õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks. 19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud
2011 Diskreetne Matemaatika Eksam 1. Mis on graafi värvimise ülesanne? Mis on kromaatiline arv? Joonistada mõni näide. Mis on kromaatiline arv 2 aluselisel graafil? Mis on täieliku graafi kromaatiline arv? 2. Hulgateooria mõiste sümmeetrilise vahe kohta. Taandada sümeetriline vahe cantori normaalkujuks. Kas see täielik normaalkuju on minimaalne? Taandatud? Täielik? Mis on sümmeetrilise vahe matemaatilises loogikas? 3. Avaldis (x1x2x3x4) = Mingi konjuktiivne funktsioon (ei mäleta) 1. Leida minimaalne DNK 2. Leida taandatud KNK 4. Funktsioon (x1x2x3) = E(0,2,5,6,7)1 1. Leida täielik KNK 2. Leida shannoni arendus DNK x2 järgi. 3. Leida tuletis x3 järgi
Leo Dubovski on soleerinud Narva sûmfooniaorkestri ees (2005, 2008, 2012); osalenud rahvusvahelisel festivalil Klaver 2010 ja Klaver 2012 ning meistrikursustel Eestis ja Poolas. Ta esitas meile 3 Chopini masurkat ja veel mõned lood temalt, lisaks ka Shuberti palasid. Laura Lindpere Lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kandle erialal ja käib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias magistriõppes. Tema puhul oli eriline tema pill, milleks oli kromaatiline kannel. Kromaatiline kannel (täpsemalt kromaatiline kontsertkannel) on keelpill. See on klassikaliste muusikainstrumentide kõrval uustulnukas. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeisterVäino Maala käe all. Kromaatilisus võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute muusika ettekandmiseks. Kromaatilise kandle keeled on lõikuvad, see tähendab, et diatoonilised keeled suunduvad kõlalaua kohal
120 bassiga standardsüsteemiga akordioni vasakul klaviatuuril on 6 rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord). Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel heli. Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion) diatooniline nuppakordion (diatoonilise häälestusega 1 5 nupureaga väiksemamõõduline lõõtsapill) nö Stradella bassidega akordion meloodia- ehk valikbassidega akordion (vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus ka vasakus käes on kromaatiline heliredel, mis võimaldab mängida ühehäälset meloodiat)
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja
3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kvaliteedikontrast 4. Kvaliteet ehk hulgakontrast (tuletamine toon, hele-tumedus, küllastus, puhtus) 5. Simutankontrast –silm segab (hall+toon) 6. Järelkontrast (vibra, 50:50 suhe) Kontrast on üliharmoonia. Igas tervikus on vastand. Vastand on ALATI kontrast. Kontrast ei pea alati olema vastand, nad peavad olema erinevad VÄRVIHARMOONIAD 1. Vastand 2. Lehvik (omavahel harmoonias) 3. Monokroomne – ühe värvi keskne 4. Kromaatiline koos aksomaatilisega 5. Perefirma (isa + ema ja lapsed) 6. Kolmkõla (võrdhaarne kolmnurk) 7. Nelikõla (ruut, ristkülik) 8. Pastelseid pigem rohkem korraga 9. Jõulisi, puhtaid pigem vähem 10. Pits viina HARMOONIATE MÕJUTAJAD • Valgus • Materjal • Vorm, proportsioonid • Faktuur • Disain • Stiil • Kultuuritaust (religioon, rahvus, piirkond) • Eesmärk PÕHILINE Primaarvärvid Kollane Punane Sinine
Keeled on metallist. Kandle liigid: VANEM KANNEL o Väikekannel viiekeelne Karjalas ja Soomes; kuue või seitsmekeelne Baltikumis ja LoodeVenemaal. o Setu kannel ehk gusli. UUEM KANNEL o Simmel ehk simbel 2030 diatoonilise keelega kannel ehk viisikannel. o Saate ehk akordkannel (ka duurkannel) koorideks koondatud saatekeeltega kannel. o Rahvakannel ehl kodukannel 42 keelega ja laialt kasutusel rahvamuusika ansamblites. o Kromaatiline kannel ehk kontsertkannel on 4650 keelega. Kontsertkandleid on erinevaid erinev ulatus ning kasutusel on erinevad mehhanismid pooltoonide mängimiseks. Eesti kandle suurim eelis seisneb selles, et tegemist on kromaatilise instrumendiga igale noodile vastab oma keel. Seega pole kirjutades eesti kandlele olulisi piiranguid mistahes kromaatiliste nootide kasutamiseks. Mänguviis Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub
· Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult · Mezzopiano poolvaikselt · Moderato parajalt, mõõdukalt · Moll kurvakõlaline helilaad RAst RAni · Oktaav muusikaline helikogum, mis hõlmab 12 tempereeritud pooltooni · Oktav intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas
austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise
KITARR... ...on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (...
