VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD........................................................................................................
Natalja Krassilnikova [email protected] Tel. 56657983 · , · , · , · , · , · , · , · · , , ; · , ; · , ; · ; · , ; · (, , ); · «» ( ) ; · ; · ; · , - . · , : · · , · , · · . 3 · · · · : · · · · · , · 15 - 46 cm 46 - 120 cm 1,2 3,6 m üle 3,6 m · · . · , · , · · · , · · . · -, , . · · · , · · · . · - · . · . · · - , , , .
Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses
Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific)
sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana ENESEREGULATSIOON- eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes
reguleerida oma käitumist (mõelda enne toimimist). Võime tegutseda ja töötada sisemiste motiivide ajel, leida rahuldust tööst endast. Võime olla püsiv ja entusiastlik eesmärkide saavutamisel. Oskus hinnata ja mõista teiste emotsioone ja emotsionaalseid reaktsioone ning reageerida neile adekvaatselt. Oskus luua pingevabasid suhteid, teha koostööd ning näha ühiseid huve ja võimalikke ühiseid hüvesid. 46. Emotsionaalne eneseregulatsioon Emotsionaalne eneseregulatsioon - on oma emotsioonide kontrollimine, nii et need pigem hõlbustaksid kui takistaksid käsil oleva töö tegemist. Emotsionaalne eneseregulatsioon hõlmab: enesekontrolli - destruktiivsete emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine; usaldusväärsust - kindlate aususe ja meelepuhtuse standardite omamine ja säilitamine; kohusetunnet - vastutust oma toimingute eest, kõige eest, mida teed;
5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest, nende lahendamisest ja valitsuse tegevussuundadest. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud üks teine tendents meedia kujundab arvamusi. Juba praegu räägitakse meedia võimust. Olukorra teeb keeruliseks see, et meedia puhul pole tegu riikliku institutsiooniga, vaid laialivalguva nähtusega, millel peaks olema teatud eneseregulatsioon, mida võib aga pärssida eesmärk teenida raha. Ka poliitilised institutsioonid võivad teatud hetkel hakata teenima meedia huve, kuna viimane on oluline vahendaja valitsusorganite ja rahva vahelises suhtlemises. Meedia peab arvesse võtma ühiskondlikku arvamust. Ajakirjandus peab toetuma faktidele ega tohi minna vastuollu heade tavadega st inimeste moraaliarusaamadega. Ajakirjandus on meie ühiskonnas tegelikult küllaltki uus nähtus, Eestisse jõudis see 19
Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat. ressursid Toit, toore Kapital, teave Haridus, vaimsus Tehnoloogia Käsitöö Mehhan. tehnol Vaimne tehnol. Ideoloogia Religioosne Sotsiotsentristlik Humanistlik KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM Kehasotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed
• Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED – Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave) Info toodetel (ökomärgid, tootjamaa, koostis) Vaikimisi valikud (default options) ja müksamine/nügimine (nudging) ENESEREGULATSIOON – Vabatahtlikud kokkulepped: riik ja ettevõtted või ettevõtted omavahel Käitumis- ja eetikakoodeksid: nt advokatuuri eetikakoodeks, panganduses hea tava (RAHVUSVAHELINE SEKKUMINE) – PIGEM VIITAB POLIITIKA KUJUNDAMISE TASANDILE KUI KONKREETSELE INSTRUMENDILE Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks? • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik
• Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse
