tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi ei jõua iial kõigi vaatlusteni, mis on teinud tunnistajad, keda empirist arvab olemas olevat. Kui teadmiste allikaks peetakse puhast vaatlust, siis lähtutakse tunnistajate vaatlustest. Pealtvaatajate tunnistused eksivad, sest nende nähtu moondub tõlgendusest sõltuvalt. Popper'i arust on vaatluse teostamiseks vaja omada palju teadmisi. Igasugune teadmine seisneb faktide tõlgendamises ja
Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva
kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. Inimene ammutab oma teadmised paljudest asjadest: nii vaatlusest, avastusest, raamatutest, traditsiooniliste teadmiste uurimisest jne, kuid ükski eeltoodud teadmiste allikatest pole teistest tähtsam. 2) Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus põhineb tunnistaja ehk teabeallika olemasolul. Kuid vaatlus ei saa toimuda ilma kindlate teadmiste olemasoluta, kuna juba enne vaatluse alustamist peab inimesel olema ettekujutus sellest, missugust probleemi peaks ta vaatlusega lahendama ehk tal peaksid olema teoreetilised teadmised vaadeldavast asjast. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste
poleemilisema variandi. Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks. ,,Moraalsed ja poliitilised esseed" See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Hume'i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused: · Kõigi teadmiste allikaks on kogemus. · Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel
kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Igatahes tuleks õigustuseks valida paremad põhjendused kui see, et seni on meie arusaamad kriitikale vastu seisnud. 9. Selline järeldus kipub julgustama enesekindlat vagadust ning jõu kasutamist nende vastu, kes keelduvad nägemast jumalikku tõde. 4. Oluliste mõistete definitsioonid tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited- ja argumendid Vastuväide: „Selles mõttes meie, empiristid, kinnitamegi, et vaatlus olgu teadmiste ülim allikas.” Argument:“ Mööngem,” jätkab empirist, “et raamatud on suurelt jaolt teistest raamatutest kokku kirjutatud. Mööngem, et ajaloolase töö põhineb ürikuil. Ent lõppude lõpuks selgub paratamatult, et need teised raamatud ning ürikud põhinevad kellegi vaatlusel. Muidu räägitaks neist kui luulest, väljamõeldisest või valest, mitte aga kui tõendustest.“ 6
Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4.) Empiristi küsimus “Kust te teate? Mis on teie väite allikas?” on esitatud valesti. 5.) Vaatlus ega põhjendus ei ole läbinisti usaldatav. 6.) Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme.
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 1."Töötama" kahemõttelisus A. O
mõtteid omamoodi ning vaatleb erinevaid asju(kõik inimesed ei pööra samadele asjadele lihtsalt tähelepanu). Seega on iga inimese ülimaks eesmärgiks õppida oma mõistust võimalikult hästi rakendada. Antud seisukoht on ratsionalistlik, kuna sellest järeldub, et tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline arutlemine(autori sõnastuses mõistuse hea rakendamine). Kuna mõistus on kõigil inimesel ühesugune, siis ei ole teadmiste allikaks kogemus või vaatlus, nagu empiristid väidavad, sest sellisel juhul oleks kõigil inimestel sõltuvalt kogemuse rohkusest ja eripärast ka erinev mõistus. 2) Esiteks, ei tohi uskuda eelarvamustesse ning pidada tõeliseks asju, mida inimene ise pole tunnetanud. Tõeliseks võib pidada vaid asju, milles inimesel(tema vaimul) poleks põhjust kahelda. Teiseks, probleemide paremaks lahendamiseks tuleb need jaotada võimalikult otstarbekaks osade arvuks. Kolmandaks, tuleb järgida mõtete sihikindlat juhtimist
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
4. Teadmised ei teki eimillestki – need saadakse varasemate teadmiste teisenemise põhjal. 5. Inimesed tõlgendavad asju erinevalt. 6. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida. 7. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. 8. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. 9. Ei ole oletust ilma kriitikata. Argumendid Põhiväite argumendid: Empiristid õigustavad allikate poole pöördumist sellega, et need allikad pärinevad tunnistajatelt või tunnistajate kirjeldustelt. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole sündmuse vahetu pealtnägemine oluline, kuna see ei lisa ajaloolisele faktile uusi teadmisi juurde. Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha.
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas?
maailma vahel asub teatud vahenduslüli. Selleks võivad olla meelemuljed või meeleandmed või mingisugune vahetult antu, mis pole siiski sama, mis selle objekt maailmas või hoopis positivistlik vaatluslause. Sellele vahenduslülile toetudes saab põhjendada väiteid välismaailma kohta. Seesugune ettevõtmine kätkeb endas probleemi kuidas on üldse võimalik haarata maailma ennast, kui alati jääb midagi maailma ning minu vahele. Nii maadlevadki empiristid lõputult skeptikuga, kes osutab võimalusele, et maailm võiks olla ka teistsugune ning et subjekti teadmistel ei õnnestu jõudagi kaugemale talle antud nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.)
Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded – empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid Münstenberg - retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine), alateadvust pole. Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, brut võtted, personalivalik vs töö iseloom Hall - rekapitulatsiooniteooria - inimrassi arenguetapid. pedagoog. I psy phd. Dewey - reflektsiod - käitumine kohanimine. indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse.
teadvuse põhielementidele; ainult mõningate põhiliste reeglite tunnustamine; metafüüsiliste spekulatsioonide minimiseerimine. Prantsuse filosoofe nimetatakse sensualistideks eeskätt seetõttu, et mõned nende hulgast rõhutasid tugevalt aistingute tähtsust kõigi tahtlike/teadlike kogemuste seletamisel ning seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks. Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima. Pierre Gassendi (1592-1655) Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt. Ei mõistnud Descartesi eksistentsialistlikku küsimust kuna tema arvates oli loogiline, et kõik mis liigub, eksisteerib.
E nim seda osa filosoofiast, mis tegeleb teadmisega. Sellesse valdkonda kuuluvad küsimused "Mis on teadmine?, "Mis on tõde? Epistemeloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumus (usk, usaldus, oletus, arutlus, tõestus, teooria, teadmine) 2) kust pärineb teadmine (empirism ja ratsionalism); 3) mis on teadmine (st millised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks); 4) kas teadmine on võimalik (skeptitsism? teadmise allika küsimus!) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Me ei usu päriselt seda, mida meie meeled meile ütlevad.Kahtlemisele rajanev mõttesuund.Kahtleme ühes ja teises. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest?
Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine
) Ideo-motor - ideas cause behavior, and thus we can control our behavior by controlling our ideas. Habits - learned patterns of behavior. Radical empiricism - all consistent categories of human experience are worthy of study, whether or not they are amanable to the methods of science. Tender-minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid James-Lange teooria: the theory that people first respond and then have an emotinal experience. oled õnnelik, sest naerad ehk Kui tahad tunda end õnnelikuna, siis käitu vastavalt Hugo Münsterberg Jamesi õpilane? Kliiniline psüh.:uskumine paranemisse - v.a psühhoos, kuna arvas, et see n ravimatu KNSi lagunemise tõttu,
Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA
· Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane
leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust. Kuid on hoopis teine küsimus, kas see tähendab ka seda, et loodusteaduslik tunnetus on tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist. 2) Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust. Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus. Klassikaline ratsionalism- me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti kohaselt saavad teadmised alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest täielikult. Mõistus on see, mis vormib kogemuse teadmiseks. See, millisena inimesed maailma tajuvad, ei
- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier
implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse
Uusaja filosoofia põhiprobleem: Kuidas leida koht inimesele maailmas, mida valitsevad loodusseadused, mis on neutraalsed hea ja kurja suhtes? Maailm on võimalik, kui ta on kooskõlas loogikaga. On lõpmatu arv võimalikke maailmu, kuid meie maailm on parim kõikidest loogiliselt võimalikest. Vabal tahtel on suur väärtus, ja Jumalal loogiliselt oli võimatu anda inimesele vaba tahet ja samal ajal luua patuta maailma. (L8) BRITI EMPIRISTID (Saarineni õpik IV osa ) JOHN LOCKE (16321704) inglane, empirismi rajaja. Tähtsaimad teosed: Esse inimarust (Essay Concerning Human Understanding 1689), Kaks traktaati valitsemisest ja Kiri sallivusest. Locke õppis Oxfordis arstiks. Arstina oli ta sügavalt umbusklik abstraktsete maailma- süsteemide vastu. Ta püüdis tõsikindla teadmise poole nagu Descartes, kuid lähenes asjale arsti, mitte matemaatiku mõtteviisiga. Arst ei saa taga ajada ideaali, vaid peab andma endast
7. LOENG: TEADMINE Platon: „Teadine on tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia? EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Tegeleb teadmise (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistetega (taju, mälu) Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne – st ainult tõde on võimalik teada. Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Õigustus – uskumused peavad olema põhjendatud või neile peab leiduma õigustus
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
hüpoteesi, ja kirjeldusi erinevatest vaimsetest ja emotsionaalsetest seisudest teadlase puhul. Hüpoteesi algupära loomuse subjektiivsus on eiratud selle poolt, et mida positivistid kutsuvad õigustamise kontekst, kus teooriaid uuritakse empiiriliselt, arvestades ainult selle vaadeldavaid tagajärgi kui määratletakse tema sobivus. See lähenemine lubab hüpoteesi subjektiivse algupära teadvustamise, aga säilitab teaduse objektiivsuse. Traditsioonilised empiristid nagu Thomas Kuhn, et see objektiivsuse kirjeldus on ajalooliselt rahuldamatu ja seega on pakutud kirjeldus, mis tundub ajalooliselt sobivam. Kuhn pakub, et teadus baseerub paradigmade ümber, et kindlate valdkondadest mõtlemine on arendatud (paradigma) ja see on järgitud ja õpetatud nii kaua kui anomaaliad tõusevad ja paradigma vahetus lõpuks esineb. Kuhn toob näite heliotsentrilise mudeli loomisest. Objektiivsus oleks ainult
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
teistelegi tajutavaks, tekitada emotsioone, lohutada. 7) Erinevate filosoofide ja filosoofia suundade arvamused sõnade tekke ja tähenduse kohta on järgnevad: Pythagoras – Sõnad on looduse enda poolt ning nimetus peitub asjade olemuses. Demokritos – Sõnad pole mitte looduse vaid juhuse poolt. Sofistid – Sõnad on inimese väljamõeldis, konventsioon. Ratsionalistid – Sõnad tähistavad asjade sisemist loomust. Empiristid – Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatistid – Sõnad on tekkinud tegevusharjumuste tulemina ja nende tähendus sõltub kasutusest. 8) Keelerelatiivsuse hüpoteesi järgi on keel mitte staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mis käib maailma (kultuurimaailma) loomise juurde. Erinevate keelte olemasolu tähendab ka erinevate maailmate olemasolu ja sellest omakorda inimese erinevat vaatenurka maailmale.
