Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum
on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta. Anandamiidi jaoks leiti sellise aktiivsusega ühend tükk aega tagasi, kuid 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor selgus alles nüüd. Selle ühendi manustamisel hiirtele jäi anandamiidi hulk ajus muutumatuks, kuid 2-AG hulk tõusis kaheksakordseks. Ravimit saanud hiirtel alanes märgatavalt valutundlikkus, kehatemperatuur ning liikumisaktiivsus. Allikas: Nature Chemical Biology Viide: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=2578 Analüüs: Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel, kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib säärane tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Uue valuvaigisti testimine ainuüksi hiirte peale ei tähenda, et uus ravim toimib samamoodi ka inimkehas. Ravimit saanud hiirtel
Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS.
Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus Sekundaarsed surmatunnused südametegvus on seiskunud pupillid on maksimaalselt laienenud koolnukangestus kehatemperatuuri langemine
motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n
! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre
Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt Staatilisdünaamiline tundlikkus Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe. Hapu ja kibeda suhtes erinevusi on veidi. 50 a. jooksul maitseaistingu lävi ei muutu, seejärel tõuseb. Maitsmisnäsakeste vähenemine pärast 40 ea. Muutused peale 70 ea. Haistmistundlikkus muutub vähe Närvilõpmete degeneratsioon välised faktorid, suitsetamine, Avitamiini puudus, teatud elukutsed Valutundlikkus Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20% Taktiilne tundlikkus Tundlikkus suurem murdeeas, siis väheneb. Kõhu tundlikkus muutub suuremaks. Raskusi ärrituselokaliseerimisega vigade arv tõuseb Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a
Üldist külmumist soodustavad samad tegurid, mis kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur on langenud 35-36 kraadini. Sümptomiteks on külmavärinad, külmatunne, naha ja limaskestade kahvatus, aeglane pulss. Organism üritab end ise soojendada. (Jänes 2000: 188) Kehatemperatuuri edasisel langemisel võib esineda lühiajaline erutus. Inimese organism on ette nähtud toimima 37-kraadises soojuses. Temperatuur langedes alla 34 kraadi valutundlikkus väheneb, teadvus tuhmub, südametegevus aeglustub ja jäsemed kangestuvad. Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb kliiniline surm. (Jänes 1975: 274) Esmaabi külmakahjustuse korral Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib
marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus · Kahjustunud on fastsia ja subfastsiaalsed koed · Kõigesagedamini esineb IV astme põletusi elektrikahjustuste korral Põletushaavade suuruse määramine Põletushaavade ulatuse määramiseks · "9" reegel-on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes · Labakäe reegel rakendatav ambulatoorses praktikas Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul Pea 19 / 9%
saavutada tugev joove, millega kaasneb eufooria ning mis tekitab sõltuvuse. Mõju poolest on opiaadid üksteisega teataval määral sarnased, kuid mõju võib olla erisuguse tugevusega. Opiaadijoobel on järgmised tunnused: joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral sügav heaolu- ja õnnetunne tuimus ja vähenenud valutundlikkus kapseldunud, äraolev tunne halvenenud aja- ja ruumitaju kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine kehafunktsioonid on pärsitud üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita
lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Töötamine vibratsioonitingimustes on keelatud noorukitel alla 20.a, rasedatel, vaimuhaigetel, kesk- ja sisekõrvakahjustusega isikutel. Optometristi vibratsiooni allikad Masinad; Majas tehtavad ehitustööd; Vibratsiooni mõju Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikseid veresooni. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks, väheneb valutundlikkus piirkonnas. Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad : pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust.
Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu.
peaajju, kus toimub selle valu teadvustamine. Info liigub tagasi seljaajju, ja siis edasi siis võib juba info edasi liikuda lihastesse, et tõmmata ära siis nt. käsi, mis pole veel vigastada saanud, kuid mis on liiga tugevale kuumusele liiga lähedal või teravale esemele. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kui valu väravakontrolli teooriat suuta rakendada. Seda saab juhtuda, kui notsitseptiivsed kiud (valutundlikkus) ja mehhanoretseptiivsed kiud (puutetundlikkus) üksteist mõjutavad. Selle teooria järgi saab tulla nahast 2 tüüpi valuinformatsiooni korraga. Võib tulla siis rõhu või surveinformatsiooni. Nt. kui vajutada nahale, siis see info jõuab ajju. Aga kui kui samal ajal nõelaga ennast torgata, siis see valuinfo liigub samuti samal ajal ajju. Interaktsioon nende kahe valu vahel kehas toimib siis nii, et seljaajus on olemas teatud tüüpi neuronid, mis võtavad vastu valusignaali
Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi
liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist. Mediaatori hulk sõltub impulsi tugevusest, kestusest ja sellest, kas mitu samalaadset impulssi on järjest. Vastuvõttev rakk ei saa samal ajal teist infot vastu võtta. Fun fact: valutundlikkus on määratud dendriidimembraani vastuvõtlikkusega, seega pm geneetiliselt.
