Keskmine neist (60 mm) on standard ehk etalonstiimul (ES) ning ülejäänud 10 on varieeruvad stiimulid (VS). Etalonstiimuli väärtus on ühtlasi ka keskmine väärtus ning ülejäänud väärtused erinevad üksteisest võrdse muutuja poolest, vastavalt siis 5 stiimulit väiksemate ühikutega ning 5 stiimulit suuremate ühikutega; *Arvuti slaidshow üksikstiimulite esitamiseks; *Katse protokoll (toorprotokoll, kuhu eksperimentaator märgib katseisiku tulemused ning süstemaatiline protokoll, kuhu eksperimentaator märgib süstemaatilised katseisiku poolt antud tulemused ning arvuta tõenäosused). Katsekäik: *Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub eksperimentaatori kõrval laual; *Eksperimentaator seletab katseisikule töö käiku ning vastab katseisiku küsimustele; *Katse alustuseks näitab eksperimentaator katseisikule etalonstiimulit umbes 1 sekundiks
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt
Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks
Stanley Milgrami katse Hirmu millegi ees saab hästi vaadelda ühes kuuletumise katses. Sotsiaalpsühholoogia kõige kuulsamad on Stanley Milgrami katsed autoriteedi (antud katses ,,õpetaja") nõuete ja südametunnistuse vastuolu tagajärgede uurimiseks. Katse(te) käigus saab näha ,,õpilase" hirmu ,,õpetaja" ees. Katsed viidi läbi Yale'i ülikoolis aastatel 1960- 1963. Hiljem need katsed kuulutati eetika vastasteks ja keelati ära. Kahe katseisiku vahel jaotati ,,õpetaja" ja ,,õpilase" roll. ,,Õpilane" pidi ära õppima suure hulga sõnapaare ja esitama neid ,,õpetajale". ,,Õpilase käte külge kinnitati elektroodid ja ,,õpetaja" istus elektrigeneraatori ees. Stanley Milgrami katse. Pildil katse osalevad tegelased (õpilane, õpetaja ja kontrollija) Elektrigeneraatoril oli mitu raskusastet. Kui ,,õpilane vastas valesti siis ,,õpetaja" andis talle elektrilöögi
TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34. juhtumi analüüs-analüüsitakse kogutud andmeid, tehakse järeldus 35. intervjuu- kogutakse andmeid katseisikult, rääkimise teel 36. longitudinaalne uuring; Arenguline uuring, kus püütakse pikaajaliselt kirja panna, mis juhtub. 37
milles on suur osatähtsus emal, ta lemmikraamatuks võib olla Gorki "Ema", armuelus eelistab ta endast vanemaid naisi. Kompleks võib käituda kui iseseisev isiksus, kujundades oma vaimuelu. Üks lihtne katse komplekside väljaselgitamiseks on selline, et loetakse juhuslikke sõnu ja palutakse katsealusel vastata alati esimese pähetuleva juhusliku sõnaga. Kui vastus mõnele sõnale viibib, annab see tunnistust, et öeldud sõna on seotud katseisiku mõne kompleksiga. Õnneks on nii, et kui inimene saab ise teadlikuks oma kompleksidest, siis ainuüksi juba sellest nende komplekside jõud ka suurel määral raugeb. Nõnda siis püüavadki psühhoanalüütikud aidata inimestel oma kompleksidest teadlikuks saada. Selleks paluvad nad klientidel meenutada meeldejäänumaid unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Freudi järgi kujuneb inimisiksus üsna täielikult välja juba 3-5 eluaastaks, hiljem on raske midagi muuta
uinak suurendas saavutusvõimet 34% ning erksust 100%. Erksus suureneb vahetult pärast ärkamist ja säilib sarnasel tasemel veel paari tunni jooksul. Samuti leiti, et taoline uinak aitab vähendada eksimusi ja ära hoida õnnetusi. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) o National Institute of Occupational Safety and Health poolt tehtud uuringus 16 naissoost katseisiku poolt näitas , et päevane 30min. uinak mõjub positiivselt enesetundele ja heale tujule. (http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945) Kokkuvõte Magamine on lahutamatu osa meie ööpäevasestest tegevustest. Teooriaid selle kohta kuidas magada on aga väga palju. Viimasel ajal on tähelepanu all olnud mitmeid uuringuid, kus päevaste uinakute mõju inimeste enesetundele ja füsioloogilistele protsessidele on testitud
ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda
Koostatud graafik iseloomustab normaalset und, mis jaguneb korrapärasteks korduvateks faasideks, ulatudes ärkveloleku sarnasest faasist (esimesest faasist) kuni peaaegu et koomafaasini (neljas faas). Une niisugune tsükilisus, mis viib kergest unest sügavamasse ja toob sealt jälle tagasi, kordub igal ööl mitu korda. Selle tsükli iga faasi kohta saab tänu EEG-aparaadi võngetele nii mõndagi välja lugeda. Iga unefaasi kohta saab koostada talle omase graafiku. Seda saab tuvastada katseisiku aju kolme piirkonna elektriliste voolude ja silmaliigutuste põhjal. Esimese veeu ,,alfarütm" näitab, et katseisik on küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased
7 S.S 2010-05-22 ISIKSUSETESTID Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki isiksus ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms
· Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. · Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. · Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator) o Laboratootne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb.
tegelikult pooldas), mis on väga lähedane seisukohale, mida mina siin kaitsen. Ent Shoemakeri jaoks "näib mõtlematagi selge, et Wittgenstein eksis", seda väidet toetab Shoemaker mõtteeksperimendiga, mis pole kaugeltki mõtlematagi selge ja mida Shoemaker analüüsib valesti, kui käesolev artikkel on õige. (Vastupidiselt Shoemakeri deklaratsioonile ei ole head alust uskuda, et teine katseisiku kogemus erineb süstemaatiliselt sellest, mis ta oli enne ümberpööramist). Smart (1959) väljendab talitsetud ja osalist heakskiitu Wittgensteini karmile joonele, kuid ei suuda võimalikuks pidada nii sel- gelt järeleandmatut eliminativismi nagu minu oma. 5 pole isegi "miski, mille kohta [2667] midagi öelda ei saa"; "kvaalid" on filosoofide termin, mis ei
4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus. Alkoholijoove subjektipoolsena oli määratletud õhtu lõpul konstanteeritava joobeastme läbi. 6
positronemissiontomograafiaga näidata selgeid muutusi hüpnoosi tagajärjel. Värvilise pildi nägemist mõjutava sugessiooni tulemusena aktiveeruvad katseisikutel mõlema ajupoolkera värvinägemispiirkonnad, ka mustvalge pildi näitamisest, nii nagu oleks näidatud värvipilti. Ajupiirkondade aktiveerumine oli erinev ka näiteks intensiivsest enesesisendamisest. Turu Ülikoolis tehtud välisärritaja mõju uuringus leiti, et hüpnoosi tagajärjel muutus katseisiku ajus signaali käsitlemine, isegi sellisel moel, et välise helisignaali tõlgendamine ja ülekanne muutus ajutüve tasandil ning ei teata ühtegi teist psühholoogilist ilmingut, millel oleks sarnane muster. Muudes neurofüsioloogilistes uuringutes on näiteks leitud hüpnoosi valuvaigistava mõju tagajärjel tekkinud muutusi spinaalrefleksides ja peaajust mõõdetavates elektrilistes mustrites. Esmaseid tulemusi on saadud hüpnoosi soodsast mõjust immuunsüsteemile stressi tingimustes (H
eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi lisatakse hapnikku ja CO2 ning veeaur seotakse absorbentidega. Kaudne e indirektne kalorimeetria põhineb organismi kasutataud hapnikuhulga mõõtmisel, sest biol oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent?
