.................................................................6 1.5.2 Normaaljaotus...........................................................................................................6 1.5.3 Aritmeetiline keskmine ja standardhälve...............................................................7 3. MEETOD................................................................................................................................8 3.1 Katseisik ja pill................................................................................................................8 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine...............................................................8 3.3 Lindistuste analüüsi metoodika.....................................................................................9 3.4 Korrigeeritud tabeli arvutused.....................................................................................11 4
veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel katseisik annab vastuse "suurem kui etalon", alumine eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse "väiksem kui etalon". 3. Meetod: Visuaalse tajumooduli tundlikkuse eristusläve mõõtmine kasutades erinevate suurustega kolmnurki . Katsematerjal/aparatuur: * 11 stiimulit piltide näol arvutis ( 11 kolmnurka, mille nurgapoolitaja pikkus on vahemikus 45 mm 75 mm, muutujaks 3 mm), stiimulid üleni musta värvi. Keskmine neist (60 mm) on
450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''. 270 voldiga muutusid tema protestid agooniakarjeteks. 300 ja 315 voldi vahel kisendas ta, et keeldub vastamast. Pärast 330 volti jäi ta aga vaikseks. Vastuse puudumist võeti kui valet vastust. Kui teine katseisik (elektrilöökide andja) soovis aga keelduda ja katse lõpetada veendi teda järjest tungivamate vastuväidetega. Eksperiment katkestati kui teine katseisik enam ei allunud. Järelduseks saadi et meestest 65% olid kuulekad ja suutsid minna kuni 450 voldini. Sama suur osa oli ka kuulekaid naisi. Kuid nemad lõpetasid katse juba 370 voldi juures. Tegelikkuses elektrilööke ei saadud ning ainukeseks katsealuseks oli nn elektrilöökide andja. Selle
TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34. juhtumi analüüs-analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse järeldus 35. intervjuu- kogutakse andmeid katseisikult, rääkimise teel 36. longitudinaalne uuring; Arenguline uuring, kus püütakse pikaajaliselt kirja panna, mis juhtub. 37. psühholoogilised testid- psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste
sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös. Üldiselt oletatakse, et isik, kes end grupiga samastab, hakkab samuti toodet ostma. 3. Milline järgmistest ei sobi Milgrami klassikalise kuuletumiskatse tulemuste seletusteks massohism Milgram'i kuuletumise katsetes öeldi osalejatele, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Katseisik, kes oli õpetaja rollis, pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimise ülesandes. Iga kord, kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi alguses olid löögid väiksed, kuid kasvasid eksperimendi jooksul. Kusjuures osalejad olid eri ruumides ja õppija oli tegelikkuses eksperimentaator, kes ei saanud elektrilööke. Kui õpetaja püüdis katset pooleli jätta või midagi kurta, paluti tal siiski katset jätkata.
Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid lähtuvad eeldusest, et katseisik kasutab ül lahendamisel oma omadusi. 1. Hinnangtestid: katseisikud peavad hindama nt värve. Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4
standardiseeritud teste. Teavet ei tohiks koguda meetoditega, mis tungivad häirivalt uuritavate eraellu või solvavad nende identiteeti. Uuritavad peavad olema informeeritud ja nõus. See tähendab: 1. katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus 2. katseisik peab suutma seda informatsiooni mõista 3. katseisik on pädev andma ratsionaalseid ja küpseid hinnanguid 4. osalemist puudutav nõusolek peab olema vabatahtlik, vaba sundusest 5. delikaatsed isikuandmed on seadusega kaitstud 6. UT omanikuks on kool VALMISANDMESTIKUD Uurimisandmete kogumisel tasub tegutseda ökonoomselt ja sihipäraselt: iga probleemi lahendamiseks ei pruugi kõiki andmeid tingimata ise koguda ning sageli ei sõltu töö väärtus andmete hankimise viisist. Võib-olla saab
ülepäevased raportid välismaal asuvale ülemusele. Kui antud isik on viibinud selles situatsioonis juba umbes nädala, saab ta kirja healt sõbralt, kellest pole ammu midagi kuulnud. Vastus sellele eeldaks midagi pisut põhjalikumat kui kaks lauset viisakust ja seega peab ta paremaks pigem vastamisega viivitada. Töösituatsioon jääb aga muutumatuks, vajalikku aega mingi isikliku sõnumi, isegi lühikese, kirjapanekuks ei ole. Katseisik ei ole oma sõpra unustanud, aga mida aeg edasi, seda pikemat vastust saadud kiri eeldaks. Pikapeale muutub igapäevane mõte sellele kohustusele aina ebameeldivamaks ja selle täitmine vastvalt vaevanõudvamaks. Seega võibki asi lõppeda sellega, et selleks ajaks kui pingeline töösituatsioon raugeb, on kirjutamiskohustus muutunud nii rusuvaks, et seda on pea võimatu täita ja selleks ajaks kui vaene inimene ennast
10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15. Topeltpime katse-nii eksperementaator kui katseisik hoitakse teadmatuses. 16. Eetika eksp.: privaatsus,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost. 17. Positiivne korrelatsioon-ühe muutuja suurenedes suureneb ka teine 18. Korrelatsiooni puudumine-puudub igasugune nii positiivne kui negatiivne seos 19. Negatiivne korrelatsioon- ühe muutuja suurenedes teine väheneb. 20. Testi omadused:reliaablus e usaldusväärsus,valiidsus e kehtivus. 21. Keele kaks aspekti:retseptiivne(keeleoskus),ekspressiivne(keelekasutus). 22
Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse. Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2).
