õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks. 19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud
2011 Diskreetne Matemaatika Eksam 1. Mis on graafi värvimise ülesanne? Mis on kromaatiline arv? Joonistada mõni näide. Mis on kromaatiline arv 2 aluselisel graafil? Mis on täieliku graafi kromaatiline arv? 2. Hulgateooria mõiste sümmeetrilise vahe kohta. Taandada sümeetriline vahe cantori normaalkujuks. Kas see täielik normaalkuju on minimaalne? Taandatud? Täielik? Mis on sümmeetrilise vahe matemaatilises loogikas? 3. Avaldis (x1x2x3x4) = Mingi konjuktiivne funktsioon (ei mäleta) 1. Leida minimaalne DNK 2. Leida taandatud KNK 4. Funktsioon (x1x2x3) = E(0,2,5,6,7)1 1. Leida täielik KNK 2. Leida shannoni arendus DNK x2 järgi. 3. Leida tuletis x3 järgi
Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas. Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid. Laura Lindpere Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel. Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill. See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeisterVäino Maala käe all. Kromaatilisus võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et diatoonilised keeled suunduvad kõlalaua kohal
rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord). Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel heli. Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion) diatooniline nuppakordion (diatoonilise häälestusega 1 5 nupureaga väiksemamõõduline lõõtsapill) nö Stradella bassidega akordion meloodia- ehk valikbassidega akordion (vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus ka vasakus käes on kromaatiline heliredel, mis võimaldab mängida ühehäälset meloodiat) bassakordion (bassinoodid paremas käes, vasaku käe nupustik puudub).
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kvaliteedikontrast 4. Kvaliteet ehk hulgakontrast (tuletamine toon, hele-tumedus, küllastus, puhtus) 5. Simutankontrast –silm segab (hall+toon) 6. Järelkontrast (vibra, 50:50 suhe) Kontrast on üliharmoonia. Igas tervikus on vastand. Vastand on ALATI kontrast. Kontrast ei pea alati olema vastand, nad peavad olema erinevad VÄRVIHARMOONIAD 1. Vastand 2. Lehvik (omavahel harmoonias) 3. Monokroomne – ühe värvi keskne 4. Kromaatiline koos aksomaatilisega 5. Perefirma (isa + ema ja lapsed) 6. Kolmkõla (võrdhaarne kolmnurk) 7. Nelikõla (ruut, ristkülik) 8. Pastelseid pigem rohkem korraga 9. Jõulisi, puhtaid pigem vähem 10. Pits viina HARMOONIATE MÕJUTAJAD • Valgus • Materjal • Vorm, proportsioonid • Faktuur • Disain • Stiil • Kultuuritaust (religioon, rahvus, piirkond) • Eesmärk PÕHILINE Primaarvärvid Kollane Punane Sinine
Keeled on metallist. Kandle liigid: VANEM KANNEL o Väikekannel viiekeelne Karjalas ja Soomes; kuue või seitsmekeelne Baltikumis ja LoodeVenemaal. o Setu kannel ehk gusli. UUEM KANNEL o Simmel ehk simbel 2030 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel. o Saate ehk akordkannel (ka duurkannel) koorideks koondatud saatekeeltega kannel. o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks. Eesti kandle suurim eelis seisneb selles, et tegemist on kromaatilise instrumendiga igale noodile vastab oma keel. Seega pole kirjutades eesti kandlele olulisi piiranguid mistahes kromaatiliste nootide kasutamiseks. Mänguviis Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub
· Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult · Mezzopiano poolvaikselt · Moderato parajalt, mõõdukalt · Moll kurvakõlaline helilaad RAst RAni · Oktaav muusikaline helikogum, mis hõlmab 12 tempereeritud pooltooni · Oktav intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas
austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise
KITARR... ...on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (...
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled
enamasti kaasa, tõi poola meloodia ja rütmi klaverilooming tantsud elegants ja lavadele kromaatiline harmoonia Sibelius 1865- Hämeenlinnas Proovis viiulit, Helsingi muusikakool, Sümfooniad, Muinasmaailm, 1957 õppejõud, berliinis ja viinis, viiulikonsert, looduse võlud,
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organisti...
Kool Johann Sebastian Bach Referaat Koostas: Nimi 20__ Sisukord Elulugu....................................................lk 3 Looming..................................................lk 4 Pildid.......................................................lk 5 2 Elulugu Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Bu...
Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti. 4. Kromaatiline, akromaatiline? Kromaatilised värvid kõik värviringis olevad värvid. Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Hele-tume, soe-külm,
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mis asetas pearõh...
nagu suuskaja mingil kõrgendikul, kust hooga loomulik laskuda. Aga niisuguse tembu tegin "laskumisel" ka ära, et vahetasin pisut "suuski": nüüd on ju need kompuutrid ja oma lõbuks tegelen nendegagi. Huvitav on, sest sellega tekivad uudsed variandid, need sünnitavad enda jaoks täiesti uue stiili," vastas Anti. Teised on Anti Marguste teoseid iseloomustanud sedasi : · Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika
• Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid
Mis on akordion? Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja...
28. Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada? Kui puus eemaldada üks kaar, siis pole graaf enam sidus ja pole enam ka puu. 29. Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde? Kui puule lisada 1 kaar, siis tekib tsükkel ja saadud graaf pole enam puu. 30. Mis on „graafi värvimine“? Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel kaarega ühendatud tippu oleksid erinevat värvi. 31. Mis on graafi kromaatiline arv? Graafi kromaatiline arv on minimaalne arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida selliselt, et naabertipud oleksid erinevat värvi. 32. Millise graafi kromaatiline arv on 1? Kromaatiline arv 1 on ainult tühjal hulgal. 33. Millise graafi kromaatiline arv on 2? Kromaatiline arv 2 on kahealuselisel hulgal. 34. Kui suur võib maksimaalselt olla tasandilise graafi kromaatiline arv?
Johann Sebastian Bach Koosta helilooja kohta CV! (Materjali leiad internetist, kirjandusest, õpikust) Isikuandmed Nimi: Johann Sebastian Bach Sünniaeg ja - koht 21. märts 1685, Eisenach, Saksamaa Surmaaeg ja - koht 28. juuli 1750, Leipzig, Saksamaa Helilooja vanemad: I Isa- Johann Ambrosius Bach ja ema Elizabeth Lämmerhirt Bach Perekonnaseis ( mõlema abikaasa nimed ): Anna Magdalena Bach (abiell. 1721–1750), Maria Barbara Bach (abiell. 1707–1720) Lapsed ( kuulsamad nimeliselt ) : Pojad-Carl Philipp Emanuel, Johann Christian, Wilhelm Friedemann ja Johann Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamo...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
Nende pillide kõla koos oli suurepärane. Rütmika oli kiire ning kohati ka rahulik. Peale seda esitust kõlas uuest Georg Philipp Telemanni palad viola de gambale, aga seekord oli neid 3. Darja Skurljatjevat, kes mängis viola de gambalal, saatis jällegi orel. Esitus meenutas keskaega. Kontsert oli lähenemas lõpu poole ning esitati siis Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuugat a mollis. Prelüüdi eelmängus kõlas kätega mängiv kahanev kromaatiline bassiliin murtud akordidega. Hiljem lisandusid jalgadega pedaalide vajutused. Rütm on väga kaunistatud ning järgneb mäng kätega üle pidevate pedaalinootide. Sellele järgneb väga vaba lõppmäng. Selle teose fuuga on taktimõõdus kuus kaheksandikku, erinevalt prelüüdist, mis on taktimõõdus neli neljandikku. Fuuga teema, nagu ka prelüüdi oma, koosneb murtud akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgnev...
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiulda...
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled. 3) Saate- ehk akordikannel - Koorideks ehk duurideks koondatud keeltega kannel. Levis Eestis 19. sajandi lõpul. Võimaldab mängida akordsaadet. kromaatiline kannel - Pillimeister Väino Maala poolt 1953. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pilli keeled häälestatakse kromaatiliselt, mis võimaldab mängida kõigis helistikes. hiiu kannel ilmselt rootslastelt 13. 14. saj. Rootslased nimetasid pilli talharpaks. Eestlased nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu rinda mängimine võimaldas kaasa laulda.
