millise tegevuse tagajärjel. Sõnavaraline hüpotees ja Cattell'i teooria Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele. Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama. Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on teinud ka teste erinevate iseloomugruppide jaoks, näiteks ärevus( hirm, süütunne, kahtlustamine)
ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5
ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5
inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. (C.Rogers, A.H.Maslow). 6) Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine.(R. Cattell. H. Eysenck). TEMPERAMENT ON ISELOOMULIK PSÜÜHILINE OMADUS, MILLE POOLEST INIMESED ÜKSTEISEST ERINEVAD Temperamendi vormid 1) Sangviinik 2) Flegmaatik 3) Koleerik 4) Melanhoolik Sangviinik Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma.
eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus · prestiizhi suurenemine karjäär, tunnustused · staatuse muutused valimised, kiitused · mõju teiste üllatused, hämmastus kehtestamine liider riskeeriv elukutse (näit. ametnik, õpetaja, psühholoog) impulsiivsus (meestel) lühiajalised suhted (meestel) kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra
eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus · prestiizhi suurenemine karjäär, tunnustused · staatuse muutused valimised, kiitused · mõju teiste üllatused, hämmastus kehtestamine liider riskeeriv elukutse (näit. ametnik, õpetaja, psühholoog) impulsiivsus (meestel) lühiajalised suhted (meestel) kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra
omadussõnad, mis on keeles inimeste iseloomustamiseks. Ta koostas nimekirja 1000 omadussõnast, mis kirjeldavad inimese iseloomu ja muid psühholoogilisi omadusi. Allport ja Odberti tööd: Kokku said 17954 sõna, mis jagati kategooriatesse: 1. Sõnad, mis tähistavad isiksuse seadumusi 2. Sõnad, mis kirjeldavad hetkeseisundeid või käitumisi. 3. Sõnad, milles sisaldub inimese tegudele 3. Metafoorid. Esimese katse, neid sõnu kahandada tegi isiksuseuurija Cattell. Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja põhjal 12 primaarset isiksusefaktorit, mis koos nelja lisafaktoriga said kokku isiksuseküsimustiku (16 PF).
· Rating scales theories analytic -cognitive As above, completed by others · Projective tests Inkblots (Rorschach) Eysenck Freud Maslow Bandura Thematic Apperception Test Cattell Rogers Rotter Big Five Mischel · Objective tests (limited success) Behavioural (amount of laughter, rapid/inaccurate responses) Physiological (heart rate, skin conductance, brain imaging)
andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?).
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis,
andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?).
alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaudu iseloomustatakse inimest. Et tavaaliselt sõbrad räägivadki sellest. 3. Sekundaarsed sõltuvalt olukorras inimesel võivad need ilmeneda ja sellepärast neid isiksuse iseloomustamisel ei kasutata. See oli üks esimesi teooriaid 20.saj algul jä pärast seda tuli kiirelt juude uusi. Järgmine mee oli R. Cattell · Hakkas kasutama ka STATISTILISI meetoteid ja üritas välja arvutada neid isikuse asju. Korrealatsioonimeetod proovib avatada seoseid teatud omaduste ja tunnuste vahel. Mida kõrgem see on, seda suurem sida on (1-100%). Neid omadusi analüüsides leidis Cattel, et võib välja tuua isiksuse gruppe. Nimetas neid FAKTORIKS grupp, mis on omavahel seotud. Ühte isikuse faktorisse kuuluvad need, mis mõutavad ka teisi. Isikuse omadused sõltuvad omadusegruppidest, milles
-‐ Kognitiivne teooria – repressorid suunavad oma tähelepanu hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. Repressori tuvastamine – madal skoor ärevuse testis, kõrge sotsiaalne soovitavuse skoor • Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia – faktoranalüüsi arendamine, isiksuseomaduste klassifitseerimine, dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud – Isiksuse omadused (I kategooria sõnad + 100 sõna II kategooriast); Semantiline sorteerimine (sünonüümsuse alusel rühmadesse)
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.
