LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
Mõistab, et see isiksuslik ressurss, millele oma kindlameelsus rajada, on õige lai. Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt. Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul.
TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2
Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmär...
Mari-Liis Luukas, FT 1 26.september 2010 Eneseanalüüs Eneseavamine Pean end üsna avatud inimeseks, sest leian, et jagades enda mõtteid ja tundeid, on teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 ee...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................
Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMI...
ja milleks ta teeb. Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega. 2.2 Veenmine Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides. 2.3 Enesekehtestamine Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega.
milline on sinu näoilme. Huvitav oli ennast kõrvalt vaadata ja mina kui juht sain seekord kuulamisega päris kenasti hakkama. Aga eks õppidagi ole omajagu veel. 2. Mina kui teiste mõjutaja ,enesekehtestaja Arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Parim on mõjutada kahtlevaid ja oma otsustes ebakindlaid inimesi. Kui aga inimesel on välja kujunenud kindlad põhimõtted on teda pea võimatu mõjutada. Enesekehtestamine see võiks olla kus inimesel on võime end väljendada, oma õigusi kaitsta, samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi. Enesekehtestamisel peaks olema asjalik, otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine. Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega
suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada. Kasutatud kirjandus: http://www.teenindaja.ee/teenindajale/kehakeel-ja-enes http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h http://eope.ehte.ee/kehakeel/?Kehakeel_teeninduses:Kli Pildid: http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h
5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning
kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega. • Kuid võimalik negatiivne tulemus kehtestamisel tuleneb siirusest, oma mõtete vahetust avaldamisest. • Inimese elu koosneb väga erinevatest olukordadest, mistõttu ei ole võimalik öelda, et inimene peaks kogu aeg käituma ainult kehtestavalt. • Näiteks võib olla otstarbekas eluohtlikus olukorras just alistuv (nt. oma rahakoti vargale andmine) käitumine, mitte enesekehtestamine. Seega tuleb igapäevaelus alati olukorda hinnata ning valida sobiv käitumisstiil. Näide Kasutatud kirjandus • http://eek-kehtestavsonum.weebly.com /kaumlitumise-kolm-stiili.html • Hayes, N.2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim. Tänan tahelepanu eest!
jäävad paika. Olge paindlikum. Kui küsija ei lepi lüüasaamisega - Kas olete leidnud end olukorras, kus vastane ei taha Teie EIga leppida? Üksteisele järgnevate küsimustega annab ta mõista: põhjendage veel. Kui tunnete, et Teie EI-d ei taheta vastu võtta ja hakatakse JAH-sõna välja pressima, ei võeta arvesse Teie kahjusid ega peeta kinni Teie kehtestatud piiridest, siis ei maksa edasi vaielda ega otsida paremaid põhjendusi. Parem lõpetage vestlus. Enesekehtestamine Enesekehtestamine algabki ei ütlemisest, mis on omaette kunst. Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda. 2.1 Mis kahjustab kehtestamist? Veenvat eneseväljendust kahjustavad järgmised asjad: - Liiga pikad seletused, vabandused, põhjendused ja segane väljenduslaad oma jutus ei osata selgelt oluslist esile tuua,
Väljaanne, väljaande number Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005)
igalpool mujal, on vaja osata kehtestavalt käituda, et väljendada oma soove, mõtteid ja tundeid viisil, mis võimaldab oma õiguste eest seista teiste õigusi kahjustamata. Alandlikkus tekitab negatiivseid tundeid nii ühele kui ka teisele poolele ja see halvendab suhteid. Ma arvan, et tuleb osata manipuleerida, seda aga mõistuse piirides, et kumbki pool ei saaks kahju. Kindlasti tuleb osata ka enesekehtestavalt käituda, et endale mitte liiga lasta teha. Mõnikord aga tuleb unustada enesekehtestamine ja leppida olukorraga nii nagu see on ja otsida parem aeg probleemi lahendamiseks ja õiguste rahulikuks sõnastamiseks.
sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamine ning liidrite selgitamine. Paljud vägivallajuhtumid toimuvad põhjusel, et last ongi õpetatud ennast jõuga kaitsma või kui kodus toimub perevägivald, siis on see lapsele mälusse jäänud ning seetõttu ei osatagi teisiti käituda. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. Neid, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste negatiivset reaktsiooni
hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi
Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud. Raamatus ,,Sisemine sangar" suunatakse inimene oma sisemise sangari otsimisele ja leidmisele. Tegelikult elab meis kõigis see nn
õigus ära öelda" jne. Piiravad uskumised Käitumisviisid LOOMARIIK INIMESED Kuidas käitub? Kuidas käituvad? 1.Agressiivselt 1.Agressiivselt (ründavalt) 2.Alistuvalt 2.Alistuvalt 3.Enesekehtestavalt (põgenevalt) Kuulamine ja kehtestamine: suhtlemise yin ja yang Täiuslik tasakaal. Oluliste suhetega kaasneb ärakuulamise ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine kui yang on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale + Ärakuulamine kui yin on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Kolm käitumisviisi Alistuv käitumine jätab vastutuse teistele. "Mina ei tea, ütle sina" ; "Teeme nii nagu sina tahad" Alistuva käitumise plussid avaldab muljet kuna see meetod aitab vältida konflikte; alistumine on vältimise, edasilükkamise ja konflikti varjamise viis;
Käitumisviisi valik ühes või teises suhtlemisolukorras sõltub eelkõige sellest, kellel on antud olukorras probleem või on tegu probleemivaba situatsiooniga. Kui käitumine/olukord, mis on mulle vastuvõetav, kuid on teise jaoks probleemiks, siis kasutan ma aktiivset kuulamist. Käitumised, mis on mulle vastuvõetavad ja mis ei anna märku mingist probleemist siin võin kasutada oskuseid probleemide ennetamiseks st kasutan mina-sõnumeid. Juhul kui see on "minu probleem", on kasulik enesekehtestamine. Kõige sagedasemad probleemide põhjused tööl suheldes klientidega on tekkinud konfliktialdis isikust, suhtlemistõketest, eesmärkide, arusaamade erinevusest. Kliendipoolne tunnete väljapurskamine mingi asja pärast võib tähendada ka seda, et konfliktse seisundi on tekitanud mingid eelnevad situatsioonid või asjad. Kindlasti ei või ma reageerida kliendi viha peale omapoolse vihastumisega. Kaebuse puhul, mis põhinevad minu või mõne teise ettevõtte
Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha. Minasõnumi kaudu kirjeldatakse iseennast: oma mõtteid, tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19. Millised on enesekehtestamise reeglid (3–4)? Enesekehtestamine on käitumisstiil, milles väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minasõnumi kaudu, seistes enda eest viisil, mis aitab teisel teha sedasama. Enesekehtestamist vajatakse olukordades, mil on vaja esitada nõudmine või palve, seista enda katmata vajaduse eest või väljendada oma ärritatust konstruktiivsel viisil. Ennastkehtestava minasõnumi õnnestumiseks on vaja selge eneseväljenduse oskust – minakeelt, hinnanguvabadust – oskust kirjeldada
Kusjuures need on olnud Sinu töölõigud, ja millega ka mina ei saa rahul olla. Sa ütled, et Sina oled boss ja küll Sa ära õiendad.Ma tahan seda tööd teha, aga ..... Kuulamisvastus Tehnika nimetus 8. Nimetage rolliliigid Moreno järgi: 8.2. Milles seisneb: Rollisisene konflikt Rollisegadus - Rolliretro 8.3 Millisel viisil on roll oma erinevates aspektides seotud kontakti loomisega? 9. ENESEKEHTESTAMINE: Andke partnerile teada oma vajadustest ja ootustest. Tehke seda 3-osalise mina sõnumiga- Kõigepealt aga määrake 3-osalise minasõnumi 3 osa: 1. 2. 3. Juhtum 1. Õppejõud on andnud ülesanded, mida tuleb teha grupida koos. Üks kaaslane on ajagraafikust tublisti maas ja seab ohtu kogu grupi töö. PÖÖRDUTE kaasõpilase poole: Juhtum 2. Teie hea tuttav unustas teie sünnipäeva. Teie jaoks on tähtis, et ta oleks teid meeles pidanud. PÖÖRDUTE: Juhtum 3
TEST põhineb töötaja teadmistel ja oskustel. JÄRJESTAMISMEETOD järjestatakse töötajad omavahel mingite kindlate kriteeriumite alusel. Arengu vestlused. 27. Nimetage töötajate hindamise kriteeriume? Töölised töö hulk ja kvaliteet, töö tundmine, initsiatiiv ja loovus, koostöövõime. 28. Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? Juht töö tundmine, orienteeritus saavutustele, vaime võimekus, hoiakud, dominantsus ja enesekehtestamine, eestvedaja ja otsustaja, planeerija ja delegeerija, initsiatiiv ja loovus, suhtlemisoskus. 29. Mis on kompetentsid? Kompetentsid on esmatähtsate teadmiste, oskuste ja võimete kogumid, mis võimaldavad töötajatel täita konkreetseid ülesandeid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
