tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi ei jõua iial kõigi vaatlusteni, mis on teinud tunnistajad, keda empirist arvab olemas olevat. Kui teadmiste allikaks peetakse puhast vaatlust, siis lähtutakse tunnistajate vaatlustest. Pealtvaatajate tunnistused eksivad, sest nende nähtu moondub tõlgendusest sõltuvalt. Popper'i arust on vaatluse teostamiseks vaja omada palju teadmisi
Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva
kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. Inimene ammutab oma teadmised paljudest asjadest: nii vaatlusest, avastusest, raamatutest, traditsiooniliste teadmiste uurimisest jne, kuid ükski eeltoodud teadmiste allikatest pole teistest tähtsam. 2) Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus põhineb tunnistaja ehk teabeallika olemasolul. Kuid vaatlus ei saa toimuda ilma kindlate teadmiste olemasoluta, kuna juba enne vaatluse alustamist peab inimesel olema ettekujutus sellest, missugust probleemi peaks ta vaatlusega lahendama ehk tal peaksid olema teoreetilised teadmised vaadeldavast asjast. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste
poleemilisema variandi. Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks. ,,Moraalsed ja poliitilised esseed" See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Hume'i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused: · Kõigi teadmiste allikaks on kogemus. · Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel
kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Igatahes tuleks õigustuseks valida paremad põhjendused kui see, et seni on meie arusaamad kriitikale vastu seisnud. 9. Selline järeldus kipub julgustama enesekindlat vagadust ning jõu kasutamist nende vastu, kes keelduvad nägemast jumalikku tõde. 4. Oluliste mõistete definitsioonid tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited- ja argumendid Vastuväide: „Selles mõttes meie, empiristid, kinnitamegi, et vaatlus olgu teadmiste ülim allikas.” Argument:“ Mööngem,” jätkab empirist, “et raamatud on suurelt jaolt teistest raamatutest kokku kirjutatud. Mööngem, et ajaloolase töö põhineb ürikuil. Ent lõppude lõpuks selgub paratamatult, et need teised raamatud ning ürikud põhinevad kellegi vaatlusel. Muidu räägitaks neist kui luulest, väljamõeldisest või valest, mitte aga kui tõendustest.“ 6
Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4.) Empiristi küsimus “Kust te teate? Mis on teie väite allikas?” on esitatud valesti. 5.) Vaatlus ega põhjendus ei ole läbinisti usaldatav. 6.) Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme.
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 1."Töötama" kahemõttelisus A. O
mõtteid omamoodi ning vaatleb erinevaid asju(kõik inimesed ei pööra samadele asjadele lihtsalt tähelepanu). Seega on iga inimese ülimaks eesmärgiks õppida oma mõistust võimalikult hästi rakendada. Antud seisukoht on ratsionalistlik, kuna sellest järeldub, et tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline arutlemine(autori sõnastuses mõistuse hea rakendamine). Kuna mõistus on kõigil inimesel ühesugune, siis ei ole teadmiste allikaks kogemus või vaatlus, nagu empiristid väidavad, sest sellisel juhul oleks kõigil inimestel sõltuvalt kogemuse rohkusest ja eripärast ka erinev mõistus. 2) Esiteks, ei tohi uskuda eelarvamustesse ning pidada tõeliseks asju, mida inimene ise pole tunnetanud. Tõeliseks võib pidada vaid asju, milles inimesel(tema vaimul) poleks põhjust kahelda. Teiseks, probleemide paremaks lahendamiseks tuleb need jaotada võimalikult otstarbekaks osade arvuks. Kolmandaks, tuleb järgida mõtete sihikindlat juhtimist
Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises
4. Teadmised ei teki eimillestki – need saadakse varasemate teadmiste teisenemise põhjal. 5. Inimesed tõlgendavad asju erinevalt. 6. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida. 7. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. 8. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. 9. Ei ole oletust ilma kriitikata. Argumendid Põhiväite argumendid: Empiristid õigustavad allikate poole pöördumist sellega, et need allikad pärinevad tunnistajatelt või tunnistajate kirjeldustelt. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole sündmuse vahetu pealtnägemine oluline, kuna see ei lisa ajaloolisele faktile uusi teadmisi juurde. Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha.
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas?
maailma vahel asub teatud vahenduslüli. Selleks võivad olla meelemuljed või meeleandmed või mingisugune vahetult antu, mis pole siiski sama, mis selle objekt maailmas või hoopis positivistlik vaatluslause. Sellele vahenduslülile toetudes saab põhjendada väiteid välismaailma kohta. Seesugune ettevõtmine kätkeb endas probleemi kuidas on üldse võimalik haarata maailma ennast, kui alati jääb midagi maailma ning minu vahele. Nii maadlevadki empiristid lõputult skeptikuga, kes osutab võimalusele, et maailm võiks olla ka teistsugune ning et subjekti teadmistel ei õnnestu jõudagi kaugemale talle antud nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.)
Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded – empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid Münstenberg - retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine), alateadvust pole. Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, brut võtted, personalivalik vs töö iseloom Hall - rekapitulatsiooniteooria - inimrassi arenguetapid. pedagoog. I psy phd. Dewey - reflektsiod - käitumine kohanimine. indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse.
teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine. Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks. Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima. Pierre Gassendi (1592-1655) Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt. Ei mõistnud Descartesi eksistentsialistlikku küsimust kuna tema arvates oli loogiline, et kõik mis liigub, eksisteerib.
E nim seda osa filosoofiast, mis tegeleb teadmisega. Sellesse valdkonda kuuluvad küsimused "Mis on teadmine?, "Mis on tõde? Epistemeloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumus (usk, usaldus, oletus, arutlus, tõestus, teooria, teadmine) 2) kust pärineb teadmine (empirism ja ratsionalism); 3) mis on teadmine (st millised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks); 4) kas teadmine on võimalik (skeptitsism? teadmise allika küsimus!) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Me ei usu päriselt seda, mida meie meeled meile ütlevad.Kahtlemisele rajanev mõttesuund.Kahtleme ühes ja teises. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest?
Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine
) Ideo-motor - ideas cause behavior, and thus we can control our behavior by controlling our ideas. Habits - learned patterns of behavior. Radical empiricism - all consistent categories of human experience are worthy of study, whether or not they are amanable to the methods of science. Tender-minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid James-Lange teooria: the theory that people first respond and then have an emotinal experience. oled õnnelik, sest naerad ehk Kui tahad tunda end õnnelikuna, siis käitu vastavalt Hugo Münsterberg Jamesi õpilane? Kliiniline psüh.:uskumine paranemisse - v.a psühhoos, kuna arvas, et see n ravimatu KNSi lagunemise tõttu,
Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA
· Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane
leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust. Kuid on hoopis teine küsimus, kas see tähendab ka seda, et loodusteaduslik tunnetus on tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud
See käsitleb probleemi kui palju me teame/võib teada? Suunad on siin skeptitsism ja ratsionalism, esimesed arvavad, et me teame väga vähe, ei midagi peale enda teadvuse hetkeseisundi. Ratsionalistid aga, et me teame üsna palju endast ja ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Et trad. epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine
Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist. 2) Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse
realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Teadmise allikas – kust teadmine pärineb? Mille kaudu me teadmise saame? Taju Mälu Intuitsioon Mõistus Sisekaemus Teiste inimeste teadaanded Selgeltnägemine, telepaatia Kas neist kõigist? Kui ei, siis miks? Klassikaline vaidlus empiristide ja ratsionalistide vahel. Empiristid ( empeiria – kogemus) - ainus teadmise allikas on kogemus. Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik Tulevik
end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus. Klassikaline ratsionalism- me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti kohaselt saavad teadmised alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest täielikult. Mõistus on see, mis vormib kogemuse teadmiseks. See, millisena inimesed maailma tajuvad, ei
- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier
implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse
Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse? Siiani pole keegi suutnud näidata, kus peitub viga. Nool; staadion. Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt
7. LOENG: TEADMINE Platon: „Teadine on tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia? EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Tegeleb teadmise (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistetega (taju, mälu) Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne – st ainult tõde on võimalik teada. Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Õigustus – uskumused peavad olema põhjendatud või neile peab leiduma õigustus
viise mingi teoreetilise asja interpreteerimiseks. Matemaatilises süsteemis on see vastupidi. Kui rohkem vastavuses olevaid reegleid lisada ei saa, muutub teoreetiline tingimus osaks vaatlusest vms. Popper, seminar III OPTIMIST JA PESSIMIST Optimistlik vaatekoht, miks vale: Teaduslikud teooriad on kõigest vahendid. Teadmiste kinnitamine ja meie võime saada tõsikindlaid teadmisi. Tõele võib jõuda lähemale, kuid tõelist tõde ei ole võimalik püüda. Vale meetod – kinnitamine. Empiristid – ehk optimistid – piisab koguda positiivseid vaatlusandmeid. Skeptiline vaatekoht e pessimistlik, miks vale: Ei ole tõelist, puhast teadmist. Kinnitamine ei ole võimalik. Popperi arvates ei ole kinnitamine sama, mis teadmiste küsimus. Viga: tõestuse puudumine ei tähenda veel, et teadmisi poleks. Pragmatism: Pole vahet, kas õige või vale, aga peaasi, et teadmised oleksid rakendatavad. Teadmised on edukad instrumendid tehnoloogia ja erinevate ennustuste jaoks,
hüpoteesi, ja kirjeldusi erinevatest vaimsetest ja emotsionaalsetest seisudest teadlase puhul. Hüpoteesi algupära loomuse subjektiivsus on eiratud selle poolt, et mida positivistid kutsuvad õigustamise kontekst, kus teooriaid uuritakse empiiriliselt, arvestades ainult selle vaadeldavaid tagajärgi kui määratletakse tema sobivus. See lähenemine lubab hüpoteesi subjektiivse algupära teadvustamise, aga säilitab teaduse objektiivsuse. Traditsioonilised empiristid nagu Thomas Kuhn, et see objektiivsuse kirjeldus on ajalooliselt rahuldamatu ja seega on pakutud kirjeldus, mis tundub ajalooliselt sobivam. Kuhn pakub, et teadus baseerub paradigmade ümber, et kindlate valdkondadest mõtlemine on arendatud (paradigma) ja see on järgitud ja õpetatud nii kaua kui anomaaliad tõusevad ja paradigma vahetus lõpuks esineb. Kuhn toob näite heliotsentrilise mudeli loomisest. Objektiivsus oleks ainult
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
teistelegi tajutavaks, tekitada emotsioone, lohutada. 7) Erinevate filosoofide ja filosoofia suundade arvamused sõnade tekke ja tähenduse kohta on järgnevad: Pythagoras – Sõnad on looduse enda poolt ning nimetus peitub asjade olemuses. Demokritos – Sõnad pole mitte looduse vaid juhuse poolt. Sofistid – Sõnad on inimese väljamõeldis, konventsioon. Ratsionalistid – Sõnad tähistavad asjade sisemist loomust. Empiristid – Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatistid – Sõnad on tekkinud tegevusharjumuste tulemina ja nende tähendus sõltub kasutusest. 8) Keelerelatiivsuse hüpoteesi järgi on keel mitte staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mis käib maailma (kultuurimaailma) loomise juurde. Erinevate keelte olemasolu tähendab ka erinevate maailmate olemasolu ja sellest omakorda inimese erinevat vaatenurka maailmale.