Narkootilise aine kuritarvitamise korral on eesmärk kiiresti saavutada tugev joove, millega kaasneb eufooria ning mis tekitab sõltuvuse. Mõju poolest on opiaadid üksteisega teataval määral sarnased, kuid mõju võib olla erisuguse tugevusega. Opiaadijoobel on järgmised tunnused: ·joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral ·sügav heaolu- ja õnnetunne ·tuimus ja vähenenud valutundlikkus ·kapseldunud, äraolev tunne ·halvenenud aja- ja ruumitaju ·kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine ·kehafunktsioonid on pärsitud ·üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Kahjustused Opiaatide tarvitamise suurim oht on see, et aine üledoosimise korral saabub surm. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosimise tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan
koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid diabeetikutele ja teistele meeleorganite häiretega klientidele, kelle valutundlikkus on vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni, et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja. 1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad? Nii imamis- kui pihustustehnika pakuvad eeliseid teatud klientidele ja ka teatud töödele. Üks näide on seentest tugevasti kahjustunud küüntele. Siin võib kasutada võimaluse korral kombinatsiooni mõlemast tehnikast, mis on aegasäästev ja seega
(Opiates addiction, 2013) Milline on mõju? Opiaatide kuritarvitamisel, mille eesmärk on saavutada tugev joove ja eufooria, tekib sõltuvus. Erinevate opiaatide mõju tugevus on erinev, kuid mõju iseenesest on sarnane: · joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral · sügav heaolu- ja õnnetunne · tuimus ja vähenenud valutundlikkus · kapseldunud, äraolev tunne · halvenenud aja- ja ruumitaju · kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine · kehafunktsioonid on pärsitud · üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatus Opiaadijoobe kestus sõltub annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Heroiinijoove on lühike- 4-6 tundi, morfiinijoove kestab 6-8 tundi. Pideva
RAVI Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud. Op-vastunäidustused: verehaigused, hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha Valutundlikkus nina piirkonnas Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha
Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid Sünteesib regulatsoorseid PG-e Sünteesib valu, põletiku, palaviku PG-e Oluline maolimaskestas Oluline trombotsüütides, endoteelis neerudes neerudes (vasodilatatsioon) ajus (valu, palavik) Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus
sõltlastena. Samuti võib laps ema rasedusaegse käitumise tõttu olla toitainete puuduses või arengus maha jäänud. Opiaadijoobe tunnused Füüsilised: ahenenud pupillid, klaasistunud pilk ja rippuvad silmalaud, probleemid jalgadel püsimisega, oht kokku vajuda, aeglane pulss ja hingamine, madal vererõhk. Psüühilised: ükskõiksus, unisus, suure annuse korral ka teadvuse kadumise oht. Võivad tekkida kõnehäired, väheneb valutundlikkus. Opiaatide lühiajaline toime Opiaatide lühiajalisel tarvitamisel tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ja lõõgastatus, väheneb valutundlikkus. Tarvitajad muutuvad tuimaks ja äraolevaks, halvenevad aja- ja ruumitaju, kõne muutub segaseks ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga. Opiaatide pikaajaline toime
Tavaliselt ei ole see haiguslik, kuid mõnikord võib põhjuseks olla veenilaiendid või maksahaigus. Samuti muutuvad veresoonte seinad hapramaks ning verevalanduseed on iga väiksemagi löögi tagajärjel kerged tulema. Eakal inimesel tekivad villid kergemini kui noorel, sest naha ja nahaaluse koe sidemed katkevad kergesti. Higinäärmed nahas taandarenevad see muutus vähendab jahutamise võimet ning soodustab ülekuumenemist. Vananedes väheneb naha temperatuuritundlikkus, aga suureneb valutundlikkus. Sõrmeküüned õhenevad, kuid varbaküüned paksenevad. Küünte paksenemist võib põhjustada ka seenhaigus, mis vajab ravi. Juuste tihedus ja paksus sõltub pärilikkusest. Üldiselt vanemas eas juuksed hõrenevad ja langevad välja. Kiilaspäisuse teke, sõltumata vanusest ei ole tavaliselt haiguslik. Kui naisel hakkavad juuksed, kulmukarvad ja ripsmed välja langema, hääl muutub madalaks ja kähedaks, võib põhjuseks olla kilpnäärme alatalitlus.
