Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A. (2011) Magistritöö Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis. Tartu: Tartu Ülikool. Barca.L. (2009). Modalityspecific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June
vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk
Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid
Psüühika – individuaalsel kogemusel suhestumine keskkonnaga. Psüühika on võimalik vaid 3 bloki koostöös. I – Aju aktivatsioon ; II – Kogemuse seesmine organiseerimine ; III – Tegevuse seesmine organiseerimine. Kui neuroneid tükk aega ei kasutata, muutuvad need täielikult, ka kasutuks. Peab olema, mida aktiveerida. 7 Luria teooria on vananenud? – Vale! Luria raamatus tegelikkus kirjas. Kolb ja Whishaw (1996), Luria „eeldused“: 1) aju töötleb infot seriaalselt; 2) see seriaalne töötlus on hierarhiline; 3) terviklik taju formeerib tertsiaarne koor. Tegelikult olevat teada: 1) ajukoore piirkonnad on vastas-seostes; 2) üks-sama piirkond võib osaleda mitmes funktsioonis; 3) taju ei formeeru ühes ajupiirkonnas. Luria (1973): 1) aju osad on vastasmõjus, igal lülil süsteemis on nii aferentsed kui
study. International journal of epidemiology 39, 675-694 3. C.I.A. 2009. The World Factbook. Kättesaadav:https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2151 rank.html [külastatud 3. november 2010]. 4. De Iuliis GN, Newey RJ, King BV, Aitken RJ. 2009. Mobile phone radiation induces reactive oxygen species production and DNA damage in human spermatozoa in vitro. Public library of science one 4, e6446 5. Eliyahu I, Luria R, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N, Shani G. 2006. Effects of radiofrequency radiation emitted by cellular telephones on the cognitive functions of humans. Bioelectromagnetics 27, 119-26. 6. Levallois P. 2002. Hypersensitivity of human subjects to environmental electric and magnetic field exposure: a review of the literature. Enviromental Health perspectives 110, 613-618. 7. Luria R, Eliyahu I, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N. 2009. Cognitive effects of
käituda. Selliste häiretega mitte kokku puutununa ei oska ükski inimene ette kujutada esialgset meeleheidet või elamisel tekkivaid raskusi, mis nendega võivad kaasneda, kuid leian, et selline peaajutrauma järgne tüsistuste teke võib inimesele olla väga raske nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt ning vajab igakülgset abi ja ravi, et taastada võimalikult suur osa eelnevatest oskustest. 7. KASUTATUD KIRJANDUS Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A. (2011) Magistritöö - Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis. Tartu: Tartu Ülikool. Barca.L. (2009). Modality-specific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June
Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid. II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja
· Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev · Arengupsühholoogiline konseptsioon- Heinz Werner · Etoloogia- Konrad Lorenz, Niko Tinbergen · Ökoloogiline psühholoogia- James Gibson Jõudsalt on arenenud psühholoogia ja eksperimentaalpsühholoogiaga integreeruvad neuroteaduse suunad (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Psühholoogia arengulugu 5
· FS koosneb allsüsteemidest · Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vaheldumine · Operatsioonide järgnevus ajas- nt kogelus 1234 · FS iseenesest ei lagune KÕNEVÕIME <-> Kõne FS(kõnet teenindavad organid jms) · Ajutegevus kujuneb lapsel alt üles. · Aju tegevus areneb paremalt vasakule. · Aju areneb tagantpoolt ettepoole (frontaalsagar, mis juhib kõrgemaid tegevusi, areneb kõige hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms. 1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON
Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! 117 Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk
1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner · Robert Siegler · Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist (hüpoteeside püstitamist,
järelseisunditega mälupetteid ehk flashback-ilminguid. Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume.(ja see oligi kõik- kardan,et seda on väga vähe ) Kujutan ette, et mittepsühhootilised häired on lihtsalt üks väga tugev endast väljaminemise seisund, aga ikkagi kuidas seda kirja panna..... 5.ISIKSUS JA TEMA "SISEMINE HAIGUSPILT" Nimetatud termini pakkus välja A. Luria, milles ta vaatleb 2 tasandit: sensitiivne intellektuaalne Psühhopatoloogia korral esineb tavaliselt 2 tasandit: hüpohondriline (liialdus, kartus) eufooriline (eitades haigust) B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel.