ning soovi põgeneda probleemsetest olukordadest. Isegi, kui enesevigastamine lõppebki surmaga, ei ole see üldjuhul siiski planeeritud. (Hawton ja James, 2005). Jennifer J. Muehlenkamp on väga hästi kokku võtnud David E. Klonsky uurimuse autoagressiivse käitumise kohta enda artiklis "Self-Injury: A Research Review for the Practitioner." Klonsky on välja toonud põhjused, miks inimesed end tahtlikult vigastavad. Tema uurimuse kaudu on üheks tähtsaimaks põhjuseks enesevigastamisel eneseregulatsioon ehk negatiivsete ja tugevate tunnete väljendamine. Emotsioonid nagu viha, ärevus ja frustratsioon esinevad enne enesevigastamist ning taolise käitumise tagajärjel mainitud emotsioonid justkui kaoksid või saaksid mingisuguse leevenduse ja inimest valdab rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis näitavad, kuidas enesevigastamine negatiivseid emotsioone leevendab, ei ole selle mehhanismid siiski täielikult mõistetavad
kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises. Igapäevaelus on sport inimese kõrvalekaldumatu püüdlus laiendada oma võimete piire, terve
Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises. Igapäevaelus on sport inimese kõrvalekaldumatu püüdlus laiendada oma võimete piire, terve
3 kompenseerimine – tähelepanu teistele valdk või oskustele, kus tegevus on olnud edukas ja seotud pos emoga. Enesehinnang võimaldab in kohaneda kk varieerides oma läitumist Motiveerib väärtustatud valdkondadega rtegelemist Eneseh muutumine kaitseb nn psüühilise valu eest ja jagab motivatsiooni konlreetses olukorras. Spetsiifiline eneseh seostub in käitumise ja selle tulemusega Üld, spetsiif ja käitumine eneseväärt tagasiside Mina standardid Eesmärgid eneseregulatsioon Üldine ja spetsiif eneseh kajastavad psüühikas mõneti erinevadi asju Spetsiif: kajastab enam inimese väärtusi ja võib reguleerida motivatsiooni ebaadekvaatne tagasiside ja tunnustus võivad isegi takistada õppimist ning hoopis tatava puudujäägi kogemine kannustab pingutusi. Üks eneseh kui motivatsiippni sisendi käivitaja on antud tegevse v valdkonna olulisus lapsele. Lisaks peab laps tundma, et see …. Tagasiside on me sõnaline v mittesõnaline reaktsioon teiste in käit.
rahuldamisele indiviid pürgib arenguvõimalused oma arengus. Enesemääratlemine on aluseks inimese võimete- ja võimalustekohase toimimise vabatahtlikkusele ning motiveeritusele Eneseregulatsioon Kasvatustegevuse eesmärgiks on toetada indiviidi jõudmist võimeni
Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg.
Juhtiv Põllumajandus Tööstus Teenindus rahvamajandusharu Põhiline klass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Põhitootmisüksus Perekond, talu Tehas, vabrik Teadusinstituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon, vajadused teadmisvajadus Sotsiaalse Inimene - loodus Inimene - masin Inimene - inimene kommunikatsiooni osalised Ajaline perspektiiv Suundumus Kohanemine Suund tulevikku, minevikku olevikuga prognoosid, stsenaariumid
Käitumist mõjutab üheaegselt palju motiive (motiiv tunnetatud vajadus, mis fikseerib tegevuse eesmärgi), saab eristada juhtmotiivi ja kõrvalmotiive. Võib esineda ka motiivide konflikt. Hoiak püsiv, stereotüüpiline valmisolek/eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil Hoiakud võivad olla teadvustatud või mitte. Hoiak on eelsoodumus käituda sissejuurdunud viisil. 3.2. Tahteprotsessid ja omadused Tahe on oluline lisamotivatsiooni allikas, teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud tegevused otsustab aju, teadvus kaasneb sellele otsustusele väikese hilinemisega Tahe avaldub nt siis, kui mingite raskuste ületamiseks (et saavutada eesmärk) on vaja vaimset pingutust. Samuti motiivide konflikti korral.