Depressandid Opiaadid · Saadakse unimagunast Oopium - unimaguna kuivatatud mahl Morfiin - valmistatakse oopiumiekstraktist Heroiin - saadakse morfiini töötlemisel · Tekitavad kiiresti sõltuvuse (eriti heroiin) · Släng: hero, hobune Depressandid Opiaadid Mõju ja tunnused: · joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus · sügav heaolu- ja õnnetunne · tuimus ja vähenenud valutundlikkus, lõõgastustunne · kapseldunud, äraolev tunne (enamasti ollakse eraldi, omaette) · kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine · ahenenud pupillid ja ainitine pilk · aeglane pulss ja madal vererõhk, aeglane hingamine · Võõrutusnähud: valud, suurenenud sülje- ja pisaratevoolus, külmatunne, pupillid laienevad, ärritatus, depressioon, lootusetus, hirm Kanep Depressandid · Kanepitaimest valmistatakse kolme uimastit
psüühiline pinge) Stress on normaalse organismi normaalne ja vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi algusfaasis aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem, stressireaktsiooni algusfaasis mobiliseeritakse energiavarud, hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid: 1) Häire- ehk sokistaadium (toimub mingi rünne nt viirus või hoopis rünne eneseväärikusele/elule) 2) vastupanustaadium mobiliseeritakse organismi kaitsejõud (sh immuunsüsteem) 3) Kurnatusstaadium stressi taluvuspiir on ületatud, organismi kaitsejõud maha surutud
Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud. V a l u aistingud tekivad vabade närvilõpmete ärritamise korral: hamba säsi näiteks ei sisalda peale vabade närvilõpmete mingisuguseid muid retseptoreid ega tunne ka midagi peale valu. Kui mingi kehaosa tundlikkus ajutiselt kaob, siis taastub kõigepealt valutundlikkus. Valutundlikkus on organismi kaitse seisukohalt väga suure tähtsusega: valu on hädaohu signaal ja kutsub esile kaitsereaktsioone. Valuretseptorite ärritamine kutsub esile reflektoorseid muutusi: suureneb adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel
· termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve Sügavamate kudede deformatsioonil tunnetav kestev aisting, laiemal pinnal kui puudutus.
kogu seansi läbi viia vaikides, nii et ühe teadvus suhtles vahetult teise teadvusega arvati, et sellisel arengutasemel võisid mediteerijad koos jõuda sügavamasse vaimumaailma. 9 Miks mediteerida? FÜÜSILISED KASUTEGURID: Korrapärase mediteerimise tulemusena võib abi leida mitme füüsilise häda vastu, sealhulgas unetus, kõrge vererõhk, rühivead, energiapuudus ja kõrge valutundlikkus. Ühegi nimetatud vaevuse leevenemist ei saa garanteerida, kuid paljudel juhtudel tundub tõepoolest, et põhjaliku lõdvestumise ja närvisüsteemi rahustamisega aitab meditatsioon füüsilise talitusi tõhustada, parandada keha iseparanemise võimet ning pöörduda tervemasse ja loomulikumasse olekusse. Paljud joogaharjutused (mis, nagu paljud teisedki harjutused on alguse saanud hinduistlikust ja taoistlikust traditsioonst) süvendavad kehalist heaolu veelgi,
Samuti võib laps ema rasedusaegse käitumise tõttu olla toitainete puuduses või arengus maha jäänud. Opiaadijoobe tunnused Füüsilised: ahenenud pupillid, klaasistunud pilk ja rippuvad silmalaud, probleemid jalgadel püsimisega, oht kokku vajuda, aeglane pulss ja hingamine, madal vererõhk. Psüühilised: ükskõiksus, unisus, suure annuse korral ka teadvuse kadumise oht. Võivad tekkida kõnehäired, väheneb valutundlikkus. Opiaatide lühiajaline toime Opiaatide lühiajalisel tarvitamisel tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ja lõõgastatus, väheneb valutundlikkus. Tarvitajad muutuvad tuimaks ja äraolevaks, halvenevad aja- ja ruumitaju, kõne muutub segaseks ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga. Opiaatide pikaajaline toime