· selge ja kõlav hääl, kõnedefektide puudumine · hea kuulmine · loogiline mõtlemine, üldistusvõime · kontsentreerumisvõime · verbaalne võimekus · hea mälu · teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus · suhtlemisvalmidus · koostöövalmidus · vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin) · õpi- ja arenemisvalmidus · iseseisvus · empaatiavõime · kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus) · enesekehtestamine · aktsepteerimisoskus 5. Meelelahutustoode - Sihtgrupiks on õpilased või keskealiste välisrühmad suuruses 20-25 ............................................................................... 1.PÄEV 18.00 saabub lennuk lennujaama, peale seda jätkame sõitu Pärnusse, kus saab alguse meie reis. 20.30 oleme Pärnus, ööbime Taastusravikeskus Viiking´is 2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10
arvaksid, et õpetajad on ülemakstud. Teisest küljest aga loob Eesti ühe tippajakirjaniku taoline artikkel pildi õpetajast kui ühiskonna suurimast märtrist. Samuti tekib mulje, nagu õpetajad oleksid need ühiskonna heidikud, kes ei suuda oma arvamust ja soove kehtestada. Selline kuvand õpetajast kui inimesest, kes peaks paljudele noortele eeskujuks olema ja kelle üks tööülesanne on sisuliselt enesekehtestamine, ei kasvata aga õpilastes ja nende vanemates pedagoogi suhtes austust, pigem vähendab seda. Leidub ka teistsuguseid vaatenurki. Näiteks reporter Mikk Salu arvamus 28. oktoobri Postimehes, kus ta kirjutab arvamusloos pealkirjaga ,,Mikk Salu: õpetaja mugav elu" nii: ,,Kui sellel ametil on miinuseid (palk), siis on ka mitmeid plusse: pikad puhkused, riske, töökaotushirmu ja konkurentsi pole. Jah, kui pingutad kõigest väest, tahad tõesti olla parem
rohkem reisima, väärtushinnangud viidi ühtsele tasandile. Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid
· Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu · Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidri omadused Isiksus Vilumused kohanemisvõime tarkus, intelligentsus sotsiaalne tundlikkus probleemide nägemise oskus kõrged saavutusvajadused oskus näha uusi lahendusi enesekehtestamine taktitunne, diplomaatilisus koostöövalmidus väljendusoskus domineerimine teadmised grupi ülesannetest enesekindlus organiseerimine energilisus administreerimisoskus stressitaluvus käitumiskombed soov võtta vastutust Liider vs juhataja (M.F.R. Kets de Vries, 2001) Liider Juhataja Huvitatud tulevikust Keskendumine olevikule Huvitatud muutmisest Eelistavad püsivust Orientatsioon pikale perioodile
JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid teda, et ei jääks võimalust juttu valesti mõista, mis omakorda aitaks probleeme vältida
Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus
võtnud seoses lapsega, siis peaks sellele kohe reagerima, ning tegema koostööd õpetajaga, sest üksi kool ei suuda muuta midagi. Majanduslikult kitsaste oludega peredes on probleemiks lapsele õppevahendite ja riiete ostmine, sest need on kalliks muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47)
kella-ajaliselt:
1972. a. 15. juulil kell 15.32
Minoru Yamasaki (1912-1986) projekteeritud paneelmajade õhkulaskmine St.
Louis’is, Missouri osariigis USA-s
4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. 2. Peegeldav kuulamine täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine. 3. Empaatiline kuulamine eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. 26. Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne)
+ rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 20. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
+ rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine
3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9. Läbirääkimismeeskonna korraldus (üks liider või konsensus) 10. Riskivalmidus (kõrge või madal) LÄBIRÄÄKIMISKÄITUMISED · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav ENESEKEHTESTAMINE Kehtestamine hõlmab oma õiguste eest seismist ja oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil, mis tunnistab teiste inimeste õigusi. · Igal inimesel on õigus ja kohustus kaitsta oma õigusi, oma ruumi seista hea oma vajaduste eest. · Kui keegi minu õigusi riivab, võin ma püüda tema sellist käitumist muuta. · Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi
Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest Millal kasutada: Kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