1.5 Fagott Fagott on kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill ning puupuhpillide rühma kõige madalama heliga pill. Fagott kujutab endast U-kujulist, umbes 2,5m pikkust toru, mis on valmistatud enamasti vahtrapuust. 4 2. VASKPUHKPILLID Vaskpuhkpille valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist, mida ilustatakse nikli ning hõbedaga. Igal vaskpillil on metallist, väike huulik. Vaskpuhkpillide kromaatiline mäng põhineb ülepuhumisel ja toru pikendamisel, toru pikkust muudetakse ventiilimehhanismi abil. Toru pikkusest ja kujust oleneb pilli kõlavärv. 2.1 Metsasarv Metsasarv näib rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna, mille tegelik pikkus on kokku 4m. Metsasarve kõlalehter on 30cm. Metsasarve otseseks eelkäijaks on jahisarv. Metsasarve tämber on väljendusrikas, laulev ja pehme. 2.2 Trompet Trompet on särava ja piduliku kõlaga instrument, mida on läbi aegade kasutatud väga
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS klass NIMI Värvide omadused ruumis referaat Juhendaja: õpetaja nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Me elame koguaeg keset värve, aga ega me neist just palju ei mõtle. Kui hakkame mõtlrma, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud asjad, mis aslgul värvilised ei olegi, ise üle värvib, siis jõuame äranägemisele, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Me mõtleme värvidele siis, kui remonti teeme või riideid ostame. Kui teeme toa ühte värvi, näeb ta suurem, kui teist värvi, siis väiksem, kui värvime lae heledaks, siis on tuba kõrgem, kui tumedamaks, siis madalam. Mõnda värvi riided teevad meid paksemaks, teised pikemaks. Värvide omadused Sinine viib ...
.................................................................................................. 5 Eesti tuntumad kitarristid....................................................................................... 6 Lisad....................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasaku- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on nii öelda "peeglis". Ajalugu Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. Varasemaid kitarri
nende tippude vahel, kus graafis G kaari pole ja vastupidi. Puu on sidus tsükliteta orienteerimata graaf. Kui puul on n tippu, siis tal on (n-1) kaart. Kui puult eemaldada kaar, pole ta enam sidus (pole puu). Kui puule lisada kaar, tekib tsükkel ja pole enam puu. Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes 2 ühendatud kaart oleksid eri värvi (naabertipud eri värvi). Graafi kromaatiline arv on min arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida sellised, et naabertipud eri värvi. Kromaatiline arv 1 on ainult tühjal graafil. Kahealuseline graaf -> kromaatiline arv 2 ja vastupidi. On olemas naabrusmaatriks, intsidentsusmaatriks. Klassikalised ülesanded: Köningsbergi sillad (kas on võimalik ületada sillad täpselt 1 kord, jõudes alguspunkti, ei kuna sellisel Euleri graafil pole kõik tippude
2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime)
Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad
Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg.Harmoonia oli kromaatiline,hoiab pinget.Lõputu mdeloodia,tekkis pidevast moduleerimisest.Moduleerimine-ühest helistikust teise minek. 17. Operett – Tunnused? (Kõnetekst – retsitatiiv, tantsud) Tekkis 19.sajandil Prantsusmaal ooperi kõrvale.Eelkäijateks oli Prantsuse koomiline ooper.Operetis räägitakse-on rohkem meelelahutuslik.Kergesti meeldejäävad meloodiad,lõbusasisuline,kasutati kõneteksti.Kõnelaul-retsitatiiv,erladi muusikalõik.Oli seotud
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu....
Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegev...
Diskmatt terminid Lausearvutus Disjunktsioon: liitlause on tõene, kui vähemalt üks osalause on tõene Ekvivalents: liitlause on tõene, kui osalaused on sarnased Implikatsioon: liitlause on tõene, kui esimene muutuja on väär või teine muutuja on tõene Inversioon: eitus Ja-tehe: konjunktsioon Konjunktsioon: liitlause on tõene, kui mõlemad osalaused on tõesed Lause: iga lause, mille puhul saab rääkida tema vastavusest tegelikkusele (millel on tõeväärtus) Olemasolu kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna vähemalt ühe muutujate puhul Predikaat: lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat Samaselt tõene predikaat: predikaat, mis kehtib kogu määramispiirkonnas Samaselt väär predikaat: predikaat, mis ei kehti kusagil määramispiirkonnas Tautoloogia: samaselt tõene lause Täidetav predikaat: predikaat, mis on tõene osas oma määramispiirkonnas Üldsuse kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma m...