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
· isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, koopaiidolid kuidas me sündmusi tõlgendame · kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata turuiidolid Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? · Tavalised empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali · Ratsionalistid on nagu ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist · Tõelised empiristid on nagu mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Millised alljärgnevad väited on kooskõlas Lotmani artikliga? · ,,Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 15. sajandit · Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus · Renessansiaja teadus oli pigem esoteeriline ning salapärane Massiline ,,nõidade" põletamine (mitukümmend nõida korraga) toimus Euroopas 14.-15. saj
seest. Ollakse elust kaugel. Ptk 18. Tõelisuse vihkamine on nihilism. Seminar 10. Rudolf Carnap. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüüsiga. artikkel “Metafüüsika ületamine …” küsimusepüstitus sõna tähendus lause mõte metafüüsika ületamine metafüüsika seletamine lõppjäreldus 20. sajand. Loogilised empiristid, reviolutsionäärid. Positivismi esindajad – 19. sajandil. Metafüüsika hülgamine positivismi näol. Kolm lainet positivismis: esimene on 19. sajandil Comte, Milli, Spenceri poolt. Teine laine on Mach, Avenarius (psühholoogiline positivism). Kolmas on loogiline positivism, 20 sajandil (loogiline osutab tema eripärale, toetutakse kaasaegsele loogikale). Järjepidevus on anti-metafüüsilisus. Metafüüsika on midagi, mida tuleb ületada ja tänu loogika arenemisele on see võimalik
teaduse seisundid, mis on seotud reflektsioonidega ja sealt edasi on osa kujutlustest jällegi seotud meeltega näiteks ajataju. -) Locke esitas kahtlusi, et ma küll näen, et miski on, kuid kuna see on vaid meelte poolt projekteeritud kujutlus, siis tekib küsimus, kas see on siiski olemas. *) Immanuel Kant uskus, et kõik asjad toimuvad vaid ise endas (ding an sich asi iseendas). *) Berkley uskus, et kogu maailm toimub kõik vaid jumala kujutluses ning midagi muud polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse. Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.") ,,Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest,
vaid loodust ja inimest, viimast niivõrd, kuivõrd seotud loodusega). Loodusfilosoofia pooldaja. Loodusfilosoofia jaguneb: 1)operatiivne - tegeleb eksperimenteerimise, tehnoloogiaga; 2)spekulatiivne - teoreetilisem: 1)füüsika - asjade/nähtuste kausaalne uurimine, tõeline filosoofia, 2)metafüüsika - uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e.); psühholoogia tegeleb inimhinge uurimisega; loogika uurib inimliku mõtlemise seaduspärasusi; eetika on teadus inimese eetilise käitumise kohta; philosophia civilis uurib õiguspoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid j.m
liikumapanev, pingutatakse mõnikord psüühiliste funktsioonide aju poolkerade koores lateraliseerituse ulatuse ning selle tähtsuse esitamisega üle. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 18 5. AISTINGUD I. AISTINGUTE TEOORIA JA MÕÕTMINE Aistingute teooria ajaloost Empiristid ehk kogemust tunnetuse aluseks pidavad filosoofid (kr. empeiria kogemus): Kogu teadmine saadakse kogemusest (see tähendab meelte kaudu). John Locke (1632 - 1704) esitas tabula rasa idee: sünnil kujutab inimpsüühika endast puhast tahvlit, kuhu elu oma märkmeid alles hakkab kirjutama. Pole olemas kaasasündinud ideid. Teadmine maailmast tuleneb aistingute assotsiatsioonidest. Viimased seovad praeguse tunnetuse varasema kogemusega.
3 peamist konstitutsiooni- e kehaehitusetüüpi: · Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus
annaabi.ee 