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled
enamasti kaasa, tõi poola meloodia ja rütmi klaverilooming tantsud elegants ja lavadele kromaatiline harmoonia Sibelius 1865- Hämeenlinnas Proovis viiulit, Helsingi muusikakool, Sümfooniad, Muinasmaailm, 1957 õppejõud, berliinis ja viinis, viiulikonsert, looduse võlud,
''Matteuse passioon", ''Johannese passioon", ''Magnificat", kaks oratooriumi (''Jõuluoratoorium" ja ''Lihavõtteoratoorium", motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach suurt tähelepanuosutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ''Hästitempereeritud klaveri", mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse ''Prantsuse süidid", ''Inglise süidid", ''Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ''Klaveriharjutused", inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid, kapritsod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ''Brandenburgi kontserdid" ja neli süiti. Johann Sebastian Bach on kirjutanud ka viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat (6 sonaati viiulile ja klaverile ning kogumikud ''Muusikaline ohver" ja ''Fuugakunst". Kasutatud kirjandus:
kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 4 Pildid 5
Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel suurima kontrasti. 4. Kromaatiline, akromaatiline? Kromaatilised värvid kõik värviringis olevad värvid. Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Hele-tume, soe-külm,
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9
mulje, hete edasiandmisele ning tegeles eelkõige valgus- ja värviprobleemidega. Installatsioon kolmemõõtmeline kunstiobjekt, sageli loodud konkreetset eksponeerimiskohta arvestades Juugend 20. sajandi alguse dekoratiivne kunstistiil, mis oli inspireeritud taimevormidest ja rahvakunstist. Kadreerimine natuurist või piltkujutisest valiku tegemine üleliigse äralõikamise teel. Koloriit maali põhivärving. Kompositsioon kunstiteose ülesehitus Krokii vt eskiis Kromaatiline värvusse puutuv, vt. primaarvärvid. Kubism kunstisuund, kus kujutav objekt ,,lammutatakse" osadeks ja taandatakse geomeetrilisteks põhivormideks, loobutakse perpektiivireeglitest ja ühendatakse mitu vaatepunkti. Laseerimine maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale. Naturalism realismi äärmuslik vorm, mis püüab tegelikkust edasi anda ülitäpselt, vältimata inetut, madalat, eemaletõukavat.
nagu suuskaja mingil kõrgendikul, kust hooga loomulik laskuda. Aga niisuguse tembu tegin "laskumisel" ka ära, et vahetasin pisut "suuski": nüüd on ju need kompuutrid ja oma lõbuks tegelen nendegagi. Huvitav on, sest sellega tekivad uudsed variandid, need sünnitavad enda jaoks täiesti uue stiili," vastas Anti. Teised on Anti Marguste teoseid iseloomustanud sedasi : · Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika
• Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid
1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas,
28. Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada? Kui puus eemaldada üks kaar, siis pole graaf enam sidus ja pole enam ka puu. 29. Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde? Kui puule lisada 1 kaar, siis tekib tsükkel ja saadud graaf pole enam puu. 30. Mis on „graafi värvimine“? Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel kaarega ühendatud tippu oleksid erinevat värvi. 31. Mis on graafi kromaatiline arv? Graafi kromaatiline arv on minimaalne arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida selliselt, et naabertipud oleksid erinevat värvi. 32. Millise graafi kromaatiline arv on 1? Kromaatiline arv 1 on ainult tühjal hulgal. 33. Millise graafi kromaatiline arv on 2? Kromaatiline arv 2 on kahealuselisel hulgal. 34. Kui suur võib maksimaalselt olla tasandilise graafi kromaatiline arv?
Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse “Hästitempereeritud klaveri”, mille esimene osa ilmus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid” (6), “Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Loomingu põhiteemad:
Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid
Nende pillide kõla koos oli suurepärane. Rütmika oli kiire ning kohati ka rahulik. Peale seda esitust kõlas uuest Georg Philipp Telemanni palad viola de gambale, aga seekord oli neid 3. Darja Skurljatjevat, kes mängis viola de gambalal, saatis jällegi orel. Esitus meenutas keskaega. Kontsert oli lähenemas lõpu poole ning esitati siis Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuugat a mollis. Prelüüdi eelmängus kõlas kätega mängiv kahanev kromaatiline bassiliin murtud akordidega. Hiljem lisandusid jalgadega pedaalide vajutused. Rütm on väga kaunistatud ning järgneb mäng kätega üle pidevate pedaalinootide. Sellele järgneb väga vaba lõppmäng. Selle teose fuuga on taktimõõdus kuus kaheksandikku, erinevalt prelüüdist, mis on taktimõõdus neli neljandikku. Fuuga teema, nagu ka prelüüdi oma, koosneb murtud akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga
1723), kaks oratooriumi (,,Jõuluoratoorium" ning ,,Lihavõtteoratoorium", 1734), motette ja laule. Instrumenteelloomingus on Bach suurt tähelepanu osutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaveri" (I osa 1722, II osa 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse "Prantsuse süidid", ,,Itaalia kontsert", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu ,,Klaveriharjutused", inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid, kapritsod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ,,Branderburgi kontserdid" (concerto grosso vormis) ja neli süiti. Bach on kirjutanud ka viiuli ja klaverikontserte ning ka kammermuusikat.
Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver". Klaverilooming: ,,Prantsuse süidid", ,,Inglise süidid", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", ,,Itaalia kontsert", ,,Klaveriharjutused". 4 Kasutatud kirjandus: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 "A- CENT", Tallinn, Valgus 1985 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/j_s_bach.html http://www.eestikirik.ee/node/5321 5
missa h-moll, oratooriume, passioone. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilmus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Inglise süidid", "Prantsuse süidid", "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad fuugad, prelüüdid, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Lisa
kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled. 3) Saate- ehk akordikannel - Koorideks ehk duurideks koondatud keeltega kannel. Levis Eestis 19. sajandi lõpul. Võimaldab mängida akordsaadet. kromaatiline kannel - Pillimeister Väino Maala poolt 1953. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pilli keeled häälestatakse kromaatiliselt, mis võimaldab mängida kõigis helistikes. hiiu kannel ilmselt rootslastelt 13. 14. saj. Rootslased nimetasid pilli talharpaks. Eestlased nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu rinda mängimine võimaldas kaasa laulda.
