Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb?
Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest
3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed. Seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel. Nõrgad küljed: 1)meie kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste asjadega arvestanud 2) Ei arvesta matemaatilise teadmise eripära 3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi. 3. Iseloomusta Platoni ideeõpetust platoni ideeõpetus: on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede maailm- me ei saa seda hävitada ja neid ei teki ka juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne)
iseloomulik. "APOLLON JA DAPHNE" marmoris suudetud edasi anda hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ja juuste moondumine oksteks. "TAAVET" kujutatud võitluses, kuid vaenlane tajutav. Peter Paul Rubens: menukas kunstnik, suuremate teoste puhul tegi vaid kavandid ja viimistluse; temaatika lai piibli teemad, antiikmütoloogia, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid; piibliteemad mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad, elujõulised inimkehad katavad
POSITIVE generous - suuremeelne, helde creative - loov, loominguline faithful - ustav, truu Jovial - lustlik Dynamic - dünaamiline, jõuline, liikuv Compassionate - kaastundlik sociable- seltskondlik, seltsiv, sõbralik charming- võluv urbane- suurlinlik, lihvitud kommetega pleasant- meeldiv artistic- kunstipärane Genial- südamlik, lahke, leebe Humanitarian-Abivalmis, Hooldav. Ethereal-Rahuline, Õnnelik. Dry humor-Teeb hääli ja nägusi et nalja paremini väljendada. Humorous- humoorikas, naljakas Careful- hoolas, tähelepanelik Practical- praktiline Prudent- mõistlik Magnanimous- suuremeelne Exuberant- ülevoolav Warmhearted- südamlik Broad-minded- avatud mõtlemisega, uuenduslik Caring- hooliv affectionate- hell intuitive-terviklikult nägev, intuitiivne unworldly- ebamaine receptive- vastuvõtlik selfless- isetu, omakasupüüdmatu Straight- forward- otsekohene Ethical- eetiline, moraalne Intellectual- mõistuslik challenging- väljakutusv pr...
https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014 naised köögis alates 2012 4 liiget naiselikud laululood https://www.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM aitäh kuulamast!
1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunsti olemus olla tõe avaja vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunsti arengu etapid: sümboolne Vana-Ida arhitektuur klassikaline Kreeka skulptuur romantiline Uusaeg maal, muusika, poeesia GIAMBATHISTA VICO: 1668 — 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik.
Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas)
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge-
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine
vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne. Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise. Lopsakad figuurid, hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia, mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar" ,,Ristilt võtmine" Van Dyck paraadportree rajaja. Toretsev taust, kuid mitte liiga tähtsustatud. Poosid vabad ja juhuslikuna näivad, paremates portreedes avas õukonna pingelist hingeelu.
etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikatena hakkasid tooni andma naaberradadelt sisse toodud orjad.
Aristophanes ja Euripides. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Pöörati tähelepanu puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust. Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi, millest kolm tähtsaimat olid : 1) dooria helirida c c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia helirida d d, meeleline, kirglik 3) lüüdia helirida e e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Pillid: Topeltaulos Lüüra Barbiton Forminks Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sissetoodud orjad.
Platon "PIDUSÖÖK" Platoni ,,Pidusöök" on dialoog, milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta. Inimsugu koosnes algselt meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Inimesed olid ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Kuna sellised ümarad
Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene Arhitektuur: Kuppelehitised, ümarkaared, Rooma Peetri kirik Skulptuur: Aktiskulptuurid Kirjandus: Giovanni Boccacio "Dekameron" Teadus: Luuletati palju, kompass, püssirohi, surnute lahkamine, araabia numbrid, astroloogia arenemine Humanistlik iluideaal - meeleline ilu. See mida inimest vaadates ja kuulates ilus ja harmooniline näib
395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne. Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi: · psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles · hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).
Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. · Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25. Idee on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv. · Ideede maailma ja meeleline maailm. Meeleline Ideede · Tabame meeltega · Tabame mõistusega · Materiaalne · Immateriaalne · Pidevas muutumises · Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene Näilisus Tegelikkus
Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos samade arvsuheteke ja seeläbi peegeldab muusika kogu maailma korraldust. Mida arvas Aristonexos? Arvas, et rütmiõpetust on vaja süstematiseerida ja kõrgem otsustaja muusika üle on kõrv. Plaaton? Arvas, et muusikas peavad valitsema kord ja traditsioonid. Ta leidis, et erinevad muusikaliigid ja helilaadid omavad positiivset kasvatusmõju. Aristotheles? Arvas, et kombeline ja meeleline muusika on erinevad ja omastas suurt tähelepanu esteetilistele väärtustele. Varakristlik muusika I aastatuhandel kujunes välja universaalne kristlikkultuur. Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika. Kristliku muusika lähtepunktiks olid esimesed kogudused, mis matkisid juutide ohvriteenistusi Jeruusalemma templites arvatakse, et varakristlik laul sarnanes juutide lauluga
Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822 Eesti keelde tõlgitud luuletused tema repertuaarist on"Luuletusi" ja "Valik lüürikat". John Keats Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W. Scott pani aluse ajaloolisele romaanile, ning algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas.
ja armastatuist moodustada, siis juhiksid nad neid ülihästi, väldiksid kõike häbiväärset ja võistleksid omavahel“ (182), kuna armastatu nähes oleks piinlik midagi häbiväärset korda saata. Ühesõnaga, armastus paneb inimese ennast ületama. 2. Teisena räägib Pausanias, kes teeb õhtumaises kultuuris püsima jäänud eristuse taevase ja maise (ehk „meelelise“) armastuse vahel. Meeleline armastus on rohkem bioloogiline, sellega armastatakse eeskätt keha ja eelistatakse rumalat partnerit. Taevane armastus on rohkem kultuuriline, sellega armastatakse teises eeskätt tema vaimu ja eelistatakse tarka kaaslast. Armastus ei tohi olla liiga hõlpus (nagu Elises ja Boiootias) ega lihtsalt taunitud (nagu Joonias), vaid peab olema ilus ja keerukas (nagu Ateenas ja Spartas) (186): „Meie tava kohaselt jääb üle aga üks tee; kui armsam oskab armastatut kaunilt rahuldada“ (189)
1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fanny Brawne'i, oma naabritüdrukusse ning ei saanud temast üle oma eluajal Tema looming Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid
16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23
liikuda. Järelikult noo ei liigugi. 5. Sokrates ja sofistid. Sokrates(469-399 eKr) – teda huvitasid eetilised mitteteaduslikud probleemid. Ta ei arutlenud maailma olemuse üle, vaid teemal kuidas peaksid inimesed elama, et olla oma eluga rahul. Sokrates kritiseeris sofistide vaateid. Sofistid õpetasid, et kõik siin ilmas on suhteline – mis ühele hea, see teisele halb. Sellist seisukohta nimetatakse RELATIVISMIKS. 6. Platon: ideed, meeleline ja ideede maailm, koopamüüt. Platon (427-347 eKr) – tema arvates eksisteerib 2 maailma: Meeleline maailm Ideede maailm Tajumine meeltega Tajume mõistusega materiaalsed immateriaalne on pidevas muutumises ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene
Peter Paul Rubens Tohutu edu ja tellimiste hulksundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemad on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka maastikupilte ja portreid. Mitmed suured teosed Kristuse kannatustest on mõeldud altaripiltidena. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse ja idealiseerimise. Efektiivsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujundamisega.
Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed
objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. - NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o
· Shelley tundis temaga suurt sõprust. · Keats suri 1821. aastal noorelt tuberkuloosi. Viktoriaanidele oli Keats romantiline kangelane, 1890ndate kirjanikele nooruse kannatuste ja traagiliselt intensiivse loomisvõime sümbol ja hinnatud geenius mitmetele selle sajandi alguse kriitikutele. 3 Keatsi looming Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Poeet ülistab ilu ja loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Loomingut iseloomustab eriline iluihalus, elujaatavad motiivid ja üleskutse nautida looduse ilu ning olemisrõõmu sügavalt progressiivse tähendusega. Keatsi kuulsamad teosed on: · ,,Ood kreka vaasile" · ,,Ood ööbikule" · ,,Püha Agnese õhtu" · ,,Sügisele" 1817. aastal ilmus Keatsi esimene raamat ,,Poeemid".