ajupiirkondade omavahelise suhtluse nõrgenemises. See, et tähelepanu hajudes eri ajupiirkondade aktiivsus muutub, oli üldjoontes ennegi teada, aga Daniel Weissman Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas uurida, kuidas on seejuures täpsemalt lood ajusisese infovahetusega. Ta palus katseisikutel tegeleda tund aega suhteliselt üksluise tööga. Neil tuli üles märkida, millised tähed ekraanile ilmusid. Samal ajal jälgiti aga nende ajutegevust. Nii tuligi välja, et kui katseisiku mõtted rändama läksid, lõpetasid omavahelise suhtluse need ajupiirkonnad, mis tegelevad enesekontrolli, nägemise ja keelelise infotöötlusega. Mälu Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult
end hea käitumise läbi puhtaks pesta nurjub kui samasse kongi tuuakse keegi homoseksuaalsete kalduvustega retsidivist, kes öösel toimuvas kakluses saadud hoopide tagajärjel sureb. Parandamatutel kurjategijatel on kuritegevuse väljajuurimisele asunud maailmas ainult üks võimalus end rehabiliteerida. On väljatöötatud nn. Ludovico metodoloogia, mis ilmselt psüühilisi mehhanisme pidi välistab katseisiku võime kurja teha. Muutumine on põhjalik, enne külmavereliselt abituid inimesi mõrvanud tegelane ei suuda enam täht-tähelt kärbselegi liiga teha. Kuid moraalset ümbersündi pole toimunud ning kui läbinisti kuri Alex, ehkki ebameeldiv, on siiski veel tegelane, kellele on veel hädapärast võimalik kaasa tunda, siis nüüd muutub ta iseäranis ilaseks tüübiks, kellest vabaks lastuna paratamatult saab kõikide - nii endiste semude, rivaalide kui ohvrite peksupoiss. Loogiliselt muutub
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Silmade väsimine x Nägemise halvenemine x KÜSIMUSED KÜSIMUSED ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMISE KOHTA 1) Formuleerida järeldus arvutitöökoha ergonoomilisuse kohta antud katseisiku näitel (sh analüüsida võimalike parandusmeetmete rakendamist) lähtudes katsevahendite loetelus toodud alusdokumentidest? V: Suuremaks probleemiks oli tool, sest seda ei saa reguleerida. Üks ebameeldiv asi ole ka see, et päikesevalgus peegeldas monitorilt. KÜSIMUSED MAGNETVÄLJA MÕÕTMISE KOHTA TÖÖKOHAL 1) Mõnikord on tudengid magnetvälja mõõtmisi puudutavatesse järeldustesse kirjutanud: ,, ..
või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös. Üldiselt oletatakse, et isik, kes end grupiga samastab, hakkab samuti toodet ostma. 3. Milline järgmistest ei sobi Milgrami klassikalise kuuletumiskatse tulemuste seletusteks massohism Milgram'i kuuletumise katsetes öeldi osalejatele, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Katseisik, kes oli õpetaja rollis, pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimise ülesandes. Iga kord, kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi alguses olid löögid väiksed, kuid kasvasid eksperimendi jooksul. Kusjuures osalejad olid eri ruumides ja õppija oli tegelikkuses eksperimentaator, kes ei saanud elektrilööke. Kui õpetaja püüdis katset pooleli jätta või midagi kurta, paluti tal siiski katset jätkata. Milgram palus eelnevalt mitmetel tudengitel ja psühhiaatritel hinnata, kui kaugele on inimesed nende
Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles
Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega.
tegemine annab sama tulemuse) Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad: 1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi. 2. Projektiivtest: katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid. 3. Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne. - Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse väljaselgitamine. Laseb kujundada olukorra, kus saab inimkäitumist uurida huvi pakkuvate näitejate osas. Nt
suhtestamisega. Haige saab küll aru, mis tähendab nt ,,isa'' või ,,vend'', aga ei suuda lahti mõtestada, kes on isa vend (onu). Sensoorne afaasia- avaldub võimetuses kõnet tajuda Nüüd on häiritud häälikulise koosseisu ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega.
esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust ja inimese suhe jumalaga); sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad neist, on kujutlused ja tahe (inimese psüühikas tekkivad
1) Eksperiment on tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendid seatakse uuritab psüholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. - Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. - Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (Ki) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. - Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes.
populatsioonikihis. Regressiooni katkelisuse katseplaan- saab teha siis, kui meil on ette teada, millega eristame rühmi. Kas manipulatsioon on tõesti meie katsega seotud või oleks ka loomulikus keskkonnas ning teiseks, kas mõju on püsiv. Juhuslikustatud eksperiment- 1.muutujate kontrollimine ja manipuleerimine- sõltuvad ja sõltumatud muutujad,, eksperimentaalsed sõltumatud muutujad; katseisiku muutujad.2.Juhuslik paigutamine.3.sõltumatud muutujad mis varieeruvad katseisikute vahel ja katseisikute sees. 4.Sõltumatute muutujate konstruktvaliidsus juhuslikustatud eksperimendis. 20. Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel? Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn
objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD Peamised TEOREETILISEMA ORIENTATSIOONIGA HARUD: ÜLDPSÜHHOLOOGIA, mis käsitleb üldkehtivaid, enamasti normi piiresse jäävaid psüühika ja käitumise seaduspärasusi ja formuleerib psühholoogia põhimõisted; PSÜHHOFÜSIOLOOGIA, mis uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning
See on sarnane tavalise ANOVA-ga (One Way ANOVA). Tavalise ANOVA-ga võrdlesime erinevusi sõltumatute gruppide vahel. Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame võrrelda erinevusi sõltuvate gruppide korral. Eksperimentaalpsühholoogias kohtab seda analüüsi üsna sageli, sest eelistatakse kasutada katsedisaine, kus kõik katseisikud teevad kõik tingimused läbi (sõltuvate gruppidega katsedisain). Korduvmõõtmistega andmete puhul peavad SPSS'is olema ühe katseisiku andmed ühel real: 6 Koruvmõõtmiste ANOVA analüüsi leiate: Analyze General Linear Model Repeated Measures Kurskall-Wallise test (e. mitteparameetriline ANOVA) Kui parameetrilise ANOVA eeldused ei ole täidetud, on olemas ka mitteparameetriline analoog: Kruskall- Wallis test. SPSS-is jõuab sinna nii: Analyze Nonparametric Tests Legacy dialogs K Independent
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 ...
3) katsealune on tavapärases tegevuskeskkonnas 4) mõjurid on korraldajate poolt fikseeritud 5) korraldajal on nõrk kontroll olukorra ja muutujate puhul 6) seadmetele kasutamisele seatud piirangud 7) raske tagada katsetingimuste muutumatust ja täpset korraldatavust Laboratoorne eksperiment: 1) suur kontroll kõikide mõjurite üle 2) katsete kordamine täpselt samades tingimustest 3) mitmekesine ja tasemel katseaparatuuride kasutamine 4) head tingimused andmetöötluseks 5) Katseisiku tegevus on täpselt reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega 6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha
Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5
korda erineva taustamuusikaga. Segatüüpi dispersioonanalüüs (mixed-model) ANOVA Korduvmõõtmiste ANOVA, millel on lisaks sõltuvate gruppide faktorile (within- subjects) ka mõni sõltumatute gruppide faktor (between-subjects) Näiteks uuritakse, kas lisaks taustamuusikale (I faktor, 3 taset, sõltuvad grupid) võiks sooritust tähelepanuülesandes mõjutada ka katseisiku sugu (II faktor, 2 taset, sõltumatud grupid). ANOVA tulemuste tõlgendamine Esmalt vaja üldse uurida, kas grupid on normaaljaotuslikud (asümmeetria- ja järsakuskordaja [-2;2]/ Shapiro-Wilk p>0,05) p-väärtus – kui p<0,05, siis seletavad grupid ära mingi olulise osa andmete varieeruvusest, kuid ei täpsusta, millised grupid. On vaja teha post-hoc analüüs!