5 Fagott Fagott on kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill ning puupuhpillide rühma kõige madalama heliga pill. Fagott kujutab endast U-kujulist, umbes 2,5m pikkust toru, mis on valmistatud enamasti vahtrapuust. 4 2. VASKPUHKPILLID Vaskpuhkpille valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist, mida ilustatakse nikli ning hõbedaga. Igal vaskpillil on metallist, väike huulik. Vaskpuhkpillide kromaatiline mäng põhineb ülepuhumisel ja toru pikendamisel, toru pikkust muudetakse ventiilimehhanismi abil. Toru pikkusest ja kujust oleneb pilli kõlavärv. 2.1 Metsasarv Metsasarv näib rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna, mille tegelik pikkus on kokku 4m. Metsasarve kõlalehter on 30cm. Metsasarve otseseks eelkäijaks on jahisarv. Metsasarve tämber on väljendusrikas, laulev ja pehme. 2.2 Trompet Trompet on särava ja piduliku kõlaga instrument, mida on läbi aegade kasutatud väga
omakorda kolmanda korralduse värvid Hele-tume kontrast võimendub alati siis, kui kõrvutada heleduselt erinevaid värve. Värvikaartidelt sobiva värvi otsimisel tasub alati selle efektiga arvestada. Eriti selgelt tuleb heleduse muutus esile juhul, kui me asetame sama värvi kord heledamale, kord tumedamale taustale. Kaks väikese heleduserinevusega värvi võivad aga tugevakontrastilise eraldamise korral näida ühesugused. Kromaatiline-akromaatiline kontrast. Kuigi akromaatilised värvid moodustavad kromaatilistele neutraalse tausta, on need ise väga tundlikud naabervärvide mõju suhtes. Kõige tundlikum on kromaatilise värviga sarnase heledusega hall, mis omandab enda kõrval asetseva värvi vastandvärvi varjundi. Komplementaarkontrast. Komplementaarvärvid tekitavad teineteist vastastikku ja võimendavad teineteist suurima kiirgusjõuni. Kindlas vahekorras kasutatuna loovad ülimalt staatilise mulje
................................................................................................. 5 Eesti tuntumad kitarristid....................................................................................... 6 Lisad....................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasaku- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on nii öelda "peeglis". Ajalugu Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. Varasemaid kitarri
nende tippude vahel, kus graafis G kaari pole ja vastupidi. Puu on sidus tsükliteta orienteerimata graaf. Kui puul on n tippu, siis tal on (n-1) kaart. Kui puult eemaldada kaar, pole ta enam sidus (pole puu). Kui puule lisada kaar, tekib tsükkel ja pole enam puu. Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes 2 ühendatud kaart oleksid eri värvi (naabertipud eri värvi). Graafi kromaatiline arv on min arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida sellised, et naabertipud eri värvi. Kromaatiline arv 1 on ainult tühjal graafil. Kahealuseline graaf -> kromaatiline arv 2 ja vastupidi. On olemas naabrusmaatriks, intsidentsusmaatriks. Klassikalised ülesanded: Köningsbergi sillad (kas on võimalik ületada sillad täpselt 1 kord, jõudes alguspunkti, ei kuna sellisel Euleri graafil pole kõik tippude
2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime)
Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad
Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg.Harmoonia oli kromaatiline,hoiab pinget.Lõputu mdeloodia,tekkis pidevast moduleerimisest.Moduleerimine-ühest helistikust teise minek. 17. Operett – Tunnused? (Kõnetekst – retsitatiiv, tantsud) Tekkis 19.sajandil Prantsusmaal ooperi kõrvale.Eelkäijateks oli Prantsuse koomiline ooper.Operetis räägitakse-on rohkem meelelahutuslik.Kergesti meeldejäävad meloodiad,lõbusasisuline,kasutati kõneteksti.Kõnelaul-retsitatiiv,erladi muusikalõik.Oli seotud
harva, ühtki `korralikku klassikalist' sümfooniat tal pole, motiivitöötluse asemel eelistas teema transformatsiooni võtet, st teema muudab oma karakterit, värvi, rütmi, laadi jms, kuid jääb helikõrguslikult äratuntavaks. - uskus programmilise muusika ideesse, pidas kirjandust ja muusikat võrdseteks jõududeks, mis on omavahel tihedalt põimunud mõlemad aga väljendavad inimhinge saladusi. - harmoonia on (võrreldes nt Chopini ja Lisztiga) traditsioonilisem, vähem kromaatiline; ka meloodia roll pole nii tähtis. 1 "Fantastiline sümfoonia" (1830) Esimene sümfoonia, mis on varustatud detailse programmiga paneb aluse programmilise muusika mõistele 19. sajandil. Programmiliseks nim muusikat, mis on seotud kas kirjandusliku või muu muusikavälise ainestikuga, programm võib väljenduda teose pealkirjas või teosele lisatud kommentaaris.
motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse "Prantsuse süidid" (6), "Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Etendused:
tippe. (Isomorfsetes graafides võib olla erinev tippude/kaarte tähistus/paigutus.) Jääkgraaf: saadakse graafist osade kaarte ärajätmisega, kusjuues kõik tipud säilivad Kahealuseline graaf: graaf on kahealuseline, kui kõik tema tipud jagunevad kaheks mittelõikuvaks osahulgaks nii, et graafi iga kaar seob ühe osahulga mingit tippu teise osahulga mingi tipuga. Kontuur: suletud elementaartee orienteeritud graafis Kromaatiline arv: minimaalne arv, mis näitab, mitme erineva värviga õnnestub graafi tipud värvida nii, et naabertipud oleks eri värvi Lihtahel: lihttee orienteerimata graafis Lihttee: tee, mille koosseisus pole korduvaid kaari (tippe võib) Multigraaf: kordsete kaartega graaf Puu: sidus tsükliteta orienteerimata graaf Pöördgraaf: orienteerimata graafi pöördgraaf on samade tippudega orienteerimata graaf, mis sisaldab kaari nende tippude vahel, kus alggraafis pole kaart ja vastupidi.
igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. 16. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus) Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest. Heledus on mõõde, mis eristab musta valgest ja nende vahele jäävaid erinevaid halli varjundeid. Küllastus - värvuse puhtus e kuivõrd on akromaatilise( ilma värvitoonita) asemel kromaatiline(lilla, punane, kollane). Mida rohkem halli on värvusesse segatud, seda vähem küllastunud see värvus on. 17. Mille kohta annab informatsiooni värvuskontrast ja negatiivne järelkujutis? Milles seisneb värvuste vastandprotsessi teooria (täiendvärvused)? Värvuskontrast - tajutav värvus on kahel objektil erinev; sinise taustaga ruut tundub kollakas, kollaka taustaga ruut sinakas. Tõestus, kuidas värvused kipuvad naaberpiirkondades enda vastandeid ärgitama.
nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud * saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv
tee graafi mistahed teise tipuni. Sõltumatute tippude hulk on graafi osahulk, kus 2 suvalist tippu pole omavahel ühendatud. Imoforsed graafid omavad samapalju tippe ja kaari ning erinevad üksteisest vaid nimetuse või paigutse poolest. Pöördgraaf sisaldab kaari seal, kus graafil neid pole. Puu on sidu tsükliteta orienteerimata graaf. Puul on n tippu ja n-1 kaart. Kromaatiline arv on minimaalne arv millega saab kõik graafi tipud ära varvida nii, et naabertipud oleksid erivärvi. Graafe saab esitada naabrusmaatriksiga, intsidentsusmaatriksiga. Algebrad: Algebra koosneb alushulgast ja defineeritud tehetest. Tehe on alushulgal kinnine siis, kui rakendada tehet kahe elemendi peale, siis vastus on samuti selle hulga element. Ühe binaarse tehteda algebralist süsteemi nimetatakse grupoidiks.
Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid", ,,Kohvikantaat",,Talupojakantaat", ,,Matteuse passion", ,,Missa h-moll", "Jõuluoratoorium", "Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver". Klaverilooming: ,,Prantsuse süidid", ,,Inglise süidid", ,,Kromaatiline fantaasia ja fuuga", ,,Itaalia kontsert", ,,Klaveriharjutused". 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. 7 Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti
valgus absorbeerub pinnakihis Vetikad on kohastunud erinevale valguskvaliteedile: sügavuse suurenedes: rohevetikad pruunvetikad punavetikad Vetikate kromaatiline adaptatsioon: pigmentide koosseisu muutumine vastavalt veekogu sügavusse ulatuva valguse hulgale ja kvaliteedile. 6 2. Toiteained Kui palju süsinikku, vesinikku, hapnikku, lämmastikku ja fosforit on vaja keskmiselt 1 g biomassi tootmiseks?