Nahatundlikkuselund ja siseelundite meelerakud ● esinevad üksikult laialipuistatult ● on kujult ja talitluselt erinevad ● ENIM ON NAHAS - valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud Valu aistingud ● tekivad vabade närvilõpmete ärritamisel - nt hamba säsi sisaldabki vaid vabu närvilõpmeid, tunneb vaid valu - mingi kehaosa tundlikkuse kadumisel taastub esmalt valutundlikkus ● organismi kaitseks - hädaohu signaal, kutsub esile kaitsereaktsioone - valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud adrenaliininõristus, vererõhu tõus ● saab anesteetikumidega välja lülitada Kompeerutused ● taktiilsed: tekivad karvasibulate ümber koondunud närvipõimikute ärritamisel ➔ MEISSNERI kehakesed: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes
Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED LIIKUMISAPARAADIS VANANEMISEL
Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica): nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid; haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas; nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville; valutundlikkus puudub; soodsad tingimused mikroobide arenguks, mistõttu tekib sageli ka mäda. ei parane konservatiivse raviga; paranemisel jäävad armid. IV astme põletus (subdermaalne põletus): põlenud on naha kõik kihid; kahjustunud on nahaalused koed (nahaalune rasvkude), fastsia ja subfastsiaalsed koed (lihased, kõõlused, luud); kõige sagedamini esineb IV astmepõletusi elektrikahjustuste korral
muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust). Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni taju sõltub eelnevalt kogetud stiimulitest (nt sokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja
korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL:
pärsivad notsitseptorite poolt edastatud signaale nii, et neid ei edastatagi ajusse. Lisaks võib esineda ka inimestel sünnipärane valutundetus (mutatsioon). Kõige tundlikumad kehaosad on laup ja sõrmeotsad. Näiteks otsmik tajub valu kolm korda paremini kui sääremarjad. Inimestel kellel puutemeel ei tööta on valutaju samasugune kui tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde)
Leidis toetavaid andmeid. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Oletati kaua, et psühholoogia on teadusena võimatu kuna teadvus pole mõõdetav. • Aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina • Ernst Heinrich Weber (1795-1878) • Oli huvitatud puutetundlikkusest, kinesteetikast. • Leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid mitmest erinevast osast: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus • Kahe-punkti-lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal. • Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil. • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos).
närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära)
Meditsiinis: valuvaigistina, köharohuna, kõhulahtisuse korral MORFIIN morfiinisisaldus 60-90% Kasutamine süstimiseks(lisatakse hapet ning kuumutatakse) Meditsiinis valuvaigistina Joove kestab 6-8tundi HEROIIN diatsetüülmorfiin Kasutamine süstitakse, suitsetatakse Joove kestab 4-6 tundi OPIAADID: Ahenenud pupillid, ainitine pilk , aeglustunud pulss, madal vererõhk, hingamise aeglustumine, kuumustunne kõhus, sügav heaolu- ja õnnetunne, tuimus, vähenenud valutundlikkus, kapseldunud, äraolev tunne, halvenenud aja- ja ruumitaju , kõnevõime halvenemine, liigutuste aeglustumine, raske püsida jalgadel Võõrutus: nädal kuni 10päeva Esimesel päeval ükskõiksus, murelikkus, rahutus Järgmistel päevadel suurenenud pupillid, pilgu fokuseerimise raskused, nohu, aevastushood, halvenenud maitse- ja lõhnataju, süljeerituse tõus, pulss ja hingamine kiirenevad, iiveldus- ja oksendushood, unetus, lihas- ja liigesvalu, ebaselge kõne, nutuhood