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
Koopaiidolid -- isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame Correct Turuiidolid -- kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 04th of April 16:40 mnx Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? Tavalised empiirikud on nagu -- sipelgad, kes ainult koguvad materjali Correct Ratsionalistid on nagu -- ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist Correct Tõelised empiristid on nagu -- mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 05th of April 11:54 Agur Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 05th of April 11:56 Agur Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine >> a
· isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, koopaiidolid kuidas me sündmusi tõlgendame · kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata turuiidolid Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? · Tavalised empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali · Ratsionalistid on nagu ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist · Tõelised empiristid on nagu mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Millised alljärgnevad väited on kooskõlas Lotmani artikliga? · ,,Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 15. sajandit · Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus · Renessansiaja teadus oli pigem esoteeriline ning salapärane Massiline ,,nõidade" põletamine (mitukümmend nõida korraga) toimus Euroopas 14.-15. saj
seest. Ollakse elust kaugel. Ptk 18. Tõelisuse vihkamine on nihilism. Seminar 10. Rudolf Carnap. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüüsiga. artikkel “Metafüüsika ületamine …” küsimusepüstitus sõna tähendus lause mõte metafüüsika ületamine metafüüsika seletamine lõppjäreldus 20. sajand. Loogilised empiristid, reviolutsionäärid. Positivismi esindajad – 19. sajandil. Metafüüsika hülgamine positivismi näol. Kolm lainet positivismis: esimene on 19. sajandil Comte, Milli, Spenceri poolt. Teine laine on Mach, Avenarius (psühholoogiline positivism). Kolmas on loogiline positivism, 20 sajandil (loogiline osutab tema eripärale, toetutakse kaasaegsele loogikale). Järjepidevus on anti-metafüüsilisus. Metafüüsika on midagi, mida tuleb ületada ja tänu loogika arenemisele on see võimalik
teaduse seisundid, mis on seotud reflektsioonidega ja sealt edasi on osa kujutlustest jällegi seotud meeltega näiteks ajataju. -) Locke esitas kahtlusi, et ma küll näen, et miski on, kuid kuna see on vaid meelte poolt projekteeritud kujutlus, siis tekib küsimus, kas see on siiski olemas. *) Immanuel Kant uskus, et kõik asjad toimuvad vaid ise endas (ding an sich asi iseendas). *) Berkley uskus, et kogu maailm toimub kõik vaid jumala kujutluses ning midagi muud polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse. Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.") ,,Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest,
vaid loodust ja inimest, viimast niivõrd, kuivõrd seotud loodusega). Loodusfilosoofia pooldaja. Loodusfilosoofia jaguneb: 1)operatiivne - tegeleb eksperimenteerimise, tehnoloogiaga; 2)spekulatiivne - teoreetilisem: 1)füüsika - asjade/nähtuste kausaalne uurimine, tõeline filosoofia, 2)metafüüsika - uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e.); psühholoogia tegeleb inimhinge uurimisega; loogika uurib inimliku mõtlemise seaduspärasusi; eetika on teadus inimese eetilise käitumise kohta; philosophia civilis uurib õiguspoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid j.m
Tunnetus hõlmab endasse terve rea juba käsitletud psüühilisi nähtusi ja protsesse (aistingu, taju, mälu, õppimise) ning loomulikult ka mõtlemise koos keelekasutusega. Mõnikord räägitakse ja kirjutatakse tunnetusest, mõeldes selle all konkreetsemalt ainult mõtlemist. Mõtlemise üks võimalik definitsioon: Mõtlemine on inimese tunnetusliku aktiivsuse integreerimise protsess ettetulevate ülesannete lahendamiseks. Empiristid (Locke, Berkeley jt.): Mõtlemine on aktiivsus, mida tekitavad assotsieerunud ideede ahelad. Mõtlemise puhul võib eristada mõtlemise erinevaid alaliike. Ühe jaotuse kohaselt on võimalik ja kohane eristada (1) vaba ehk loovat mõtlemist, (2) otsuste langetamist ehk otsustamist ning (3) probleemide lahendamist ehk suunatud mõtlemist. Loov mõtlemine (creative/ productive thinking) on võime luua uut ja kasulikku teadmist või
3 peamist konstitutsiooni- e kehaehitusetüüpi: · Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