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
3.Närviprotsesside vastastlikune induktsioon.Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess-pidurdus.See suhe on pöördvõrdeline. Ajukoore töö süsteemsus ja tüpoloogilised erisused Iga alusüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst.Sellise süsteemi üheselt antud lõppesmärgke saavutatakse alusüsteemide mutliku variativse osalemise tingimustes. Maailmamainega neuropsühholoog Aleksander Luria eristas kolme peamist blokki: 1.Ajukoore toonuse tagamise e energeetline blokk. See on tarvilik nii info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks.Selle bloki põhilülideks on retikulaarformatsioon,hüpotaalamus ja limbiline süsteem. 2.Informatsiooni vastuvõtu,töötluse ja säilitamise blokk. See on vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja
värvipimeda lähenemise korral. (Teineteisemõistmine, klt erinevuste hindamine). Oleme oma kultuuri tooted, samas jääb oma kultuur meile nähtamatuks. Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku.
* Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Sissejuhatus psühholoogiasse 60 Aju kolm funktsionaalset blokki Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva kuid üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd Sissejuhatus psühholoogiasse 61
vajavad materialiseerimisvahendeid pikema aja vältel. • Üleminekuetapp vaimsele toimingule. Minnakse üle sosinkõnele, harjutatakse ülesannete täitmist kiirendatud tempos, muudetakse teadlikult hääle tugevust ja töö tempot. Etapp on küllaltki oluline, sest vaikse artikuleerimise keelamine suurendab vigade arvu 3-4 korda. Seda on tõestanud eksperiment, milles I—II klassi lastel takistati etteütluste ajal artikuleerimist: lastel tuli suu lahti hoida või midagi suus hoida (A. Luria). Vajadusele kaasa artikuleerida viitab ka nende laste endamisi lugemine, kes on alles üleminekul veerimiselt sõnade kaupa lugemisele. Sel juhul on alati märgata huulte liigutusi. • Vaimse toimingu sooritamine automatiseeritult. Kasulik on õpetatav toiming lülitada operatsioonina mingi teise toimingu koosseisu. Sel etapil puudub vajadus välise resultaadi järele, tulemus on mõtteline (sisekõne).
analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös.
viibinud, pisimate detailideni. On raske ette kujutada süsteemi, mis võiks nii palju informatsiooni talletada ning teatud hetkel sellest hiiglaslikust ,,laost" ka vajaliku asja kiiresti ja õigesti üles leida. On siiski teada üksikuid juhtumeid, kus inimene suutis oma ebatavaliste võimete tõttu peaaegu eksimatult talletada kõik elu jooksul nähtu või kuuldu. Üks tuntumaid on kindlasti kuulsa vene neuropsühholoogi Aleksanr Luria (1902-1977) kirjeldatud mees nimega Seresevski, kellele jäid meelde ükskõik kui pikad arvu-, silbi- või sõnaread, esitatuna kas suuliselt või kirjalikult. Ta suutis neid eksimatult reprodutseerida nii õigetpidi kui ka tagurpidi või alustades suvalisest kohast. Tulemus oli ühevõrra hea nii päeva, nädala, kuude kui paljude aastate pärast. Siiski olid veatuks reprodutseerimiseks vajalikud teatud tingimused. Nimelt
nt Carey (1985)- kassile ette koeramask, ning küsiti, kes see on ja kellena ta näib, 3- a ütlesid, et on ja näib koer, 4-5-a olid lihtsalt segaduses, alates 6.a-st suutsid öelda, et näib nagu koer, aga on kass konkreetsete operatsioonide staadium ◦ lapsed suudavad tegelikult järjestada juba varasemas eas, kui tegemist on lihtsamate ülesannetega, kuid neil on absoluutset infot vähem, sest taju ei ole veel nii arenenud ◦ Luria (1959) – lapsel antakse pehme pall ja käsk, et pigista, kui näed rohelist tuld ja ära pigista, kui näed punast tuld – eelkooliealised pigistavad kogu aeg, kooliealised saavad õigesti hakkama Kas üldse laste ja täiskasvanute mõtlemine erineb sisuliselt? ◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne)
objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld - Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas - Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat.Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes.