keemilised söövitused) Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused • Kõrge temperatuur, • kuumad vedelikud (laste puhul inhalatsioonivedelikud), • lahtine tuli, • kemikaalid, • elekter, • päike jne 37. Missugused on erinevate põletusastmete tunnused? Tunnused • Valget või musta värvi kärbunud kude (valutundlikkus puudub), • suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, •punetav, kuiv nahk 38. Kuidas tegutseda põletushaavadega kannatanu abistamisel? Tegutsemisjuhised • Jahuta põletushaava jaheda voolava kraaniveega. Jahutamise kestus on 15-20 minutit. • Kata haav puhta sidemega. • Kui spetsiaalset sidet käepärast ei ole, sobib ka pesupuhas lina või käterätik. • Kata kannatanu pärast haavade jahutamist ja sidumist soojalt, vältimaks mahajahtumist
Kanepi liigtarvitamise psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed: äng, hirm ja rahtutus joobeajal, lõhimälu nõrgenemine ja õpiraskused, õppetulemuste halvenemine, keskendumisraskused, täielik ükskõiksus maailma suhtes, depressioonid ja enesetapukatsed, tegelikkuse muutunud tajumine, motiivitussündroom. Opiaadid- oopim, metadoon, fentalüünid jne. Opiaadijoobe tunnused: kuumustunne kõhus (algul), sügav heaolu- ja õnnetunne, tuimus ja vähenenud valutundlikkus. Kahjustused: suurim oht on see, et aine üledoseerimise korral saabub surm. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoseerimise tagajärjel hingamine seiskub. Surm saabub halvimal juhul viie, kuni kümne minuti jooksul. Hallutsinogeenid- suurtes annustes põhjustavad väga tugevaid hallutsinatsioone. Jagatakse kaheks: looduslikeks ja sünteetilisteks. Loduslikud on näiteks meskaliin ja psilotsübiin. Sünteetilised on ntks LSD, DOM, DOB, MDA, MDMA, TMA, inglitolm, ketamiin
PA toime- hallutsinatsioonid taastuvad spontaanselt nädalaid, kuid isegi aastaid hiljem ilma LSD ta. Tekib psüühiline sõltuvus.2. PCP valge pulbriline aine, levib kapslites või lahusena. Manustatakse koos tubaka või marihuaana suitsetamisega. Tarbitakse ka süstides, nuusutades. Joove kestab 4-6 tundi. Võib tekkida amneesia, ületarbimine võib olla surmav. LA toime- segadusseisund ja meelepetted, tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, tekib üksindustunne, eufooria, unisus apaatia. PA toime- kahjustub tarvitaja isiksus, tekib flashback`i sündroom. 3. Marihuaana- kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. See võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus võib varieeruda kollakasrohelisest pruunikani. Seda suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtana kui ka tubakaga segatult. Võib tekitada psüühilise sõltuvuse
Füsioterapeutiline sekkumine sümptomipõhine, tegeleda võib lihasjõu suurendamisega, funktsionaalsuse tõstmisega ning kukkumiste ennetamisega. Allergia 1.Nimeta naha iseärasusi lapseeas. ● Valu, temperatuuri ja taktiilse tundlikkuse retseptorite arvu suurenemine ja formeerumine intensiivne esimesel eluaastal. ● Eaga valutundlikkus tõuseb ja täpsustub lokalisatsioon. ● Vastsündinutel võib esineda füsioloogilist kollasust, vastsündinud laste nahk võib olla kaetud lootevillaga. Nahal, eriti ninal, otsmikul ja lõual, võivad esineda väikesed valged vistrikutaolised täpid - miiliad ehk umbunud rasunäärmed. ● Laste nahk on võrreldes täiskasvanud inimese nahaga õrnem, kõrgema niiskussisaldusega ja suurem on
kuulmine ei muutu, silmade valgustundlikkus väheneb. 22.Taju osaleb liigutamisel nii liigutse planeerimise kui korrigeerimise fraasis. Planeerimise fraasis on tajulist informatsiooni tarvis, et määratleda liigutatava jäseme asukoht nii keha kui keskkonna suhtes. Korrigeerimise faasis ( vale oli piisab) tajuist informatsioonist, et võrrelda liigutuse tegelikke ja ennustatud tagajärgi. 23.Sea mõisted vastavusse meeltega. Notsistseptor – valutundlikkus, vestibulaarne süsteem – tasakaalumeel, haistesibul – haistmismeel. 24.Me oleme kohanenud maailma nägema nii, nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. Seetõttu võivad mõnikord tekkida illusioonid ning tajutav ei vasta füüsilises keskkonnas olevale. 25.Väikseim tähendust omav keeleühik on morfeem. 26.Milline teadvuse aspekt vastutab selle eest, et inimine saaks aru, millisena tema käitumine teistele inimestele paistab