just need konkreetsed isikud, keda ta hetkel jälgib (Viljandi kohvik). 3) kui tundus, et kasutatakse liigselt ignoreerimistaktikat, võtsime kasutusele pisut ,,vägivaldsemad" võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit". 4) sel hetkel kui näis, et oleme vaadelduilt kätte saanud kõik, mis nad meile pakkuda kavatsevad, sisenes meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle - temperamendi välist puudumist ja tavapärast ,,sissepoole" elamist st introvertsust. Sest kuigi hetkel
kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2) diskriminatsioonikatsed katseisik ei pea olema uuritavatest kategooriatest teadlik.
faasist) kuni peaaegu et koomafaasini (neljas faas). Une niisugune tsükilisus, mis viib kergest unest sügavamasse ja toob sealt jälle tagasi, kordub igal ööl mitu korda. Selle tsükli iga faasi kohta saab tänu EEG-aparaadi võngetele nii mõndagi välja lugeda. Iga unefaasi kohta saab koostada talle omase graafiku. Seda saab tuvastada katseisiku aju kolme piirkonna elektriliste voolude ja silmaliigutuste põhjal. Esimese veeu ,,alfarütm" näitab, et katseisik on küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased. Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena
inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene milline oli joove õhtu lõpuks. 1, 4 uuringus: sugu, subjekti poolne muutuja. 2-4 uuringus: erinevad keskkonnad, kus uuring läbi viidi. Eksperimentaatori poolt verieeritud. 6)Sõltuvad muutujad: 1
viimases toimuvad ajaloolised sündmused (majanduskriis, valimisvõitlus jms.) võivad omada suurt mõju sõltumatule muutujale · Individuaalne areng (maturation) uurimuse kestel arenevad ja muutuvad katseisikud oma loomulikul viisil · Statistiline regressioon peamiselt mõõtmisinstrumendi (nt.testi) vähesest reliaablusest tingitud mõõtmistulemuste koondumine keskmise suunas (nt. eeltestil parima tulemuse saavutanud katseisik sooritab järeltesti suure tõenäosusega kehvemini ja nõrgima eeltesti sooritaja paremini) · Testimine testimisprotseduuril endal võivad olla teatud kõrvalmõjud, näiteks võivad katseisikud testist aimata uurimuse eesmärki ja hakata alateadlikult või teadlikult sellele kaasa või vastu töötama (kuna eeltest ja järeltest tavaliselt ei erine teineteisest palju, näevad tublimad õpilased testiküsimuste loogika läbi ja üritavad harjumusest või
kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5. Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20
Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool
tervislikku seisundit ning lähtudes saadud tulemustest tehakse järeldused oma asendite ergonoomia kohta. A) ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE TÖÖ KÄIK Täita tabelid 1, 2 ja 3. 1) Tabeli 1 juures lähtuda põhimõttest, et iga statsionaarne arvuti vastab ühele töökohale. Labori X-309 põrandapinna mõõdud on ca 6,70 x 9,50 m. Tulemus ümardada lähima täisarvuni. 2) Tabeli 2 täitmiseks valige grupisiseselt katseisik. Tehke arvutitöökohast pildid (eest, tagant, küljelt, ülevalt) koos töökoha kasutajaga ja uurige vastavust ergonoomianõuetele ning kasutaja parameetritele. Töö kaitsmisel peab raport fotosid sisaldama. Olulisemad parameetrid märkida ka fotodele. 3) Tabelis 3 tuleb fikseerida ruumi kirjeldavavate füüsikaliste suuruste arvväärtused, millele tuleb kindlasti juurde lisada ka mõõtühikud. Kui tabelis 3 vaadeldavad suurused on
andmeid mälust välja võtta ning saame teada, miks mõned tunnused on efektiivsed ja teised ei ole. Sellel momendil me jõudsime tõelise vastuoluni. Traditsiooniline vaade oli täpselt ära määratlenud, miks mõni tunnus on väga efektiivne. Selle põhjuseks on see, et mälust otsitava ja otsimist hõlbustavate tunnuse vahel oli juba varem seos. Näiteks kui minul on üks sõna, mida ma tahan, et katseisik mulle seda hiljem ütleks, näiteks sõna "tool", siis ma panen selle nimekirja, mida ta püüab pähe õppida ja kui hiljem talt küsida "ütle mulle kõik need sõnad, mida sa mäletad", siis ei pruugi sõna "tool" meelde tulla. Kui ta nüüd tooli ei nimeta, siis ma ütlen talle: "Ma annan sulle väikese näpunäite, vihje. Mõtle laua peale!" Kuna kõik teavad, et laua ja tooli seos on assotsiatiivselt väga tugev, siis loomulikult meenutab laud inimesele tooli
lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid? Klassifitseerimine ehk liigitamine. klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu
Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Katseisikuteks olid kokku 14 inimest.Mehed ja naised jaotusid võrdselt. Enamus katseisikuid olid noored inimesed vanuses alla 30 aasta. Ühe katseisikuna osales eksperimendis ka Karl Girgensohn ise. Katsed toimusid 20. sajandi teise kümnendi alguses. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstid
· Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator) o Laboratootne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb. o Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, toimub katseisikule loomulikus keskkonnas. (eetiline kriteerium ja küsimus? Kas ütlemata filmimine on okei näiteks töövestlusel antud ülesannete puhul?) · Psühholoogia eksperimendi piirid: o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment
tõestada/ümber lükata hüpoteese. Eksperimenteerimise suurim pluss on, et see võimaldab koguda just neid andmeid, mis uurijat huvitab. Katselised meetodid on sellised, kus sõltumatuid tunnuseid varieeritakse süstemaatiliselt selleks, et kindlaks teha, millist mõju nad uuritavatele tunnustele avaldavad. Korpusuuringud on vaatluslikud uurimused, sest tunnuste väärtused ei ole eelnevalt ära määratud, vaid kirja pandud hiljem. Korpusest kogutud andmed ei muutu, samas kui iga katseisik või korratud katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse. Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri, mida katselistega ei saa uurida.
Pidi kestma 2 nädalat, kestis 6 päeva – tekkis julmus, närvivapustused ja näljastreik. ● Prison Abuse at Abu Ghraib Konformsus. Käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. ● Passiivne sotsiaalse mõju vorm. ● Ei pruugi muuta sisemisi uskumusi ja hoiakuid. ● „kui teised teevad siis ma peaks ka“ Eksperiment: Asch joonte eksperiment (Solomon Asch, 1951). 7-9 osalejat; ainult üks neist oli õige katseisik, teised olid eksperimendi kaasosalised. Ülesandeks oli võrrelda joonde pikkusi. Vastuseid öeldi kõva häälega välja ning vahepeal öeldi meelega valesid vastuseid. Tulemuseks tuli välja see, et mõned läksidki grupi survega kaasa isegi kui teadsid, et vastus oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus.
siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid: · NS närvisüsteem · KNS kesknärvisüsteem · PNS piirdenärvisüsteem Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead va...
faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud
faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud
75% Ei ole põhjustanud midagi Allergia Akne Joonis 8. Õpilastel meigitoodete poolt põhjustatud tervisekahjustused 2.1.2 Katse Katse viiakse läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi osas õppiva 4 vabatahtliku anonüümse tütarlapsega. Eksperiment toimub vastavalt 30.04.2013-07.05.2013 ja 8.05.2013- 15.05.2013 Katse viiakse läbi kasutades firma Farmasi ripsmetušši ja jumestuskreemi. Katseisik kasutab läbiviija poolt antud tooteid nädal aega ja täidab samal ajal tabelit oma enesetunde kohta (vt Lisa 1). Tulemusena loodetakse näha negatiivseid muutusi nahal. 2.1.2.1 Tulemused Pärast esimese nädala möödumist ei olnud, aga tulemusi näha, kellelgi peale ühe neiu, kellel tekkis kerge sügelus tooteid kaustades. Kuna, aga ei oldud nõus kauem antud katset tegema jäid tahetud tulemused tulemata. Siiski ebamugavust tekitasid tooted kõigis.