Terviklikkus: Elemendid on allutatud tervikule, samas ühe elemendi muutumine toob kaasa kogu struktuuri muutumise (vt eelmine näide: niipea kui sõna ,,ema" vahetati välja sõna ,,isa" vastu, läks lause mõte täiesti teistsuguseks, st struktuur muutus.) Transformatiivsus: Ühe (all)struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel (sõna ,,ema" ei saa asendada ükskõik millise sõnaga, nt ei saa öelda ,,ema" asemel ,,kõrvarõngas" või ,,mõõkvaal"). Eneseregulatsioon: Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero
Tiheliolek ja tiheasustuses elamine Inimtihedus (density) vs tiheliolek (crowding) Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub) Eneseregulatsioon (füsiloogiline) Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku uurimused inimeste puhul Vähem sotsiaalseid kontakte Diskussiooni vähene konsensus
suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees VAJADUS Vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus, motivatsiooni teke Soovimine Eesmärgi ja vahendite valik Otsustamine TEGUTSEMINE T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo Abraham Maslow (1908-1970)
Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama, siis toimib. Sveitsis on Unabhängige Beschwerdeinstanz – UBI (The Independent Complaints Authority for Radio and Television), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”. Kolmas peatükk: eneseregulatsioon. Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme
Eneseregulatsiooni areng. Eneseregulatsiooni on defineeritud kui hulka mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse. Ka esimestel kooliaastatel suudavad lapsed paljudes olukordades kohandada oma käitumist vastavalt olukorra nõudmistele või teiste tunnetele ning omaenda tundeid varjata või maskeerida – näiteks naeratada viisakalt kingituse tegijale, kuigi kink neile tegelikult pettumuse valmistas. Eneseregulatsioon õppimisel hõlmab oma tunnete ja käitumise juhtimise kõrval ka mitmeid protsesse, mis on oma olemuselt metatunnetuslikud. Nende hulka kuuluvad: 1) eesmärkide püstitamine; 2) planeerimine; 3) tähelepanu kontrollimine; 4) enese motiveerimine; 5) paindlik õppimisstrateegiate kasutamine; 6) oma tegevuse jälgimine; 7) vajadusel välise abi otsimine; 8) oma tegevuse hindamine. Ühendavaks sillaks teiste ja enese
edu või ebaedu orienteeritud või õpitud kõrge või madal edule: kõrged ....... abitusele orienteeritud või madalad seletused. Tagasiside täis- kasvanult: võimed .....saavutusvajadus, tugev, püsivnõrk, piiratud üldin eh.............. ja motiivid. 5. Loeng. Eneseregulatsioon (osa materjali on lehtede pealt ka ära kirjutatud, seda ei pea ümber trükkima) Täidesaatev mina funktsioon Enesekontroll Hüvitise edasilükkamine Mina on vähemalt kolm mõõdet: 1) Inimese kogemused seoses endaga- eneseteadlikkus 2) Taju, mõtted ja tunded seoses endaga- kognitsioonid 3) Oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Tegevuse algatamine........ ............. Sündmus hinnang kehaline reaktsioon
- Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng · Iga indiviid püüab oma kapitali rakendada nii, et see toodaks maksimaalset väärtus · “Nähtamatu käsi” (majanduse eneseregulatsioon) edendab eesmärki, mis polnud
mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968): · Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule. · Transformatiivsus ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. · Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Lévi-Strauss (mõjutatuna Roman Jakobsoni hüpoteesist keele metastruktuuri kohta) väidab, et vaadeldes sugulussuhteid kui teatud keelt, võime teha järeldusi ka keele tekkimise kohta. o "Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane (korrapärane) seos." o Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust (Lévi- Strauss):
väljalangenutel madalam, autonoomia toetamine vanemate poolt oli seotud hilisema autonoomse motivatsiooni ja koolijäämisega Autonoomiat ja arengut toetavad vs takistavad keskkonnad · Kontrollivad ja informatiivsed keskkonnad (viivad erinevale arengule, läbi indiviidi interpretatsiooni) · Kontrollivad vanemad (tingimuslik armastus, psühholoogiline kontroll): lapsed ärevad, madal enesehinnang · Autonoomiat toetavate vanemate lastel parem eneseregulatsioon vähem segavat/probleemset käitumist edukamad kõrgem tajutud võimekus Autonoomiat toetavad õpetajad · Räägivad vähem, kuid kuulavad rohkem · Lasevad teha rohkem iseseisvat tööd · Ei ütle vastuseid ette · Suhtlemine: vähem direktiive kiitus töö kohta, mitte lapse kohta küsivad lapse soovide kohta vastavad lapse küsimustele · Empaatilised · Lapse perspektiivist hoiak · Autonoomia toetamine õpitav!
kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce, pragmatis märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8 James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide ei ole selles mitte ainult tema tähendus, vaid ka tema tõde. Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinn uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhte tähenduste kaudu, mis nad nendele objektidele annavad. 10)George H Mead - ühendas pragmatistliku tähendusteo Smithi omaga. Oluline peegel mina ning sotsiaalse mina areng ja tegevused. 11) Herbert Blumer - andis sümbolise interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava)
Kompleksne kontroll, treeningu- ja võistluskoormuste kontroll. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (8 tundi) 2.1. Spordipsühholoogia rakendusvõimalused (2 tundi) Psüühilised protsessid ja nende seos kehalise tegevusega. Spordipsühholoogia võimalused sportliku potentsiaali realiseerimise soodustamisel ja sportlase heaolu ning vaimse tervise tagamisel. Psühholoogilise ettevalmistuse võimalused ja piirid spordis. Psühholoogilised oskused, eneseregulatsioon. 2.2. Kiire edu soovist tulenevad probleemid spordis 2.2.1. Stress ja läbipõlemine (1 tund) Stressi, ületreeningu ja läbipõlemise mõisted, nende omavahelised seosed. Läbipõlemise tekkemehhanismid, väljakujunemise staadiumid ning tunnused, mis viitavad läbipõlemisele. Läbipõlemise ennetamise põhimõtted. Läbipõlenud sportlase aitamise võtted. 2.2.2. Sporditraumade psühholoogilised aspektid. Vigastustest paranemine (1 tund)
3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2.) Suhtumised motivatsioon, eestvedamise oskused, konfliktide lahendamine (EQ) 3.) Intellektuaalne võimekus ettevõtlikus, innovaatilisus, üldistusvõime (SQ) EQ: isendaga seotud võimed(emotsioonide teadvustamine, emotsioonide juhtimine). Siia alla kuulub eneseteadlikus: emotsionaalne teadvus, täne enesehinnang, enesekindlus. Samuti Eneseregulatsioon: enesekontroll usaldusväärsus, kohanemisvõime, saavutusvajadus. suhetega seotud oskused(emotsioonide äratundmine teistes, suhtekorraldus). Siia alla kuulub Empaatia, mis jaguneb üksikisiku tase(teiste mõistmine, orienteeritus teenuste osutamisele, teiste arendamine) ja kollektiivne tase(mitmekesisuse ärakasutamine, poliitiline teadlikus). Samuti sotsiaalsed oskused, siit tuleneb teiste
halastamatuis meetmeid ja ainult selline lähenemisviis saab muuta meie ühiskonda paremaks . Väljapanekukeelu alternatiiviks on näiteks tubakatoodete müük ainult spetsiaalsetes tubakamüügilitsentsiga müügikohtades; tubakatooteid müüvate kaupluste suuruse piirang; müügikohtade arvu piirang; pakendi standardiseerimine (põhitoon on hall, kaubamärkide kasutamine pakendil keelatud); tubakatoodete müük ainult eraldi kassast või müügiletist; ettevõtjate eneseregulatsioon jne. Juba praeguseks ajaks on palju tehtud selleks, et tubakatoodet poleksid nii kättesaadavad. Näiteks, sigarettide pakenditele on paigutatud koledad pildid erinevate haigustega ja nende pildide all on kirjutatud erinevad tekstid, mis pole eriti mõnusad meie silmadele. Isiklikult tean inimesi, kes loobusid suitsetamisest põhjusel, et kujutatud pildid olid koguaeg silme ees. Sealhulgas juba kaua aega meil eestis on keelatud tubaka reklaam, mis positiivselt mõjub rahvale.
käitumise regulaarsusi seletada kogemusest õppimisega, verbaalne käitumine • Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga • Bandura: sotsiaalne õppimine, vaatlusõppimine – käitumise ja keskkonna vastastikune determinism, eneseregulatsioon, enesetõhusus • Mischel: tasu edasilükkamine, kognitiivne-‐afektiivne isiksusesüsteem Dispositsionaalne lähenemine: • Eyesnck: PEN mudel Nomoeetiline hüpotees: isiksuse omadused rakenduvad kõigile ja küsimus on vaid selles, millisel astmel on keegi antud omadusel.
