REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid
Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda
eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Isolaat- Liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või
ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. *Hardy-weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus; suures, vabalt ristuvas populatsioonis psivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsiooniteguirid. *Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. *Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused.
Need on paljunemise edukust määravad komponendid. Kohanemus näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Kui fitnessi näitaja on 1, siis viitab see muutuse neutraalsusele, kuna ei anna isendile eelist paljunemises. Samas tähendab fitness 1,05 juba olulist edukust. Kui kohanemus on 0, ei ole isend üldse suuteline järglasi saama ning uus tunnus ei levi ühest isendist edasi. Adaptsioon (kohastumus) on mingi tunnuse arenemine, mis suurendab vaadeldava isendi kohanemust. Peab olema pärandatav, et sellest LV puhul üldse rääkida saaks. Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest
piirides varieeruvate keskkonnatingumustega Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16. Mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused,
hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria
Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised. Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes (puudutused, helid, maitsed, lõhnad, valgus jne.) Weber-Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt): · Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus) · Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus) · Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn kokteilipeo fenomen Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves)
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan
Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1) tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. Fantaasiakirjanduse arengust Eestis (fukit) 1920-30 Juhan Jaik - suurem osa loomingust seotud fantastiliste 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus
Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik.- LVT, säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumisi , kujundab regulatsioonmehhanisme , mis aitavad indiviididel kohaneda teatdu piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp, tavalisest vormist erineate tunnustega isendite eelispaljunemine
kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs Mulle väga meeldis selle filmi süsee.Näitlejatöö oli ka tasemel
Taimede kohastumine Kohastumine on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur
3) lõhestav valik – eelistatud äärmuslikud fenotüübid (äärmuste omavaheline ristumine pole soositud) Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone, mis on juhuslikud. mis on valiku ühikuks – objektiks, millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel? a) geen Dawkins replicators and vehicles meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele. b) rakk c) indiviid d) grupp LV võib toetada altruismi, nt linnupopulatsioonides kasvab järglaste ellujäämus, kui pesitsejal on „abistajaid“, kes siis
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud
·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine.
... he brought them to the attention of the scientific world." - Ernst Mayr). Mingil määral poplariseeris Lamarcki teooriat G. Cuvier kritiseeris suurel määral tema teooriat ja läbi selle oli neil avalik dialoog rohkem tuntust Lamarcki teooriale. *geneetilised liinid on igavesed, liigid muutuvad sujuvalt, ei hargne - REDEL *seesmised põhjused, mille pärast järeltulija on vanemast erinev *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS 5. Adaptsioon e kohanemine, fitness e kohanemus, koadaptsioon Adaptsioon -on ainult päranduv kohanemine -adaptatsioone tekitab ainult LV! - on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. -võib olla väga üldine (O2, gravitatsioon), morfoloogiline (tiivad) või käitumuslik (migratsioon) -toimub juhuslike mutatsioonide abil -eelist andev muutus annab fitnessi kasvu ja levib seega laiemalt -toimub samm-sammult -liigne on halb (koaala sureb koos eukalüptiga) -suunav, lõhestav valik
Kultuuriteksti analüüs Doktor Zivago Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin.
kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7
kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, 2 mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina. Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu.
7. Milliste retseptorite abil toimub värvide nägemine hämaras/pimedas? ● Kepikeste abil. - Kanapimedus - kui hämaras hästi ei näe. 8. Mis on nägemisteravus? ● Nägemisteravus e VIISUS ● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. - E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA
looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsolevates elutingimustes ja sellega liigi säilimist liik- popul või poplde rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi
harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide) - kontrast, värvus AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms
bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile. Tõlkijad peavad sellistel juhtudel looma uue võrdväärse situatsiooni. Adaptsioon on seetõttu erilist sorti ekvivalents, situatsiooniekvivalents. Seda kasutatakse näiteks filmi-ja raamatupealkirjade tõlkimisel (Tros hommes et un couffin Three men and a baby). Tihti keeldutakse adaptsioonimeetodi kasutusest (sest see ei mõjuta üksnes lauseehitust, vaid ka mõtete liikumist), kuid selle puudumist on ka tunda (nt paljude rahvusvahelise organisatsioonide poolt väljaantud tekstides, kus on nõutud ülim
Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine? Liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptsioon ehk kohastumine 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon Keskonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad 14. Mis on toiduahel? Energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel?
Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vastav küpsemistase+ asjakohane kogemus. Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused.
· Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsiooni teel · Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine suhulisel palunemisel, mitoosis, viljastumisel Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdsuses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Kohastumine Kohanemine- individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumused: siseehituses- ujupõis kaladel välisehituses- varje- ja hoiatusvärvus; mimikri )sarnasus teise liigiga
Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu. Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel. Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu) Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks
moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad
Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu
Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt
* Eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. 22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Daltonism puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös. Kanapimedus nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös. 25) Mis on adaptsioon, näide Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek rohu lõhn Taju omadused * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust.
Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist ( fenotüüp), vanuselist (elutabel vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist ehk füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist ehk sotsiaalstruktuuri (hierarhia). 26. Kohanemine - pöörduv, onogeeniline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptsioon. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. 27. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talituse pärilikes muutustes. Kohastumise tagajärjel tekkinud ehituslikku või talituslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastunud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1
paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on: a) abiootilise keskkonna tegurid; b) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); c)teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); d) organismide komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; e) sugupoolte suhted e. suguline valik. Adaptsioon iga organismi kohanemine või kohastumine ümbritseva keskkonna teguritega. Kohanemine e. isendiline adaptsioon (organismi elu jooksul toimunud) ja kohastumine e. evolutsiooniline adaptsioon ( paljude põlvkondade kestel toimunud) 54. Areaal ehk levila, mingi liigi isendite esinemisala. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
loomakasvatuses. Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu. 8. Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel? Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas kalakajakas(Larus canus canus) ja järve- kalakajakas (Larus canus heinei). Õpik lk. 84-85 Mõisted Adaptsioon organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks koskkonnatingimuste ja eluviisiga Asutajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni asutava isendirühma väikesest arvukusest Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid
Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi)
Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline Adaptsioon evolutsioonilises ajas Piir ökoloogilises skaalas toimuvate kohanemiste ja evolutsioonilises ajas toimuvate kohastumuste vahel on segane Liikide eksisteerimine teatud kohas sõltub kahest faktorist - Liigid peavad kuidagi jõudma selle kohani - Ja peavad suutma ka seal ellu jääda Asjaolud, mis mõjutavad teatud liigi arvukus ja levikut evolutsioonilises ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused
Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega.
alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide
(IQ)kasutatakse erinevaid teste, et mõista kuidas on omavahel seotud eneseteadlikkus ja endaga toimetulek ning sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne toimetulek 319. Agressiivne käitumine: pärandub X-liitelise retsessiivse tunnusena, avaldub vaid meestel, naised on retsessiivse X-liitelise agressiivsusgeeni kandjad, nad on impulsiivse agressiivsusega, keha paljastajad- liputajad, vägistajad, süütajad 320. Vaimsete võimete adaptsioon perekondades: Ühemunakaksikud adopteeriti koos-Geneetiline sugulus 100% Päritavus = (0,86-0,60) x 2 = 0,52, Vanemad järglased adopteeriti eraldi-Geneetiline sugulus 50% Päritavus = 0,24 x 2 = 0,52 XI 321. Käitumslik epigeneetika: käitumine in kordineeritud neuromuskulaarne vastus keskkonna signaalidele või ajendatud sisemistest impulssidest, käitumuslikud tunnused päranduvad kui kvantitatiivsed tunnused, mille mutlikuses on alati keskkondlik
- intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist) - Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine SKEEMIDE ARENG - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid
P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide
Raamat oli kooskõlas Ameerika poliitikaga, kuigi otseselt ei tegelenud Külma sõjaga. Raamatu sisu ei ole ainult kunstisotsioloogia. Eesmärk on kirjeldada ühiskonda kui tervikut. Põhisõnum on, et ühiskond ei ole kaootiline ega juhuslik, vaid ühiskonnas toimivad üksteisest sõltuvad sfäärid, sõltuvad ja toetavad üksteist. Rõhutab, et tema poolt esitatud kirjeldus pole täpselt peegeldus ühiskonnast vaid konstruktsioon. ADAPTSIOON – majandus vahend: rikkused otsene tulemus: raha EESMÄRGID – poliitika vahend: poliitilised otsused otsene tulemus: võim INTERGRATSIOON – vahendid: normid otsene tulemus: mõjuvõim/mõju palju, koolisüsteem, õigusesüsteem, kohtusüsteem jne, ühteliitmise eesmärk
mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei
annaabi.ee 