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud * saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv
tee graafi mistahed teise tipuni. Sõltumatute tippude hulk on graafi osahulk, kus 2 suvalist tippu pole omavahel ühendatud. Imoforsed graafid omavad samapalju tippe ja kaari ning erinevad üksteisest vaid nimetuse või paigutse poolest. Pöördgraaf sisaldab kaari seal, kus graafil neid pole. Puu on sidu tsükliteta orienteerimata graaf. Puul on n tippu ja n-1 kaart. Kromaatiline arv on minimaalne arv millega saab kõik graafi tipud ära varvida nii, et naabertipud oleksid erivärvi. Graafe saab esitada naabrusmaatriksiga, intsidentsusmaatriksiga. Algebrad: Algebra koosneb alushulgast ja defineeritud tehetest. Tehe on alushulgal kinnine siis, kui rakendada tehet kahe elemendi peale, siis vastus on samuti selle hulga element. Ühe binaarse tehteda algebralist süsteemi nimetatakse grupoidiks.
Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastia...
valgus absorbeerub pinnakihis Vetikad on kohastunud erinevale valguskvaliteedile: sügavuse suurenedes: rohevetikad pruunvetikad punavetikad Vetikate kromaatiline adaptatsioon: pigmentide koosseisu muutumine vastavalt veekogu sügavusse ulatuva valguse hulgale ja kvaliteedile. 6 2. Toiteained Kui palju süsinikku, vesinikku, hapnikku, lämmastikku ja fosforit on vaja keskmiselt 1 g biomassi tootmiseks?
hulka erinevates materjalides mida suurem in RI number, seda enam valgus optikas murdub ja seda enam tekib ka dispersioon - HAJUTAMISVÕIMSUS abbe number tähistab seda, kui palju mingi materjal valgust läbi laseb. Mida suurem on Abbe number, seda enam materjal (näiteks klaas) hajutab valgust ja seda enam on valgusspekter lahtutatud eri tooni osadeks ehk seda enam tekib kromaatiline aberratsioon. 19) Miks võiks mittefikseeritud maksimaalse avaga suumobjektiivi kasutamine olla tülikas? - Sest see takistab pildistamisprotsessi, kui pead pidevalt jälgima, kui kaugele "tohib" suumida, et objektiiv võimaldaks sobitud ava kasutamist. Kuna pildistades hoogu sattudes ei pruugi sellele igal hetkel tähelepanu pöörata, võivad pildid nii nässu minna, sest säritad mööda. Aitab RAW-formaat või
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma hariduseta ning ei osanud isegi oma nime kirjutada. Isaac'i ema Hannah...
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esi...
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
Kuna Tubin on kasutanud palju tantsulist folkloori, siis kogu etenduse muusika oli rütmiline ja kiire, kohati närviline, pisut süngegi. Huvitav oli jälgida kuidas muusika ja koreograafia hästi kokku sulanduvad. Kogu etenduse ajal püsis põnevus ja ootusärevus. Esimese vaatuse muusika oli rohkem rõõmsameelsem ja tempokam ent teine vaatus pigem salapärasem ja sügavamate varjunditega. Kogu balleti muusikas oli äratuntav Tubinale omane kiire kromaatiline ,,virmaliste" teema. Üllatusena oli teise vaatuse algul ka üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli Rahvusooper Estonia naiskoor. Muusikateadlane Kerri Kotta on ,,Krati" kavas püüdnud lahti seletada Tubina virmalistekujundit. Ta kirjutab: ,,Kuigi virmalistekujundit on Tubina muusikas seostatud sageli negatiivse algega, on selle 9 motiivi tähendusväli oluliselt laiem
mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning
esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu. Kvantiteedireegleid täidetakse seda vähem, mida kaugemal Soome lahest. 8. Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pidev sagedusskaala ning selle liigendamine diskreetseteks heliridadeks erinevates muusikakultuurides. Oktavi ekvivalents. Diatooniline, kromaatiline ja pentatooniline helirida. Helikõrguse varjatud kahemõõtmelisus muusikas: noodinimed (krooma) ja erinevad oktavid (nn psühhofüüsiline helikõrgus). Hierarhiad tonaalse muusika heliridades.Helikõrguse kahemõõtmelisust kujutab Shepardi spiraal, helid erinevad teineteisest ühel ja samal ajal esiteks krooma poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühofüüsilise kõrguse poolest, mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