Ta seostab ühe bioloogilise fenomeni, mida meestel lihtsalt polegi. PRENATAALNE ARENG - Tehnoloogia on arenenud, mille läbi on rohkem uurima hakatud. Metodoloogia pole siiski veel piisav, et hõlmata seda, mis on lõplik teadmine. Me ei oska siiani paljutki seletada, miks fakt on tekkinud. - Kuni 80ndateni kasutusel olev mudel oli hästi meditsiinikeskne. Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). - Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust... Müüdid- Laste saamisega seotud jne
40-aastaselt ei olda enam nõus väitega-"veel tohutult on aega selleks, et teha seda, mida tahan". Selle asemel loosung- liiga hilja on muuta midagi minu karjääris. Illusioonidest vabanemine võib muutuda ohtlikuks isiksusele. Probleeemid iseenda jaoks: 1. Füüsilise jõu ja veetlevuse kadumine. Peab oskama vananeda. "Vanadus on nagu armastus, seda pole võimalik peita." Nägemisteravus hakkab alanema 40-50 aastaselt Kuulmisteravus peale 20.a. Keskeas väheneb maitse-, lõhna- ja valutundlikkus. Reaktsiooniaeg ja sensomotoorsed võimed aeglustuvad Peale 50. -ndat aeglustuvad närviprotsessid, skelett jäigastub, lihased ja nahk kaotavad elastsuse, keha keskossa hakkab kogunema rasvkude Südamearterite läbimõõt kolmandiku võrra väiksem kui 20 aastaselt. Kahaneb kopsumaht 2. Seksuaalsus. Paljud kurdavad, et nooruses tähendas seks neile rohkem. Samas on just siis mehi ja naisi, kes vaatavad igat vastassoo esindajat kui potentsiaalset seksuaalpartnerit.
integreeritud. Pretanaalne areng Tehnoloogia on arenenud, mille läbi on rohkem uurima hakatud. Metodoloogia pole siiski veel piisav, et hõlmata seda, mis on lõplik teadmine. Me ei oska siiani paljutki seletada, miks fakt on tekkinud. Kuni 80ndateni kasutusel olev mudel oli hästi meditsiinikeskne. Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust. Seemnerakud Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene
trauma. · Närvipõimiku kahjustus kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired
Liigutuste koordinatsioon ja nende kasutamine organismi kui terviku käitumises saavutatakse koore mitmete piirkondade kollektiivse talitlusega. Signaalide vastuvõtt: - Lihaste, kõõluste ja sideaparaadi proprioretseptoritelt tagumine ja eesmine tsentraalkäär,aga ka teised ajukoore piirkonnad. - Nägemisfunktsioon kuklasagar - Kuulmisfunktsioon oimusagarad - Kompimis-, temperatuuri- ja valutundlikkus tagumine tsentraalkäär (väljad 1-3) - Haistmisfunktsioon ajukoore sisepinnal pirnikäärus Limbiline süsteem võtab osa emotsioonide tekkest. 62. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised süsteemid kesknärvisüsteemis. Retikulaarformatsiooni funktsioonid. Kesknärvisüsteemi vaatlemisel võib eristada selles kahte põhilist osa külgmiselt ja välimiselt asuvat spetsiifilist ning keskel paiknevat mittespetsiifilist osa.
Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. 5 Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes
vooliuga (50-60Hz, madalpinge) uimastamise faasid: · Tooniline faas- aju ärritamise tagajärjel tekivad lihaste toonilised krambid. Seisund kestab 10-20 sek. Soovitav torgata sellel ajal. · Klooniline faas pärast voolu katkemist lihased müneks ajak lõhvestuvad, 15-45 sek jooksul järgnevad kliinilised krambid · Liikumatuse faas vaikne periood, mil hakkab taastuma looma korrap.hingamine (taval. 30-40 sek jooksul), taastub silmarefleks, valutundlikkus taastub, loom hakkab tajuma ümbrust. El vool läbi aju põhjustab tugeva aju stimulatsiooni, sellest tulenevalt tõuseb veres adrenaliini ja noradrenaliini hulk. Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moohustumisega ja pH langus lihastes. U. kaasnevad sageli luumurrud, verevalumid lihastes, kopsudes, tüuseb liha tuimus, halveneb säilivus. Protrombiin põhj.intens. vere kalgendumise. Vooluga müjut kestvus on taval 3 12 sek. Arvestada tuleb:
limbiline süsteem Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes.
annaabi.ee 
