuse arenemine, mis suurendab vaadeldava isendi kohanemust. Peab olema pärandatav, et sellest LV puhul üldse rääkida saaks. Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16. Mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas 17
Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide: Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast mõneagset vaikuses viibimist suudab inimkõrv eristada tuulemühast vaikseid helisid: Elu ei hellita, ei ta hellita. 2) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Harva tunneb L riidesolekut üle keha tärkavate puuteaistingutena. 3) Selektiivne adaptsioon Kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Näiteks L paneb prillid laubale ning peab nende ülesleidmisel toetuma vaid oma mälule
Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised. Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes (puudutused, helid, maitsed, lõhnad, valgus jne.) Weber-Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt): · Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus) · Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus) · Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn kokteilipeo fenomen Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1) tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. Fantaasiakirjanduse arengust Eestis (fukit) 1920-30 Juhan Jaik - suurem osa loomingust seotud fantastiliste 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Iko Maran & Jaak Sarapuu viljelenud teaduslik-fantastilist seiklusjuttu. Fantastiline suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959
Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik.- LVT, säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumisi , kujundab regulatsioonmehhanisme , mis aitavad indiviididel kohaneda teatdu piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp, tavalisest vormist erineate tunnustega isendite eelispaljunemine
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Säde...
Taimede kohastumine Kohastumine on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur
genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis levima 3) kui fitness on väiksem kui 1, on isend valikuliselt negatiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis taanduma juba väike (nt 5%) muutus fitnessis tagab kiire muutuse. selektiivne surve s – erinevatele genotüüpidele rakenduv surve. mida tugevam on surve teatava genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob alleel populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud
·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine.
... he brought them to the attention of the scientific world." - Ernst Mayr). Mingil määral poplariseeris Lamarcki teooriat G. Cuvier kritiseeris suurel määral tema teooriat ja läbi selle oli neil avalik dialoog rohkem tuntust Lamarcki teooriale. *geneetilised liinid on igavesed, liigid muutuvad sujuvalt, ei hargne - REDEL *seesmised põhjused, mille pärast järeltulija on vanemast erinev *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS 5. Adaptsioon e kohanemine, fitness e kohanemus, koadaptsioon Adaptsioon -on ainult päranduv kohanemine -adaptatsioone tekitab ainult LV! - on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. -võib olla väga üldine (O2, gravitatsioon), morfoloogiline (tiivad) või käitumuslik (migratsioon) -toimub juhuslike mutatsioonide abil -eelist andev muutus annab fitnessi kasvu ja levib seega laiemalt -toimub samm-sammult -liigne on halb (koaala sureb koos eukalüptiga) -suunav, lõhestav valik
Kultuuriteksti analüüs Doktor Zivago Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin.
kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
7. Milliste retseptorite abil toimub värvide nägemine hämaras/pimedas? ● Kepikeste abil. - Kanapimedus - kui hämaras hästi ei näe. 8. Mis on nägemisteravus? ● Nägemisteravus e VIISUS ● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. - E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA
looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsolevates elutingimustes ja sellega liigi säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi
harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide) - kontrast, värvus AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms
bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile. Tõlkijad peavad sellistel juhtudel looma uue võrdväärse situatsiooni. Adaptsioon on seetõttu erilist sorti ekvivalents, situatsiooniekvivalents. Seda kasutatakse näiteks filmi-ja raamatupealkirjade tõlkimisel (Tros hommes et un couffin Three men and a baby). Tihti keeldutakse adaptsioonimeetodi kasutusest (sest see ei mõjuta üksnes lauseehitust, vaid ka mõtete liikumist), kuid selle puudumist on ka tunda (nt paljude rahvusvahelise organisatsioonide poolt väljaantud tekstides, kus on nõutud ülim
Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine? Liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptsioon ehk kohastumine 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon Keskonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad 14. Mis on toiduahel? Energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel?
Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vastav küpsemistase+ asjakohane kogemus. Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused.
· Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsiooni teel · Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine suhulisel palunemisel, mitoosis, viljastumisel Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdsuses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Kohastumine Kohanemine- individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumused: siseehituses- ujupõis kaladel välisehituses- varje- ja hoiatusvärvus; mimikri )sarnasus teise liigiga
Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu. Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel. Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu) Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks
moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM ...
* Eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. 22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Daltonism puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös. Kanapimedus nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös. 25) Mis on adaptsioon, näide Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek rohu lõhn Taju omadused * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab
Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist ( fenotüüp), vanuselist (elutabel vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist ehk füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1
paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on: a) abiootilise keskkonna tegurid; b) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); c)teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); d) organismide komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; e) sugupoolte suhted e. suguline valik. Adaptsioon iga organismi kohanemine või kohastumine ümbritseva keskkonna teguritega. Kohanemine e. isendiline adaptsioon (organismi elu jooksul toimunud) ja kohastumine e. evolutsiooniline adaptsioon ( paljude põlvkondade kestel toimunud) 54. Areaal ehk levila, mingi liigi isendite esinemisala. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud; Potensiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võik liiku sisse tuua. Endemism päriskodusus mingile alale ainuomaste taksonite olemasolu. (Piiratud levik).
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Geograafiline isolatsioon eri populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tegurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires Kohastumine (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonide loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused
Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi)
Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas toimuvate kohastumuste vahel on segane Liikide eksisteerimine teatud kohas sõltub kahest faktorist - Liigid peavad kuidagi jõudma selle kohani - Ja peavad suutma ka seal ellu jääda Asjaolud, mis mõjutavad teatud liigi arvukus ja levikut evolutsioonilises ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis s...
(IQ)kasutatakse erinevaid teste, et mõista kuidas on omavahel seotud eneseteadlikkus ja endaga toimetulek ning sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne toimetulek 319. Agressiivne käitumine: pärandub X-liitelise retsessiivse tunnusena, avaldub vaid meestel, naised on retsessiivse X-liitelise agressiivsusgeeni kandjad, nad on impulsiivse agressiivsusega, keha paljastajad- liputajad, vägistajad, süütajad 320. Vaimsete võimete adaptsioon perekondades: Ühemunakaksikud adopteeriti koos-Geneetiline sugulus 100% Päritavus = (0,86-0,60) x 2 = 0,52, Vanemad järglased adopteeriti eraldi-Geneetiline sugulus 50% Päritavus = 0,24 x 2 = 0,52 XI 321. Käitumslik epigeneetika: käitumine in kordineeritud neuromuskulaarne vastus keskkonna signaalidele või ajendatud sisemistest impulssidest, käitumuslikud tunnused päranduvad kui kvantitatiivsed tunnused, mille mutlikuses on alati keskkondlik
- intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist) - Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine SKEEMIDE ARENG - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid
vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. 14
Raamat oli kooskõlas Ameerika poliitikaga, kuigi otseselt ei tegelenud Külma sõjaga. Raamatu sisu ei ole ainult kunstisotsioloogia. Eesmärk on kirjeldada ühiskonda kui tervikut. Põhisõnum on, et ühiskond ei ole kaootiline ega juhuslik, vaid ühiskonnas toimivad üksteisest sõltuvad sfäärid, sõltuvad ja toetavad üksteist. Rõhutab, et tema poolt esitatud kirjeldus pole täpselt peegeldus ühiskonnast vaid konstruktsioon. ADAPTSIOON – majandus vahend: rikkused otsene tulemus: raha EESMÄRGID – poliitika vahend: poliitilised otsused otsene tulemus: võim INTERGRATSIOON – vahendid: normid otsene tulemus: mõjuvõim/mõju palju, koolisüsteem, õigusesüsteem, kohtusüsteem jne, ühteliitmise eesmärk
KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud ise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