inimesele intuitiivselt meeldivad. Neuroturunduslikud mõõtevahendid Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise (fMRI), (fMRI nagu aju dekooder); Positronide emissiooni tomograafia (PET); Transcranial magnet stimulatsiooni (TMS) Magnetoentsefalograafia (MEG) või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise. (ERP, Nt Neurosan seadmete abil) aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamspetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Näiteks reklaamsõnumid või kaubanäidised või siis poliitikute näod, erakondade nimetused, mingid kindlad märksõnad vms. Leitakse need kohad ajus ning vastavad aktiivsusmustrid, mis kaasnevad eelistatud, mitte-eelistatud võib põlatud objektide tajumisega Mõjutamise kontekstid Meedium
Kogu konfidentsiaalset infot tuleb hoida saladuses. Katseisikud, kes osalevad eksperimendis, neil peab olema õigus, et... 1) nende privaatsus oleks tagatud. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avaldada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijaid oma tulemusi esitama nii, et konkreetseid isikuid ei oleks võimalik nende andmete alusel ära tunda, kindlaks teha. Uurimises osalejate heaolu kaitsmine. Konfidentsiaalsus ja anonüümsus: · Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid. · Anonüümsus uurija ei tea uurimuses osalevate katseisikute andmeid. 2) Osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik - isikul peab olema võimalus vabalt valida, kas ta tahab osaleda või ei. Ka siis, kui ta tahab eksperimendi käigus loobuda, peab tal selleks õigus olema. 3) Enne, kui isik otsustab kas osaleda või ei, peab tal olema teatav info selle eksperimendi kohta. Psühholoogid peaksid rääkima inimestele, mida nad peaksid
aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose. Saab kätte arengu seaduspärasuse, individuaalsed erinevused. Miinuseks on aeg, katseisikud kaovad ära või loobuvad, meetod on kallis, tulemus ei pruugi üldse kehtida mujal. *) rist- ehk läbilõike uurimused - uuritakse sarnaseid eri vanuses inimesi. Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa. *) üksikjuhtumi analüüs - ühe katseisiku sügavuti uurimine. Uuritakse põhiolemust, miks just nii läks nagu läks. Näiteks metoodikad: *) kliiniline intervjuu - kombinatsioon naturalistlikust vaatlusest, eksperimendist ja sisevaatlusest. *) hinnanguskaala - traditsioonilisest psühholoogiast meetod, kasutatakse enamasti laste puhul. Kujutab endast eksperimenti, mis on suunatud pinnapealse introspektsiooni kiirele väljaselgitamisele.
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud
Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla.