,,parameetri" alusel: a) Närvilisus nt küünte närimine, sage suitsetamine b) Pinge ei ole võimeline puhkama, töötab pingega, käed värisevad, uni rahutu c) Kalduvus kohmetusele punastamine, kogelemine, higistamine d) Kurvameelsus muretsemine, alatine kahtlemine jne. Ärevuse uurimiseks on kasutatud naha galvaanilise reaktsiooni registreerimise meetodit, Rorschachi testi, assotsiatsiooni jm. Paljud autorid, nt Harry Sullivan ja Raymond Cattell, kalduvad ärevust vaatlema kui kohanematust keskkonna või situatsiooni nõudmistega. Raymond Cattell arvas, et ärevust on võimalik mõõta ning et see avaldub kõrges tundlikkuses, muljete vastuvõtlikkuses, teravnenud süütundes, enese alahindamises, kõrges pingeastmes. Hans Eysenck kandis ärevuse introvertsusele iseloomulike tunnuste hulka. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224) 2.3 Stress Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul
aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud
Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal
ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli
ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. –30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes-kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg – viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli
meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork
Kõrge psühhotism on Eysencki meelest seotud eritumisega organiismis, millel on taas tugev geneetiline soodumus. Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria. Cattell seadis endale sihiks ei midagi vähemalt kui välja töötada isiksuse teooria, mis arvestaks inimese päritolu, keskkonna ja isiksuslike iseärasuse paljude eri muutujate koosmõju. Lähtudes põhimõttest, et korralik teooria peab toetuma ulatuslikele uuringutele ja täpsetele mõõdistustele, tegi Cattell tuhandete kaiseisikitega enneolematult rohkel arvul empiirilisi uuringuid. Isiksus on tema määratluses miski, mis võimaldab ennustada inimese käitumist teatud olukorras. Konkreetse käitumise kujunemisel mängivad kaasa nii situatsioon kui ka sellega keerukas suhtetoimes olev arvukas hulk inimese omadusi, samuti inimese meeleolu mingil ajahetkel ning need talle omased ja kohustlikud rolled, mida ta peab teatud olukorras täitma.
Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm,
võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905
- endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne
6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja saada uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist teatud asjades. Fluiidse intelligentsuse tipphetk saabub inimesel 20.
(Selye). Stressorid- trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 4. Kirg. Tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese (mõtted, tegevuse põhisuunad). Kõik jõud suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. 5. Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon 31. Raymond Cattell 1. Fluiidne ehk voolav intelligentsus inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. 2. Kristalliseerunud intelligentsus omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne. 32. Intelligentsuskvoot (võimaldab võrrelda vanusegrupiti)
Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne
kaitsmine, agressiivsus. Prestiiži suurenemine: karjäär, tunnustused. Staatuse muutused: valimised, kiitused. Mõju: teiste üllatused, hämmastus. Kehtestamine, liider, riskeeriv. Elukutse nt ametnik, õpetaja, psühholoog). Meestel impulsiivsus ja lühiajalised suhted. Kodukeskkond – sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel). KLASSIFITSEERIV PARADIGMA FAKTOR-ANALÜÜTILINE LÄHENEMINE. RAYMOND B. CATTELL (1905-1998) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. METODOLOOGIA: Andmed. L -andmed (l-data, life) – igapäevaelu sõndmused, toimingud, päevikud. Q- andmed (questionnaire) – arvamused, hinnangud hoiakud. T- andmed (T-data, test) – näit. Projektiivtestid. Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs. - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi.
· Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
motiiv mis stimuleerib käitumist (näiteks nälg või janu) 2. Keskkond või situatsioon kus organism asub 3. Vastus mis rahuldab motiivi (näiteks söömine või joomine) vajadused rahuldamine ellu jäämiseks ja õppimiseks, motiveerivad käituma,efektiivne käitumine. Mentaalse tegevuse eesmärk on kogemuse omandamine ja selle kasutamine käitumisel. Adaptiivne tegevus aitab rahuldada vajadust. Taju ja käitumine mõlemad kohanemisel olulised. James McKeen Cattell - Ideid ja meetodeis tuleks hinnata nende kasulikkuse järgi reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju, individuaalsed erinevused, eugeenika puudega indiviidid steriliseerida, julgustada tervete ja intelligentsete inimeste abielu Kui kogu maailm oleks suunatud oma eeldustega töödele saaksime vähemalt poole rohkem tööd tehtud. :) Robert S. Woodworth - dünaamiline ps.,(dynamic psychology) miks tehakse, seda mida tehakse?, (the internal
- Vastaja kogemus testidega - Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria - Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline
erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse faktorit: numbrilise teabega opereerimise võime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime. Raymond Cattell – voolav (probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus) ja kristalliseerunud (omandatud ja „settinud“ teadmistes-kogemustes) intelligentsus. Robert Sternberg – paljud erinevad infotöötlusoperatsioonid ja strateegiad ning mõtlemisülesande lahendamise eeldused ja tingimused jaotatakse kolmeks intelligentsuse komponendiks: seesmine (elluviimine, teadmiste omandamine), kogemuslik ja väliskeskkonnaga seotud komponent.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
graduaalselt vähenema. Oma kõige olulisemaks saavutuseks psühholoogias pidas Kraepelin ise väsimuse uurimist ja väsimuse kõvera kindlaksmääramist (vrd. Ebbinghausi unustamise kõver). Ta lootis selle selle eest saada Nobeli preemiat, mis aga ei õnnestunud. Vladimir Tsiz (1855-1922) Smolenskis sündinud vene aadlik, kes sai Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks (1891- 1918). Oli samal ajal kui James McKeen Cattell Wundti õpilane (1884). Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas Philosophische Studien ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Tõlkis Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas -5- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 iga aastal kuni 1904. aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Sarnaselt Kraepeline juhendas
- Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) - Gordon Allporti indiviidipsühholoogia.Propriumja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). - Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). - "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). - Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika
• Isiksuseomaduste ja individuaalsete erinevuste uurimine. Psühhomeetria • Test: küsimuste/ülesannete kogu, mille põhjal saab teha järeldusi inimese eripära kohta (võrdluses suurema rühmaga) • Testi eripärad: individuaalne hindamine, standardiseeritus, valmis instrument • isiksusetestid (MMPI, suur viisik (avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus), • intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) • projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930) ISIKSUSETESTID • Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik • MMPI • Suur viisik: tänane teadmiste tase • Viis dimensiooni, mis eristavad inimesi: avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus Lavater: flegmaatik, koleerik, sangviinik, melanhoolik
tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide
üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes- kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali
Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
ei ole. Kuid need olulisimad on: 1) Charles E. Spearman (1863-1945) üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor) on sünnipärane ehk kaasasündinud, püsib konstantsena läbi kogu elu ning avaldub kõigis vaimse võimekuse testides/ülesannetes vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s-faktorid) sõltuvad keskkonna võimalustest ja kasvatusest 2) Raimond Cattell (1905-1998) muutlik ehk fluiidne intelligentsus (fluid intelligence) - üldine vaimne potentsiaal, mille avaldumine on seotud närvisüsteemi arenguga; väljendab võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste olukordadega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) areneb koostoimes keskkonnaga; omandatud
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne (ehk voolav) intelligentsus, mis peegeldab inimese võimet arutleda ja (uut) infot kasutada ning kristalliseerunud intelligentsus, mis sisaldab omandatud teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist. • Howard Gardener arvas, et on kuus (uuematel andmetel juba kaheksa; lisaks naturalistlik ja eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma
• Kasutas esimest korda küsimustikke – teadlased ja nende taust. • Sõnade assotsiatsiooni test – vastused stiimulitele püsivad, seotud lapsepõlvekogemustega, protseduur tõi esile teadvuse aspekte, mis varem esile kerkinud ei olnud. • Antropomeetria – kirg inimeste individuaalsete erinevuste mõõtmiste osas. • Korrelatsioon – tõi kasutusse korrelatsiooni, regresseerumise keskmise suunas ja mediaani mõisted. James McKeen Cattell (1860-1944) Töötas koos Galtoniga – arvas samuti, et meelte teravus seotud intelligentsusega. Võttis kasutusele mõiste vaimsete võimete test (mental test). Reaktsiooniaeg, käe tugevus, kahe-punkti-lävi, 10 sekundi hindamise täpsus ja muu nonsenss. Tõestati, et tema töödes ei esine reaalset korrelatsiooni mõõdetud parameetrite ja intelligentsuse/edukuse vahel. Tekkis huvi intelligentsustestide vastu ˇ
Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt
lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost. 2. INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2
tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