hulka erinevates materjalides mida suurem in RI number, seda enam valgus optikas murdub ja seda enam tekib ka dispersioon - HAJUTAMISVÕIMSUS abbe number tähistab seda, kui palju mingi materjal valgust läbi laseb. Mida suurem on Abbe number, seda enam materjal (näiteks klaas) hajutab valgust ja seda enam on valgusspekter lahtutatud eri tooni osadeks ehk seda enam tekib kromaatiline aberratsioon. 19) Miks võiks mittefikseeritud maksimaalse avaga suumobjektiivi kasutamine olla tülikas? - Sest see takistab pildistamisprotsessi, kui pead pidevalt jälgima, kui kaugele "tohib" suumida, et objektiiv võimaldaks sobitud ava kasutamist. Kuna pildistades hoogu sattudes ei pruugi sellele igal hetkel tähelepanu pöörata, võivad pildid nii nässu minna, sest säritad mööda. Aitab RAW-formaat või
aastal, et pühenduda teoloogiale. Ta soovitas, et Newton (alles 27-aastane) määrataks tema ametikohale. Newtoni esimene töö professorina oli optikas ja see oli ka esimene teema tema loengusarjas 1670. aasta jaanuaris. Kahe katku aasta jooksul oli ta jõudnud järeldusele, et valge valgus ei ole lihtne 4 entiteet.Kõik teadlased pärast Aristotelest on uskunud, et valge valgus oli lihtne üksik entiteet, aga kromaatiline hälve teleskoobi läätses veenis Newtonit vastupidises. Kui ta lasi peene kiire päikesevalgust läbi klaasist prisma, märkas ta värvide spektrumit. Ta seletas, et valge valgus on tegelikult segu mitmetest erinevatest kiirtest, mis peegelduvad veidi erinevate nurkade alt ja et iga erinevat tüüpi kiir moodustab erineva spektri värvi. Newton, juhindudes sellest seletusest, jõudis arusaamale, et teleskoobid, mis kasutavad kiiri murdvaid
levisid möödunud sajandi vahetusel veel erilised mähisega basskeeled, märkimaks helistiku põhifunktsioone. Taolised on rahvapillimehe Peeter Piilpärki, Eduard Johansoni jt. valmistatud pillid. 20. sajandi algupoolel asendati Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes. Muuseumi fondides on üle 50 kandletüübi. Siin on nimetute rahvapillimeeste- kandelehitajate kõrval Friedrich Voldemar Janseni, Juhan Zeigeri, Jaan Hivaski, Harald Kristali, Elmar Luhatsi, Väino Maala, Taavet Poska ja paljude teiste loodud pille. Pillikollektsioonis on mitu eesti talupoegade poolt valmistaud viiulit, moldpilli ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti
Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..; 3) küllastatus (saturation) /20/ - värvi puhtus (mida vähem akromaatilist on segatud värvile, seda küllastatum, nt punane on küllastatum kui roosa. · Esimese 7-st spektrivärvist koosneva värviringi koostas 1673.a I.Newton.
Kuna Tubin on kasutanud palju tantsulist folkloori, siis kogu etenduse muusika oli rütmiline ja kiire, kohati närviline, pisut süngegi. Huvitav oli jälgida kuidas muusika ja koreograafia hästi kokku sulanduvad. Kogu etenduse ajal püsis põnevus ja ootusärevus. Esimese vaatuse muusika oli rohkem rõõmsameelsem ja tempokam ent teine vaatus pigem salapärasem ja sügavamate varjunditega. Kogu balleti muusikas oli äratuntav Tubinale omane kiire kromaatiline ,,virmaliste" teema. Üllatusena oli teise vaatuse algul ka üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli Rahvusooper Estonia naiskoor. Muusikateadlane Kerri Kotta on ,,Krati" kavas püüdnud lahti seletada Tubina virmalistekujundit. Ta kirjutab: ,,Kuigi virmalistekujundit on Tubina muusikas seostatud sageli negatiivse algega, on selle 9 motiivi tähendusväli oluliselt laiem
mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning
esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu. Kvantiteedireegleid täidetakse seda vähem, mida kaugemal Soome lahest. 8. Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pidev sagedusskaala ning selle liigendamine diskreetseteks heliridadeks erinevates muusikakultuurides. Oktavi ekvivalents. Diatooniline, kromaatiline ja pentatooniline helirida. Helikõrguse varjatud kahemõõtmelisus muusikas: noodinimed (krooma) ja erinevad oktavid (nn psühhofüüsiline helikõrgus). Hierarhiad tonaalse muusika heliridades.Helikõrguse kahemõõtmelisust kujutab Shepardi spiraal, helid erinevad teineteisest ühel ja samal ajal esiteks krooma poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühofüüsilise kõrguse poolest, mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse
annaabi.ee 