Psüühiliste ja käitumuslike funktsioonide kitsalt ühese lokaliseerimise ülesanne asendub koostöötavate ajupiirkondade töö orkestratsiooni uurimise ülesandega. Kuidas on mingi funktsionaalne süsteem paigutatu laiali peaaju mehhanismides? Erutuse tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemuslikkust hoopiski halvendada. NS- i blokid, Aleksander Luria järgi: 1. Ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk. Tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Põhilüli- retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem. Ajukoorealustes pk. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Olulised osad-
psühhofüsioloogilist seisundit iseloomustavate näitajate ja valetamise vahel. Esimene polügraaf ehk mõõteriist, mis mõõtis üheaegselt mitut organismi talitlemise erinevat parameetrit, leiutati 1921. J. Larssoni poolt, kes oli politseinik ja õppis samal ajal ülikoolis. Põhimõtteliselt selline on polügraafi tehniline aparatuur ka tänapäeval. Huvitava kõrvalepõikena võib aga siinkohal nimetada Vene psühholoogi Aleksander Luria töid selles valdkonnas, millele küll väärilist arengut ei järgnenud. Luria töötas välja ja konstrueeris 1920te alguses seadme, kus kõrvuti vabade assotsiatsioonidega mõõdeti motoorseid reaktsioone (katseisikul tuli kohe pärast vastamist vajutada nii kiiresti kui võimalik õhuga täidetud kummiballooni). Nagu räägib Luria oma mälestustes, võrreldes neid reaktsioone erinevate isikute puhul,
Tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia, psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühholoogia. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia (ekspeditsioonid Kesk-Aasiasse, Siberisse nganassaani hõimude juurde, Lõuna-Ameerikasse), mõtlemise sõltuvus kultuurist ja kooliharidusest, mõtlemise arengupsühholoogia, ajalooline ja poliitiline teadvus. Tulviste kuulub Lev Võgotski (ja ka Aleksander Luria) kultuurilis-ajaloolise koolkonna esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse kinnitust põhimõttele, et psühholoogilises arengus omandatud mõtlemisvõime ja vilumused Eesti psühholooge 13 Lisa 1 Eesti psühholooge ning oskused on aegade jooksul inimkultuuris talletatud ja keeleprotsesside vahendatud teadmiste ja oskuste omandamise tulemus
· Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil · Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine · Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Võgotski õppimine · Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. · Luria (1959) ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. · Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas · Bioloogilised ja kultuurilised tähised · Suguküpsus · Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat · Kiired muutused füüsilises arengus · Suur varieeruvus sugude vahel ja sees
• Teuber (1972): ül: omapärased automatismid. – kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske • Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad • Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees vaadanud pead/keha suunatult nagu terved. Visuaalsel otsing korral vajalik sisemisel infol • Supplementaarsed SMA motoorsed hoodasümmeetrilised toonilised, eelneva kiheluse põhinev silmade suunamine. tuimuse, pingul-tundega, sageli afektiivse iseloomuga- vokalisatsioon-nutt, naer
DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3
...Võib jõuda mõisteni see laps! Mida teglt selle terminiga tähistatakse (nt ajakirjanduses ka) kas päris mõistet või lihtsalt kujutlust. Mõiste eeldab ülidastamist, olulise tunnuse fikseerimist, seega vaja leida need olulised tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla. A. Luria. Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma, mõtestama, meelde jätma. Ajupiirkondade küsimus 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust
internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. o Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kaasaegsed sotsio-kultuurilised käsitlused Kultuurinormid mõjutavad laste igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks.