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei s...
Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid: · Aulos puhkpill; kriiskav, tugev hääl · Kitaara pehme ja sooja kõlaga. 7 keelega · Lüüra kilpkonna kilbile tõmmatud keeled. Keelpill. Sarvedega keeled pikaks tõmmatud · Forminks kitaara algelisem sugulane · Barbitron lüüra väiksem sugulane. Keelpill. Pikad keeled.
Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus NÄGEMINE Nägemismeel - 1. korda tajub valgust üsasiseselt (intrauteriilselt) 24 rasedusnädalal. Sünd on meeleelunditele okiks. Tähtis et laps kohaneks. Pupillid väiksemad 1-2 nädalat, kohaneb. Nägemiskaugus 20-30 cm. (ema näo nägemine. Evolutsiooniteooria) Nägemiskontakti olulisus- paneb aluse kiindumuskontaktile eesmärki- hiljem tähtis osalemaks sotsiaalses keskkonnas./luua lähedussuhteid NB! Lineaarsus! 1
Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev
sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim
Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus
Mind isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem siiski Prantsusmaa arhidektuur. Kõik see nii öelda 'kõrgemale pürgimine', teeb iga ehitise võimsamaks, kindlasti tundub seevõrra detailsem ja jätab ka dramaatilisema mulje. SKULPTUUR Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks.
Mina olen mina ja ajas Tavaliselt me seda teadlikult ei tee. Teadlikult saame püsiv. psühhoteraapias tõlgendada teistmoodi ajaloolisi Psühholoogina peab aru saama, kes midagi antud situatsioone. Valemälu- vanemad kirjeldavad igasugu ajahetkel teeb, mis ajas ta on. Meie erksana ei ole nt asju- varajane lapsepõlvemälestus võib olla need, kes me oleme unisena. indutseeritud hiljem. Aju teeb ka ise valemälestusi. Mina ja meeleline maailm- Välist maailma kogeme 1821. aastal paigutati Auburn'i vanglas osariigi meelte vahendusel. Aga mida tähendab "väline", millest seadusandliku kogu korraldusel 80 meest väljas? Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas. üksikkongidesse, kus need pidid elama ilma tööta ja Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab segamiseta. A hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks.
türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322) Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus. Need peavad olema tasakaalus. Parem on kui mõistus on ülekaalus. Mõistus ja tahtejõud omandatakse elu jooksul. Inimene sünnib puhta lehena, mida siis elu vormib. On inimhinge aktiivne ja passiivne pool.Aktiivne pool tegeleb mõtete elluviimisega ja passiivne pool mõtete talletamise ja süstematiseerimisega. Vaimselt pole ini mingeid piiranguid. Ini ise piirab seda, et teistega koos elada. Ideeõpetus Täiendab Platoni ideeõpetust
Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika). Muusikas eristati 3 kategooriat: · Universumi muusika- käsitleb taevakehade liikumis ja aastaaegade vaheldumist
mandril. Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekultusega. Ei esine uhkeid templeid. Jumalusi austati pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Esines ka väiksemaid kultuseruume. KÜKLAADIDE KUNST kuulub samuti sellesse kultuuriruumi. Sellest on vähe teada. Huvitavamaks pärandiks nende kultuurist on marmorist siledaks lihvitud, ülimalt lihtsustatud elegantsed inimfiguurid. (Värvijäljed osutavad, et olid algselt värvitud) KREETA KUNST ... on rõõmsameelne, siiras, meeleline ja värviküllane. Kreeta arhitektuuri mõjutas välisvaenlase puudumine. Tähtsamad saavutused olid suured ja keerulise põhiplaaniga lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada · koosnesid paljudest eri tasapinnal asuvatest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. Alumistel korrustel majandusruumid, ülemistel eluruumid. · Palju treppe. · Lossides oli ka veevärk ja kanalisatsioon. · Aknaid ei olnud
pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks
Piiramine on eeldus, mis võimaldab vabaduse. Ühiskondlike piirangute mõõdupuuks on aga mõistus. 19 Vabadus ongi mõistusest tulenevate normide ja piirangute järgi toimimine. 20 13.4. Teadvuse areng Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkuse tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: 1. Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. 21 2. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine sellest, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte vahend, ka tema areneb. 3. Absoluutne teadmine see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. 22 Absoluutne teadmine on
Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. Ta on kindlaks määranud oma surmapäeva, milleks on tema viiekümnes juubel. See annab talle elamiseks jõudu juurde. Armuvahekorrad Hermine ja Mariaga aitavad Halleril saavutada seisundit, kus meeleline ja vaimne pool ühinevad. Teose ideestikuks on näidata inimestele kui palju erinevaid külgi meis esineb. Arvan, et täiuslik inimene peab olema mitmekülgne, seljuhul ei mõju ta inimestele üksluiselt, kuid jälgima peab ka seda, et inimeste erinevad küljed omavahel sobiksid ega muutuks kaaslastele häirivaks. Minu jaoks oli mõtlemapanev näide teosest see, kui Harry tappis Hermine- ainukese inimese, keda ta armastas. Harry tegi seda lihtsalt selle pärast , et hunt sai tema sees võimule
*Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor),
uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine). Esteetika kategooriad Kõige üldisemad loogilised mõisted, mis avavad esteetika kui teaduse sisu ja üldistavad teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära. Esteetiline elamus Esteetiline elamus on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal Esteetiline ideaal on terviklik, konkreetselt meeleline kujund, mis kehastab inimeste kujutlusi täiuslikust elust ja täiuslikust inimestest. Näiteks Vana-Kreekas peeti ideaalseks inimeseks tarka filosoofi; feodaalse Euroopa aadel nägi ideaali vapras rüütlis ja vaguras mungas, rahvas aga käsitöölises.
"Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D
Intuitsioon äratundmine. Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma mälestustele. Nii saimegi viimase keskkonna eristuse: Minu siin ja praegu individuaalne keskkond. See võib määrata, kellena me ennast tunneme. Mina olen mina ja ajas püsiv. Psühholoogina peab aru saama, kes midagi antud ajahetkel teeb, mis ajas ta on. Meie erksana ei ole nt need, kes me oleme unisena. Mina ja meeleline maailm Filmis "Kuues meel" oli peategelasel kuus meelt, kuuendaga ta tajus surnuid (kes tegelikult ei olnud ju surnud, sest nad kakerdasid ringi ja segasid teisi inimesi). Tegelikult olid selles filmis kõik osalejad surnud, sest neil oli 5 meelt, millest ei piisa elus olemiseks. Kuidas nii? ... Välist maailma kogeme meelte vahendusel. Aga mida tähendab "väline", millest väljas? Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas. Mis on meel? Meel on bioloogiline (
; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal Keskaegses koolisüsteemis oli muusikaõpetus 7 vaba kunsti seas kõrgeim ja suurima ülistusastmega teadus. Muusikat seostati suuresti matemaatika ja muude täppisteadustega. Muusika kolm kategooriat:
joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on
korraldamist; Neljas reegel: kõigist uurimisvaldkondades, mille vastu tuntakse huvi, tuleb koostada faktide, hüpoteeside, süsteemide ja avastuste kirjeldus ja täielik loetelu. Tõe tunnetamise eelduseks on kohustus nendest reeglites kinni pidada. "Cogito, ergo sum." "But what then am I? A thing that thinks. What is that? A thing that doubts, understand, affirms, denies, wills, refuses, and that also imagines and senses." "Discours de la methode" Arutleb: ükski meeleline tajumus pole tõsikindel; ma ei tea sedagi, kas mitte mõni kuri vaim ei mana maailma mulle pettepildina silma ette; ja kust ma peaksin teadma, kas see kõik, mida ma tajun, pole mitte unenägu? Aastal 1641 ilmunud "Meditatsioonides esimesest filosoofiast" mõtleb Descartes lõpuni mõtte, mida ta eelnevas teoses juba alustanud oli. Jumal Oma mõtetest leidis Descartes kujutluse täiuslikust olendist Jumalast; See mõtteline kujutlus on, sest ma mõtlen teda,
annaabi.ee 
