Keskkonna Ennustused Ennustused Võistlevad sioon Käitumine konnatingimused tingimused Interpreteeri- Interpreteeri- stiimulid stiimulid sioon Atributsioon Käitumine konna Mälu Hinnangud Hinnangud Atributsioon Inimesed minejaja mine Mälu
Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav.
Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas
silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)? · Kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad (kas ta oleks saanud käituda teisiti)? · Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine) Atributsioon põhjuste omistamine · Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on
Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel
loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ümbritseva maailma kohta. Edasi liikudes jõudsime grupini, kes oli giidiga ekskursioonil,
kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: • Esmaallika info: ajakirjaniku enda nähtud. • Teisese allika info: otse pealtnägijalt-osalejalt kuuldud • Kolmanda allika info: saadud allikatelt, kes kuulsid sündmuse kohta teistelt või nt pressiesindajalt saadud info, mis on juba töödeldud. Kõige väärtuslikum on esmaallika info, vähem väärtuslikum kolmas allikas. Atributsioon ütleb, et tõde on, et allikas seda ütles. Lugeja peab aru saama, mis on allika ja info suhe. Reporter peab avama, kes on allikas ja milline on tema kaugus infost: kas ta oli pealtnägija, osaleja, kuulis teistelt jne. ei tohi manipuleerida lugejaga – nimetada kuulujutte või jätta midagi esitamata. Jutu atributeerimine ei vabasta reporterit vastutusest laimavate seisukohtade eest tema loos – ajakirjanik esindab allikat. Millal allikale viidata?
piisavalt. Allikate identifitseerimine. Kas on valitud sobivad võtted allikate identifitseerimiseks ja kasutatud neid korrektselt. Kas tuleb välja, millised on allika suhted sündmusega, allika väärtus, identifitseeritud maksimaalselt, kas lisafaktid on õiged ja piisavalt, kas esimesel mainimisel on piisavalt identifitseeritud ja kas korduv viitamine on õige, kas identifitseerimisega on antud hinnangut. Allikate avamine ehk atributsioon. Kas atributsioon on piisav, kas on piisavalt ja õigelt, varjatud allikad ning nende autoriteedi tõstmine, kas lugeja on selge, kes millist infot andis ning mis on seosed infoga, kas juhtlõigus on atributsioon vajalik, millal tuuakse allikad sisse, kas parafraasid on ütlejale atributeeritud. Tsitaadid. Tuleb kontrollida üle nii originaaltekstid kui ka teistest allikatest võetud tsitaadid. Toimetaja ei teeks reporteri parafraasist tsitaati ega täiendaks tsitaati omalt poolt
käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge melanhoolik-kurvameelne, aeglane, murelik sangviinik-seltsiv,tormakas flegmaatik-tuim,loid,kannatlik 14. alateadvus teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada. 15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa 16. Atributsioon e. põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi.
14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, soe, ebakompetentne, külm. 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje- tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda. Korduvmulje- isikut nähakse samana. Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises,
SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M
inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Ajataju: Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg. Subjektiivne ehk psüühiline
· vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine
· vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine
1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12
kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Õpilane võib nii edu kui ka ebaedu seletada võimetega, jõupingutuse, ülesande iseloomu või õnnega. Kui õpilane on kontrolltöö sooritamisel edukas, võib ta omistada saavutatu kõigile neljale faktorile. Neist on edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon jõupingutusele kui õpilase poolt kontrollitavale ja kiiresti muudetavale tegurile. Atributsioon võimetele, ülesande raskusele ega õnnele pole soovitatav, sest ebaedu korral kaotab õpilane kiiresti lootuse toime tulla. Atributsioon vaid ülesande kergusele või vedamisele iseloomustab tavaliselt oma võimetes pettunud õpilasi, kes saades nende jaoks ebatavaliselt kõrge tulemuse, ei usu, et see oli nende jõupingutuse tagajärg. Ebaedu korral
Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis
- sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu ATRIBUTSIOONID EHK OMISTAMISED (Weiner 1986/1989) - kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjuseid väärtustatud eesmärkide saavutamisel *edu ja ebaedu seletused: sisemine/väline püsiv/ebapüsiv kontrollitav/kontrollimatu ATRIBUTSIOON - püsiv - ebapüsiv - sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“ - väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID
Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism
lõppeb- hääle tegemine) või tajutakse olulisena suhtele kuid lahendamatuna (siis ähvardatakse); Passiivne(vältimine)- küsimust tajutakse väiksena, ajutisena, eitatakse seda, küsimust tajutakse olulisena ja sellepärast ollakse lojaalsed suhtele. Separatsioonil valikud: 1. Konflikt läheb edasi 2. Lepitus- probleemi tõsiduse ümberhindamine, personaalse vastustuse võtmine (see kumma valivad sestub sotsiaalse tajuga, kausaalsuse atributsioon- sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon. Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus
„Õpetaja ja õpilane: sotsiaaline mõju ja sotsiaalne taju“ 1) kommunikatsioon – teabe vahetamine 2) interaktsioon – teiste inimeste mõjutamine 3) sotsiaalne pertseptsioon (taju) – tajumine, hindamine, mõistmine. Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omamistel on tajumisel erinev tähtsus. On protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõistetada teisi inimesi. Mõjutab? a) tajuja - halo efekt tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel - atributsioon e põhjuste omastamine - stereotüübid (efekt) b) tajutav subjekt. Halo – inimeste põhiomaduste üldistamisel teiste inimeste käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Isiklik ja situatsioon atributsioon. Stereotüübid: teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. need on a) kirjeldavad ja b) normatiivsed. On mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsuseid teatud gruppi kuuluvate inimeste isikuomaduste, välimuse ja
Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein. Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest sansse nii eduka kui ka ebaeduks. 16. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt. Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Atributsiooni teooria uuribki, kuidas mõjutavad
seltkonna vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus kõik on vaev süütunne otsustamatus häbi keskendumisvõime 13 8. Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva õppimise teema) · sotsiaalne taju; sotsiaalne mõju, konformsus · hoiakud ja stereotüübid · atributsioon SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi ja kommunikeeruvad Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste kohalolek (G.Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979); inimese elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad mina-skeemid, mis suunavad inimese
14 32. Loovuse komponendid juhtimises 33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid 34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid
üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks. Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne.
käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus
keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
2. Sümmeetrilised suhted ehk korrapärane ja tasakaalustatud ressursside vahetamine, mis tugineb partnerite sarnasustele. 3. Paralleelsed suhted tekivad siis, kui kombineeruvad komplementaarsed ja sümmeetrilised suhted. Peale nimetatute mõjutab grupiliikmete suhtelmist see, millist rolli täidetakse. Isikutaju ja mõjutamine grupis. Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1. Kuidas inimesed tajuvad mõne sündmuse põhjusi 2. Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest 3. Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga: 1
käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus
keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
vedamise ja ülesande raskusega: vedamine, nagu hea eksamipileti tõmbamine, ei allu õpilase ega õpetaja kontrollile ja on seetõttu prognoosimatu; seevastu ülesande raskus on õpilase kujutlustes sageli õpetaja otsustada. Õpilane võib nii edu kui ka ebaedu seletada võimetega, jõupingutuse, ülesande iseloomu või õnnega. Kui õpilane on kontrolltöö sooritamisel edukas, võib ta omistada saavutatu kõigile neljale faktorile. Neist on edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon jõupingutusele kui õpilase poolt kontrollitavale ja kiiresti muudetavale tegurile. Atributsioon võimetele, ülesande raskusele ega õnnele pole soovitatav, sest ebaedu korral kaotab õpilane kiiresti lootuse toime tulla. Atributsioon vaid ülesande kergusele või vedamisele iseloomustab tavaliselt oma võimetes pettunud õpilasi, kes saades nende jaoks ebatavaliselt kõrge tulemuse, ei usu, et see oli nende jõupingutuse tagajärg
2) Eneseusaldus (adekvaatne ebnesehinnang 3) Teised muutujad ! Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end sotsiaalselt õigesti ei taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega Empaatiavõimelised inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt Kes iseennast paremini tunnevad Sotsiaalset taju mõjutab: 1. Tajuja 1. Halo efekt, 2. atributsioon e omistamine, stereotüübid 2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel. Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem.
Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures - teiste tajumisel on suurem rõhk mitteverbaalsel infol - teiste liigitamisel toetutakse kogemustele, stereotüüpidele (tähtkujud) Kausaalne atributsioon e põhjuslikkuse omistamine F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon: - inimest peetakse vastutavaks kõigi tema käitumisega seotud tegude eest. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, milles ta vahetult osales. - vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul.
5) Liialdatud süütunded minevikus tehtud eksimuse pidev meelespidamine tähendab enese halvana tunnetamist. ÕPETAJA JA ÕPILANE Valivus e selektiivsus obj või nähtuste eri omadusel on tajumisel erinev tähtsus nt inimnäol huuled ja silmad. Sotsiaalne taju protsess, mille käigus inimene proovib aru saada teiste emotsioonide ja kavaldusi. Sotsiaalne taju mõjutab: 1) Tajuja - HALO effect (põhiomaduste üldistamisel), ATRIBUTSIOON e põhjuste omistamine, STEREOTÜÜBID (pannakse tähele sellist käitumist mis on kooskõlas stereotüüpidega). 2) Tajutav esmamulje: 1) välimus 2)mitteverbaalne kommunukatsioon 3)Tuttavlikus 4) Kontrast 5)Kontekst Adekvaatseks ST : Kontekst, adekvaatne enesehinnang, teised muutujad nt kõrge intelligentsus, empaatiavõime. ATRIBUTSIOON- (nt kirjelda prillidega inimesi) iseenda ebaõnnestusi kaldutakse seletama situatsioonist tingitult, teiste nende isiksusomadustega.
Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada
suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et 12 vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte). Atributsiooniteooria Atributsiooniteooria viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist. Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund
Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus
Keskkonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Skeemid eksisteerivad näiteks paljude sotsiaalsete situatsioonide, inimeste isiksuseomaduste ja sotsiaalsete gruppide kohta. Sedalaadi skeemid suunavad tähelepanu, organiseerivad informatsiooni mälus, mõjutades seda, mida hiljem mäletatakse ning millised järeldusi tehakse. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 228) Atributsioon põhjuste omistamine Juba varasest lapsepõlvest peale on inimesel kalduvus esitada miks-küsimusi. Kõik need küsimused eeldavad, et inimese tegudel on kindel põhjus. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjustest aru saada. Põhjused võidakse omistada hoolika kaalumise järel (nt
1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese tõlgendamist tüüpskeemide alusel (stereotüüpid). 2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe abil. 3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4) Empaatia - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA - Väärtushinnangud - üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.
Viha 5. Vastikus 6. Üllatus (põlgus) Kalle Küttis 2011 27 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Emotsiooniteooriad: James-Lange- tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid on tagajärjeks. Schachter- kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada. Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: 1
Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse näiteks võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, samas aga illusiooni kontekstis näivad nad ebavõrdsed. · Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon? Too näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Pygmalioni efekt, kus ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks. Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest kujunevale arvamusele rohkem müju need andmed, mis on saadud järjekorras esimestena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaks just
et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel asuvad inimesed tunduvad väiksemad, kuid nad pole kääbused (taju võimaldab hinnata õigesti objektide tegelikku suurust ja vormi, olenemata nende kaugusest ja orientatsioonist) 13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi? Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste (sisemine vs väline) selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Sisemised põhjused alluvad inimese kontrollile, seevastu välised põhjused mitte inimene on sunnitud nii käituma. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1. Eristusvõime: näitab erinevaid käitumisi eri olukordades. Kuidas inimesed tajuvad erinevalt mõne sündmuse põhjusi? 2
ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuste, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Edu ja ebaedu atributsioonid B. Weineri (1986) järgi Atributsioon Püsiv faktor Ebapüsiv faktor Sisemine VÕIMED J ÕUPINGUTUS Ma olen tark/ Ma töötasin Ma olen rumal kõvasti/ Ega ma eriti püüdnudki Väline ÜLESANDE RASKUS ÕNN See oli kerge/ Mul vedas/
Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajuva isiksuse omaduste kohta; (2) kuna välise
Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse nt võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, illusiooni kontekstis näivad nad aga ebavõrdsed. Hallutsinatsioonid haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Kausaalne atributsioon on teise inimese käitumise põhjuse ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel, sageli toimub see poolteadlikult, automaatselt; on lähedane intuitsioonile, mis ei pruugi õige olla, kuid teisalt võib anda üllatavalt täpseid tulemusi. KA efektide lähtekohtadeks on: (1) inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajuva isiksuse omaduste
Uuringust on selgunud, et lapsed tõstatavad usulisi vestlusteemasid sama sageli kui täiskasvanud. (Lapsed kogevad Jumala lähedut ennekõike tavasituatsioonides, teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse.) Jumalapilt on oluline, kuna see on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Näiteks oleneb sellest usuline atributsioon (tähendab enda ja teiste käitumise seletamist. Laiemalt tähendab atributsioon sündmuste ja tegude põhjuste lahtiseletamist) - see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. (Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust. Armastav jumalakujund seevastu näeb kannatuste kasvamise ja sisemise küpsemise võimalust.) Samuti on näidatud, et positiivne jumalakujund on seotud kõrgema enesehinnangu ja enesetõhususe hinnangutega. Samuti näevad eri vanuses lapsed jumala kujundit erinevalt e. ettekujutus jumalast on erinev
inimesega. Mehhanismid identifitseerimine- et teist inimest mõista mõeldakse ta enda sarnaseks., tihti nähakse sarnasust seal, kus see puudub Empaatia- võime elada sisse teise inimese sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohast, mõistan teda, talle emotsionaalselt kaasa elada, naised on empaatilisemad kui mehed. Reflektsioon- protsessi osaleja teadmine, kuidas teda tajub teine, mulje jätmine varjutab muu, sest tahetakse jätta endast võimalikult hea mulje. Kasuaalne atributsioon- teise inimese motiivide ja käitumise omistamine, tekib oht teha vääri järeldusi ( ta ei teretanud mind, järelikult on vihane) 32.Peresünnitus: Poolt vastu, emaks-isaks kujunemine mees on kaasosaline sünnituse juures, lapse isa viibib sünnituse juures. Poolt, sest siis saab ka ise luua lapsega kohese kontakti, ning on ka emotsionaalne. Samas mõned on nõrganärvilise, neil võib halb hakata või ära minestada. Kui nad on koju jõudnud, siis algab lapsega tugeva emotsionaalse
aspektidest. Iga teooria toel võib turundaja lisada vajaliku aspekti kavandatavasse protsessi. Järgnevalt mõned olulisemad sotsiaalturunduse kontekstis. Atributsiooniteooria/Attribution theory põhjal püüavad inimesed oma tegevust, edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused – nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused – nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria
o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde)
annaabi.ee 