Korsakovi sündroom – tekib tavaliselt pikaajalise alkoholi tarvitamise või ka muu ainevahetushäire foonil b-vitamiini defitsiidi tõttu. Iseloomulikuks on antero- ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid, pealiskaudsed vestlused, vähene haigusteadlikkus, apaatia. Vitamiinipuudus tekitab kahjustuse vaheaju mediaalses osas mis kaasab enda alla mediaalse taalamuse ja hüpotaalamuse mamillaarkehad. 80% patsientidest frontaalsagara atroofia. Eriliselt hea mälu Luria juhtum S - S oli ajalehe reporter kellel oli võime kogu informatsioon eksplitsiitselt meelde jätta, sealjuures IQ oli tavaline - Suutis raskusteta meelde jätta sadu nimekirju, tähti ne - Tema võime aluseks oli sünesteesia e multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. Seeläbi oli kergem infot meelde jätta. Kasutas mnemoonika võtteid. HSAM – highly superior autobiographic memory
Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. 10 11 Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast. • Ajukoore toonuse tagamine - Retikulaarformatsioon • Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine
Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga.
Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga.
lähima arengu tsooni olukorra, mängib läbi asju, mida ta tegelikult veel päris täpselt ei oska. Mängul kui õppimistegevusel on hästi suur tähtsus. EGOTSENTRILINE KÕNE: Sellel on planeeriv ja reguleeriv funktsioon. On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks. Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Näiteks: Luria (1959) ülesanne: pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist,
etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes. Näiteks kattetsooni kahjustus (kiiru-, kukla- ja oimusagarat ühendava ajukoore kahjustus) põhjustab üheaegselt esmase akalkuulia, semantilise afaasia, optilis-ruumilise agnoosia. Nimetatud sündroomi põhjuseks on meeleorganite hangitud informatsiooni (ka vastavate kujutluste) simultaanse (üheaegse) analüüsi operatsioonide puudulikkus. Järeldused A. Luria uurimustest on järgmised (täiskasvanute kohta) : - Matemaatiliste oskuste puudulikkus võib olla põhjustatud erinevate ajupiirkondade kahjustustest. Kuid puue avaldub eri moodi, sõltuvalt sellest, missugused operatsioonid on seoses patoloogilise koldega kahjustatud esmaselt. - Matemaatiliste oskuste puudulikkus ajukahjustuse puhul avaldub mingi sündroomi koosseisus. Seega võib akalkuulia esineda koos afaasiaga, konstruktiivse apraksiaga, düsleksiaga jne.
hierarhiliselt vaid neil kõigil on erinevad funktsioonid. Arenenud mõtlemise tunnuseks on see, et inimene on teadlik, millist mõtteviisi millises olukorras kasutada. Võgotski tööd jäid keelebarjääri tõttu pikaks ajaks isolatsiooni ja avastati Läänes alles 1960ndatel. Üks olulisemaid ingliskeelseid tõlkekogumikke on ,,Mind in Society: The Development of Higher Psychological Processes". Võgotski ideede olulisemaid edasiarendajaid oli Aleksandr Luria (1902-1977). Viimase õpilase, Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor), kaudu ulatub see mõtteliin ka Eestisse. KULTUUR JA MÕTLEMISE MUDELID Mudelid, skeemid, mustrid, stsenaariumid. Kognitiivses psühholoogias peetakse mentaalseid skeeme ja mudeleid oluliseks õppimisel ja mäletamisel, sotsiaalpsühholoogia vaatepunktist põhineb enamik inimeste sotsiaalsest käitumisest teatud skeemidel. Skeemi mõiste psühholoogias tähendab seda, et eksisteerivad mingid teadmiste
· Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus) /luria: sihipärasus, planeerimine, koordineerimine, Eysenck:kofeiin, magus+//"utilization behaviour", võõra käe sündroom//Tourette'i sündroom/ Kornhuber jt: tahtelisele liigutusele eelneb aju biopotentsiaali muutus negatiivse polaarsuse suunas umbes 1 sek enne vastava liigutuse algust. Bereitschafttspotential; Readiness potential. Valmisolekupotentsiaal. /uuemad andmed generaatorite kohta: ACC, premotoorne korteks/
annaabi.ee 