Selle eksperimendi vältel tõstis ta assistent 24576 erineva kaaluga objekti. Fechner kujundas välja kolm meetodit, mis on tänapäevani kasutusel. · Piiride meetod, millega sai mõõta absoluutseid lävesid. Stiimulit presenteeriti täpselt tajuüleselt ning vähendati kuni seda ei olnud enam märgata. Vähenevale katsele järgnes tavaliselt tõusev katse. · Konstantsete stiimulite meetod, millega eri tugevusega stiimuleid presenteeriti juhuslikus järjestuses ning katseisik pidi otsustama kas ta tunneb vahet või mitte. Selle meetodiga sai eemaldada probleemi, kus katseisikud oskasid oodata läve piirkonda. Seda peetakse ühtlasi ka täpseimaks meetodiks. · Seadistamise meetod, kus katseisik ise otseselt varieerib stiimuli intensiivsust, kuni see ilmub läviselt. Seda peetakse kõige vähem täpseks meetodiks. Mida suurem on algväärtus, seda suurem peab olema erinevus, et see oleks märgatav
mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus: tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. enesevaatlus ehk introspektsioon, teiste vaatlus. Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata. · Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba 19. sajandil (1879) rajas W
vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
lugupidav ja ülbe jne. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimeste siirus, ägedus, häbelikkus jne. Iseloom peegeldub nii selles, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisi eripäras. 5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad: 1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi. 2. Projektiivtest: katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid. 3. Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne. - Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse väljaselgitamine. Laseb kujundada olukorra, kus saab inimkäitumist uurida huvi pakkuvate näitejate osas. Nt. muutes tingimusi, saab mõõta katsealuse käitumise ja reaktsioonide muutumist
märgivad vastandpaarid lugupidav ja ülbe jne. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimeste siirus, ägedus, häbelikkus jne. Iseloom peegeldub nii selles, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisi eripäras. 5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment- säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon- katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test- diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia- käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika- näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud- konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
Neuroturunduslikud mõõtevahendid Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise (fMRI), (fMRI nagu aju dekooder); Positronide emissiooni tomograafia (PET); Transcranial magnet stimulatsiooni (TMS) Magnetoentsefalograafia (MEG) või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise. (ERP, Nt Neurosan seadmete abil) aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamspetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Näiteks reklaamsõnumid või kaubanäidised või siis poliitikute näod, erakondade nimetused, mingid kindlad märksõnad vms. Leitakse need kohad ajus ning vastavad aktiivsusmustrid, mis kaasnevad eelistatud, mitte-eelistatud võib põlatud objektide tajumisega Mõjutamise kontekstid Meedium Mõjutatava huvi
Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame võrrelda erinevusi sõltuvate gruppide korral. Eksperimentaalpsühholoogias kohtab seda analüüsi üsna sageli, sest eelistatakse kasutada katsedisaine, kus kõik katseisikud teevad kõik tingimused läbi (sõltuvate gruppidega katsedisain). Avage andmefail recall_data.xlsx. Selles katses esitati inimestele erinev emotsionaalse väärtusega sõnu ja paluti neid hiljem meenutada. Näeme andmestikus, et iga katseisik on läbinud kõik katsetingimused (,,Pos" positiivse väärtuseg sõnad, ,,Neg" negatiivse väärtusega sõnad, ,,Neu" neutraalse väärtusega sõnad). Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame kontrollida, kas nende tingimuste puhul erinesid meenutamise tulemused. Korduvmõõtmiste ANOVA analüüsi leiate: Analyze General Linear Model Repeated Measures Esialgu tuleb teil määrata uuritav faktor. Nende andmete puhul tahame teada sõnade valentsi mõju meenutamisele
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
1) laboratoorne eksperiment 2) loomulik eksperiment Nii laboratoorne, kui loomulik eksperiment võivad esineda ka kvaasi-eksperimentidena, milles minil põhjusel pole võimalik eksperimentaatoril kõiki olulisi muutujaid piisavalt kontrollida. Kahe põhilise eksperimendi liigi oluline erinevus seisneb selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekitatavad teadmise et temaga sooritatakse eksperiment. Loomuliku eksperimendi on katseisik oma tavapärases tegevuskeskkonnas. Loomuliku eksperimendi puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, samuti võimatu olukorda kontrollida. (nt katse mis korraldati lihaturul, kus pandi müüki harva saadavat kala. Koheselt moodustus 30-40 inimeseline järjekord. Siis astus mängu kunstlik liige, kes trügis järjekorras, sonkis toidus jne ning hiljem põgenes turu korravalvurite käest. Siis anti inimestele võimalus asja lahendada. Ning selguse et
Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem.