Ta ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kõike hästi teha ja seejuures mitte eksida (Männamaa, Marats 2009). Vaadeldav laps väga tahtis, et pallimäng oli reeglite kohaselt või kullimängu vältel laps väga tahtis olla tähelepanu keskpunktis. Kui ta ei saanud soovitavat, siis ta ärritus ja solvus. Seega saab teha järeldust, et kui lapsel ei täida tema ootused olla edukaks, esimeseks ja teha koostööd omal viisil, siis ta ei suuda eneseregulatsiooniga toime tulla. Eneseregulatsioon on väga tähtis ja selleks laps vajab veel täiskasvanu abi, et saavutada tegutsemiskindlust, juhtida oma käitumist ja emotsioone ning kontrollida impulsse (Männamaa, Marats 2009). Samal ajal viieaastane laps üritab kasutada füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (Männamaa, Marats 2009). Näiteks minu vaadeldav laps vabatahtlikult lahkus mängust,kui oli endast välja läinud, et istuda pingil ja rahuneda.
Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada,
Aga ka rutiin, ühekülgsus Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Vaba turukonkurents Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K
tegevuse vahel, kus paratamatult peab ühe neist valima, (3) valik selle vahel, kas omandada objekt või asuda tegutsema mingis kindlast suunas või siiski sellest loobuda qui prodest? – kellele on see kasulik? hoiak – püsiv, stereotüüpne valmisolek võis eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil 3.2 Tahteprotsessid- ja omadused TAHE: tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus tahe on isiku enesekontrolli alus impulsiivne käitumine – toiming käivitub esmasest ajendist, järgitakse motiivi või situatsiooni nõudeid, kui teadlik analüüsi enne toimingute elluviimist puudub tahteline käitumine – isik kujutab ette tegevuse eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke vahendeid ja teekonda tahteakti psühholoogilise käsitlemise kolm aspekti: (1) motivatsioon (tõukejõud tegevuse käivitamiseks)
representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) tajutav karistus (vicarious punishment) 4. Eneseregulatsioon Mina (self-system) taustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus
representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) tajutav karistus (vicarious punishment) 4. Eneseregulatsioon Mina (self-system) taustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus
põhjustada mitmeid sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme nii kodus kui ka koolis (Rimm, 1995). Inimese eesmärgid ja väärtused mõjutavad tema eneseregulatsiooni ja motivatsiooni. On välja toodud, et andekad alasooritajad erinevad end võimetekohaselt realiseerivatest lastest (kui välistada füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed põhjused) nelja faktori osas: suhtumine õpetajatesse, suhtumine kooli, eesmärgi väärtustamine, motivatsioon/eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Praktilist õpetajale: märgid, mis viitavad alla võimete õppimisele · Teeb igapäevast tööd lohakalt või poolikult, aga kui on huvi, siis saab suurepä-raselt aru ja jätab meelde. · Ilmneb suur kvalitatiivne erinevus suulise ja kirjaliku töö vahel. · Hoidub katsetamast uusi tegevusi, märgid perfektsionismist, ülemäärasest enesekriitikast. · Puudub initsiatiiv.
- kas kõik need mõtted olid arukad (ratsionaalsed)? - Millised oleksid selles olukorras arukad mõtted? Ratsionaalse ellusuhtumise põhimõtted Toskala (1991): - Huvi enda vastu (positiivne enesessesuhtumine, elurõõm); - sallivus (kõik inimesed kalduvad eksima. Pole arukas eeldada enda või teiste täiuslikkust); - paindlikkus (avatus muudatustele. Oma vigade tunnistamine, et siis neid parandades edasi minna); - eneseregulatsioon (iga inimene vastutab ise selle eest, milliseks tema elu kujuneb); - loovus (püüd teha edasiarendusi, tuua sisse uusi ideid) - riskijulgus (katsetamine ebaõnnestumise võimaluse kiuste). Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru
Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis
järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. x Eneseregulatsioon- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja
· ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma.
suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people
· Bandura: sotsiaalne õppimine; vaatlusõppimine · Mischel: tasu edasilükkamine; kognitiiv-afektiivne isiksusesüsteem 1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine
.. 64 Enesehinnang · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded iseenda kohta · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini taluda tagasilööke · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66 Psühholoogilised põhihoiakud · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. 67 Mina olen OK sina oled OK
annaabi.ee 