Kõrvaline (segav) nähtused või nende aspektid, mis soovimatult, ent paratamatult avaldavad muutuja oma mõju eksperimentaalse manipuleerimise tagajärgedele ja raskendavad sellega sõltumatu muutuja mõju väljaselgitamist Mõjutus sõltumatu muutuja väärtuse muutmine, eksperimentaalse manipulatsiooni sünonüüm Stiimul mõjutus, mida rakendatakse katseisiku psüühikale lootuses, et see avaldab psüühikale oma spetsiifilist mõju ja avaldub tagajärjena psüühika mingi registreeritava ilmingu (näiteks käitumisakti) muutumise näol Psüühilised stiimulite mõju avaldused psüühikas, mida eksperimendi seisukohalt reaktsioonid käsitletakse sõltuvate muutujatena Subjektiivsed stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis väliselt (kõrvalisele vaatlejale)
6) Praktilis-teoreetiline (täiendus)koolitus. 7) Lepingulised tööd. Neuromarketing - uuritakse aju vastuseid välistele stiimulitele ja inimeste üldseisundile. Neuromarketingi põhistateegia: 1) fMRI - funktsionaalne magnetresonants-kuvamine. 2) PET - positronide emissiooni tomograafia. 3) MEG - magnetoentsefalograafia. 4) EEG - aparatuuri abil saadud ärritussündmusega seotud aju biopotentsiaalide registreerimine. 5) ERP - aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see kaitseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. 32 Robert Cialdini «Mõju: Tänapäevase sisendamise uus psühholoogia» (1984). Walter Dill Scott «The psychology of advertising» (1908). H. L. Hollingworth «Advertising and sellind» (1913). Ch. von Hartungen «Psychologie der Reklame» (1921). John C
näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus: tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. enesevaatlus ehk introspektsioon, teiste vaatlus. Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata. · Millal sündis teaduslik psühholoogia
reklaamide ja reklaamikampaaniate süvaanalüüsiks jne. Neuromarketing Neuromarketing tajumise, mõtlemise, otsustamise, eelistamise, tundmuste ning isikuomadustega seotud ajuprotsesside kuvamise meetodite kasutuselevõtt reklaamialal. Funktsionaalse magnetoentsefalograafia, positronide emissiooni tomograafia, magnetresonantsi või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Samuti pakub huvi, millised protsessid ajus ja kus nimelt on seostuvad otsuste vastuvõtmisega, objektide võrdlemisega nende eelistatavuse kindlakstegemiseks, tuttavlike või võõristust tekitavate objektide või objektitunnuste märkimisega. Põhimõte: kui õnnestuks välja selgitada need aju signatuurid, mis
2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study)
terapeud lahendusi, vaid aitab inimesel endal mingi lahenduseni jõuda. 6.6 Isiksusetestid Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Oma suunitluselt jagunevad testid kahte suuremasse alaliiki- isiksuse-ja võimekustestideks. Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki:
võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: · Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) · Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“ a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
5. asjatundja võim kaasneb ekspertsusega mingis valdkonnas, nt arstid, IT spetsialist 6. teadmiste võim endast targemale kuuletumine Lisaks eestvedamine (Lewin) ja karisma (Weber) võim. Karisma endale alluvate indiviiidide mõistusevastane allumine. Aitab kaasa kui inimestel on stress ja oodtataks emidagi uut. Milgrami kuulekuse eksperimendid, vt video Kuidas karistus mõjub inimese õppimisele. Katseisik oli õpetaja rollis ja pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimisel. Eelnevalt paluti hinnata, kui kaugele on võimaleine katsealune minema. Iga kord kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi. Alguses olid nõrgad, edasi suurenesid. Osalejad oli eri ruumides, õppija oli eksperimendi kaasosaline, tegelikkuses lööke ei saanud. Kui õpetaja palus katse lõpetada, öeldi, et peab jätkama. Vt joonis. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kuidas seda seletada? Faktorid:
introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb
Kahte liiki tähelepanuprotsesse Üksiktunnuste esilehüppamine - Võime üksiktunnuseid automaatselt märgata - Neid üksiktunnused millest me automaatseid järeldusi teeme on väga palju: värv, intensiivsus, orientatsioon, suurus, liikumise suund, kuju - Oleme kohanenud ülalt alla päikesevalgusega - Esilehüppamisefekt sõltub tunnuse erinevuse määrast aga mitte elementide arvust - Üksiktunnuste silmatorkamine sõltub tunnuse erinevuse määrast, katseisiku strateegiast ja keskendatuest ehk on ikkagi top-down mõjutuste all. Inimestel on kindel tähelepanu kontrollseadistus - Meie tajusüsteem töötab kõigepealt ühe ja siis teise tunnuse otsimisega - Iga ühiku töötlemine nõuab ekstra ressurssi - Stiimuli avastamine on kiirem kui stiimuli puudumise avastamine, et stiimul avastada peab kõik need läbi käima ja alles siis avastatakse puuduv stiimul. Et erilist stiimulit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
