Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU: Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt
seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid • Peaajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • Iga neuron on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 teise närvirakuga. • Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi ühendusi. Peaaju piirkonnad 1. Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust – aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust. Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine
põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps?
Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega. Funktsioonid: Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid
Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja
keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju kaalub 120 - 150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis ). Väljastpoolt on väikeaju kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahele jääved pikad ja kitsad käärud - need on nn. väikeajulehed. Väikeaju peamiseks funktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine
● sisaldab erinevaid tuumasid - tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. ● AJUSILD PONS - piklikust ajust eespool - jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga - sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskused, mis funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega ● VÄIKEAJU CEREBELLUM - paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus - kaalub 120-150g - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast e USSIST VERMIS - väljastpoolt kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahel pikad ja kitsad käärud e VÄIKEAJULEHED. ● Väikeaju peamine funktsioon: - lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine
Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5. Mis on sünaps?
Ajukoorde NS slaid 49; anat lk 199 sensoorne informatsioon? 52. mida juhib hüpotalamus? Juhib sisenõresüsteemi ning autonoomset NS. Reguleerib ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist. NS slaid 49; anat lk 199; füsiol lk 251 53. millistest ajuosadest saab informatsiooni Piklikajust->läbi ajusilla->ajukoorde NS slaid 42; füsiol lk 249; anat lk 199 retikulaarformatsioon? Silva - Võrkmoodustis - NS slaid 43 ja 45 Keha erinevatest retseptoritest
saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset
saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset
Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Piklikaju: Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis- ja osa kaitsereflekside( nt aevastamis- ja oksendamis-reflekside) keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju: Koosneb ajusillast ja väikeajust. Ajusilla ülesandeks on reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse
närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala. 6 aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. piklikaju Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab
Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’ Kortikaal-mediaalne osa(juttkeha pikendus) : saab sisendi haistesibulast, mõju emotsioonidele, tähelepanu , reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud
funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Ajusild - sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM.
- maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE. - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril - tugevaimad süljeerituse põhjustajad on toidust tingitud tunde-, maitse- ja haistmisaistinugd. - AUTONOOMNE NSvahendab erituskäskluse süljenäärmetele, nii et PARASÜMPAATIKUS kutsub esile rohke vesise ja SÜMPAATIKUSvähese limase sülje eritumise. - HORMONAALSELE regulatsioonileosutab aldosteroon, mis sarnaselt neerutorukestele suurendab näärmejuhades Na tagasiimendumist algsüljest ja K eritumist sellesse.
teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa.
juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju
piirkondi valgeaineks. Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus Talamus infovahetuskeskus ajukoorega, info liigub n-ö 'üles alla'. Hüpotalamus seotud liigi ja indiviidi säilitamisomadustega, nagu toitumine, joomine, seksuaalkäitumine. Arvatakse, et mõjutab ka agressiivsust.
RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju: Koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast ussist.Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste
retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: V n. trigeminus kolmiknärv VI n. abducensis eemaldajanärv VII n. facialis näonärv VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n
närvisüsteem, samuti emotsioone, valu jms. ainevahetuse, paljunemise, eristamise keha temp keskused. · Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga piklikajus on mitmed tähtsaid keskuseid, mis reguleerivad meie tahetele allumatut tegevust, juhib hingamist ja südametegevust, seedimis- ja osa kaitserefleksidest. Neid keskusi vigastades võib inimene surra. · Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Ajusilla ülesanne onreflektoorne tegevusja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. · Otsaju- koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ümbritsevast poolkerast. 2. Seljaaju- on selgrookanalis paikneb nöörikujuline närvirakude kogumik, keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, vahetab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, Seljaaju vastutab tingimatute reflekside eest nt
väikeaajust, taamusest, hüpotalamusest, basaalganglionistest, peaajukoorest ja meelesüsteemidest. *RF mõju on vajalik ärkvelolekuks, tähelepanireaktsioonide ja orienteerumisreflekside teostumiseks. RF erutuvaid mõjusid tasakaalustatakse pidurduvatega. Niiviisi hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF alanevad mõjud võivad olla kas pidurdavad või erutavad. Pidurdavad mõjud pärinevad täielikult piklikaju piirkonnast. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju. Sillast saavad alguse V, VI, VII ja VIII peaaju närv (kolmik-, eemaldaja-, näo-, ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast osast, mida nim ussiks. Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega
RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju: Koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast ussist.Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on
"S = K Log I" Carl Rogers was an influential American psychologist and among the founders of the Humanistic approach to psychology aju ehitus ja funktsioonid aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju tagaaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
annaabi.ee 