kunst ise ja klient-terapeut toimivadki läbi selle (nt koos musitseerimine); suhe, kus klient või terapeut on kunstnik (terapeut jälgib kunsti tegemist distantsilt või harvem esinev variant, kus terapeut ise tegeleb kunstiga ja klient jälgib). Terapeutilised eesmärgid Liebmann (1981) on jaganud üldised terapeutilised eesmärgid personaalseteks ja sotsiaalseteks. Personaalsed eesmärgid Liebmanni järgi on: loovus ja spontaansus, usalduse loomine, enesekehtestamine, oma potentsiaali realiseerimine, suurenenud personaalne autonoomia ja motivatsioon, areng indiviidina, vabadus teha otsuseid, ideedega eksperimenteerimine, tunnete, emotsioonide, konfliktide väljendamine, töö fantaasiate ja teadvustamatuga, mõistmise, eneseteadlikkuse, reflektsiooni arendamine, kogemuste korrastamise soodustamine ja lõõgastumine. Sotsiaalsed eesmärgid on: teadlikkus, märkamine ja lugupidamine teiste suhtes, koostöö, grupi tegevustes osalemine,
- viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine: · Täpsustamine · Ümbersõnastamine · Tunnete peegeldamine
kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ja selle lõppedes. Töötamine kassapidajana nõuab täpsust ja raha käitlemise nõuete ranget täitmist. Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ning võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele ja tähelepanu jagada. Põhiline ülesanne on tulnud kauba kontroll ning väljapanek saalis. Vajalikud eeldused on iseseisvus ja enesekehtestamine. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, sallivus, meeldiv ja viisakas käitumine. (Oja, 2005) Joonis 1. Kassiiri töökoht. 5 3. ÜLESANNETE LIIGITUS 3.1 Automaatne Joonis 2. Solarise toidupoes olev kassalint. Müüja töös automaatse osa moodustab kassalint (Joonis 2). Teenindaja küll peab vajutama
Järjestamismeetod põhineb töötajate omavahelisel võrdlemisel ja järjestamisel mingite kriteeriumite alusel. Arenguvestlused 26. Töötajate ja juhtide hindamisel kasutatavad kriteeriumid. TÖÖTAJATE: Töö hulk ja kvaliteet Töö tundmine Initsiatiiv ja loovus Koostöövõime JUHTIDE: Töö tundmine, orienteeritus saavutustele Vaimne võimekus, hoiakud Dominantsus ja enesekehtestamine Eestvedaja ja otsustaja Planeerija ja delegeerija Initsiatiiv ja loovus Suhtlemisoskus 27. Vead, mis võivad tekkida töötajate hindamisel ja kuidas neid vältida HINDAMISE VEAD: Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus hindamine toimub formaaselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratatavus hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine.
Small talk on oluline, kuna vaikust ei sallita. Muu maailma suhtumine: kui inimene ei räägi, siis ta on rumal, ülbe või vihane. Millest ei räägita? Poliitika, usk, seks, raha töö, eraelu probleemid. Kodutööna peaks alati tegema taustauuringuid, mis on sellel maal, piirkonnas valdkonnas tabuteemad ja millest räägitakse. Millest räägitakse? ilm, liiklus, ühised huvid/harrastused. Kõige aluseks on intuitsioon, terve mõistus, kogemused ja EQ+SQ. Enesekehtestamine hõlmab (Lange ja Jakubowski, Bolton, Bowen): · oma õiguste eest seismist · oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil · klientide õiguste samaväärset tunnistamist Mina-sõnumid: x Partneri käitumise /teo hinnanguvaba kirjeldus (...kui Sa...) x Oma ausate tunnete väljendus (selles olukorras ma tunnen...) x Sellise käitumise "käegakatsutava" mõju selgitamine (...Kasu/Kahju...)
uimastite negatiivsetest külgedest. • Tundekasvatus – noored proovivad uimasteid isiklike probleemide, nagu madal enesehinnang, segased väärtushinnangud jms tõttu. • Keeldumisoskuse õpetamine – noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste tunnustust taotledes, nad ei oska või ei julge seista vastu eakaaslaste või meedia mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid. • Sotsiaalsete ja enesega toimetuleku oskuste õpetamine (nt enesekehtestamine, eesmärgi saavutamine, probleemide lahendamine, murede ja stressiga toimetulek). • Alternatiivsete tegevuste pakkumine – see on ennetustegevuse väga oluline komponent, noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. • Laiahaardeliste programmide pakkumine– kogukonnapõhine ennetustöö, kuhu on kaasatud pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Võib tunduda, et 7–8-aastased lapsed on selliste teemade
Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotsess: ·Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõnel juhul eksperthinnangu ·Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidru omadused Isiksus Vilumused Kohanemisvõime Tarkus, intelligentsus Sotsiaalne tundlikkus Probleemide nägemise oskus Kõrged saavutusvajadused Oskus näha uusi lahendusi Enesekehtestamine Taktitunne, diplomaatilisus Koostöövalmidus Väljandusoskus Domineerimine Teadmised grupiülesannetest Enesekindlus Organiseerimine Energilisus Administreerimisoskus Stressitaluvus käitumiskombed Soov võtta vastutust Liider vs juhataja ( M.F.R
ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud ressursse rohkem hindama, väljendama ja otstarbekamalt kasutama. Abistajana tuleb sul endalt sageli küsida, kas sa: 1. suudad olla selline, et teine inimene tajuks sind usaldusväärse, või kõige sügavams mõttes kooskõlalisena? 2
annaabi.ee 