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
(väitis, et see on kuni 7 ühikut). Tänapäevaks on selgunud, et inimese teadvus on 7±2 ühikut on selgitatud välja, et vahel see +/- 2 sõltub sellest, et mis kujuga või mis asendis teistega võrreldes need asjad on. * Weber 1795-1878. Loetakse eksperimentaal psühholoogia algatajaks. Uuris sellist nähtust nagu eritusläved (S). Eritusläveks nimetatakse kõige väiksemat stiimuli erinevust, mille korral katseisik on võimeline vähemalt 75% katsekordadest avastada. Selle töö tagajärjel pakuti välja üks matemaatiline valem S/S = const. * Fechner 1801-1887 a. Tema seadis endale ülesandeks teada saada, kas on võimalik ühendada füüsiliste asjade maailm ja vaimsete asjade maailm. Tema oma uuringutes avastas, et on võimalik mõõta eristuslävede vahet - S = K Log I - mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab meie taju mulje. Mõlemad Weberiga avastasid, et
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
Neuromarketing Neuromarketing tajumise, mõtlemise, otsustamise, eelistamise, tundmuste ning isikuomadustega seotud ajuprotsesside kuvamise meetodite kasutuselevõtt reklaamialal. Funktsionaalse magnetoentsefalograafia, positronide emissiooni tomograafia, magnetresonantsi või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Samuti pakub huvi, millised protsessid ajus ja kus nimelt on seostuvad otsuste vastuvõtmisega, objektide võrdlemisega nende eelistatavuse kindlakstegemiseks, tuttavlike või võõristust tekitavate objektide või objektitunnuste märkimisega. Põhimõte: kui õnnestuks välja selgitada need aju signatuurid, mis seostuvad eelistuskäitumisega ning erinevate kaupade/reklaamide
kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
Sõltub helisagedusest. Maali-Liina, jaanuar 2012 Kõige tundlikum on kõrv 2000-5000 Hz juures. Kuulmisläve määramise meetod on AUDIOMEETRIA. Helivaljus- subjektiivne, kuid võimalik kvantitatiivselt kirjeldada. Väljendatakse foonides. Põhineb helirõhutasemel. Mõõtühikuks kasutatakse 1000 Hz juures sama valjusega tajutud heli helirõhu TASET. Nt kui katseisik reguleerib 1000Hz tooni reguleerinud 70 dB peale, on heli 70 fooni. 4 4 Helitugevuste eristamislävi- väikseim subjektiivselt eristatav helirõhu taseme erinevus. on väga madal. Sama sagedusega toone kuuldakse eri valjusega juba siis, kui helirõhutasemete erinevus kuulmisläve piirkonnas on 3-5 dB
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
kogutajumisele. Tegelt on ju olendid keskkonnas, muutuste keskel, hindavad, tajuvad jne, tajumine aitab kohaneda keskkonnaga. Inimene ei mõtle välja maailma, vaid maailm on olemas. Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded) · avastamine (detekteerimine) · eristamine (diskrimineerimine)- hinnata, kas objektid on samad või erinevad, kirjeldada erinevusi · identsifitseerimine- teada on eri piiratud alternatiivid, katseisik peab samastama esitatud objektid ühe kindlaga · äratundmine- olukord, kus pole ette antud alternatiivide piiratud hulka, inimene tunneb ära objekti, nimetab objekti, · kategoriseerimine · individualiseerimine · assotsiatsioonid taju süsteemis on oluline, et eri asjade vahel saab vahet teha üksikute märgete abil. Üks ja see sama märgend, välised tunnused aga muutuvad, objekt on sama. Maskeerimine (pattern-, metakontrast, shine-through)
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
