- Chicago Wine School - Wine Center in New York Wine tourism in the world · United States · France · Italy · Spain · Portugal · Chile · Germany · Argentina · Hungary · Australia Wine Cellars in the World Moldova France Spain Australia "Drinking good wine with good food in good company is one of life's most civilized pleasures." (Michael Broadbent) More about wine tourism! · http://www.thewinecountry.com/mm5/merch ant.mvc? Screen=Z1_5regions&Store_Code=TWC · http://www.winebusiness.com/wbm/? go=getArticle&dataId=50125 · http://corporate.tourism.nsw.gov.au/Sites/Si teID6/objLib13/understanding_your_market. pdf · http://wikitravel.org/en/Wine_tourism
Pala muusika autor on 82 aastane Arvo Pärt, kes on kogunud maailmas tuntust juba aastast 1984, mil ilmus ECMi egiidi all Pärdi autoriplaat „Tabula rasa”. Teose sõnade autor on šotimaa rahvuspoeet Robert Burns, kes on kõige tuntum šoti keeles luuletaja, ehkki suurem osa ta teoseid on inglise keeles. Vokalist on Taani lauljatar Else Torp, kes laulab häälekõrgusel sopran. Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne dünaamika. Pärdile kohaselt kuuleme uinutavat, võluvat aga ka lihtsat ja geniaalset mitte suurte intervalliliste hüpetega bassiliini. Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on
Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Mõjukamaid kognitiivpsühholooge: · George Miller- keeleprotsesside ja mälu uurimine · Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused
- Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane
objektiotsingule) Dihhootiline kuulamine Mudeldab reaalelulisi situatsioone mil vastuvõetavas sisendis tuleb keskenduda vaid ühele. Teist praktiliselt ei tajuta. Selles on 2 erandit - Kui mõlemad on väga lühikesed nt 3 sõna, mis viitab lühiajalise ’lao’ olemasolule - Kui TPline sisend on lühem kui mõned sekundid (kajamälu) Selektsiooni aluseks võib olla midagi muud kui kõrv (ehk pole ruumiline) nt kõneleja sugu (Broadbent) - Varased töötlusetapid võivad olla paralleelsed, edasised seriaalsed. (Deutsch= REA (parema kõrva eelistus) rakendusi - Kui kõne suhtes on juhtiv vasak poolkera, tajutakse verbaalseid stiimuleid paremast kõrvast paremini - Kognitiivse kontrolli edukuse mõõdik - Kõne lateralisatsiooni esmane hindamine - Arengu hindamine (4 aastastel REA kõnele) - Reaktiivus sravimitele, hormoonidele, seisunditele Jagatud tähelepanu, multitasking
Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused. HP on palju mõjutanud psühhoteraapiat nind psühholoogilist trenningut. Vestlused ja vaatlused. Mõitse teraapia ei tähenda, et see on meditsiiniline. Käitumuslik, positiivne jms teraapiad. Kognitiivne psühholoogia (Bruner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Mõiste: 1) tegelesid juba struktualistid, kuid ei räägi teoreetilisest koolkonnas, vaid uurimisest. Uuriti tunnetuslikke protsesse. Lähtub arusaamast, et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastuvõtvat, muundavat, säilitavat, ja kasutatavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastust ellu
Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses.
Tajumise lõpp-produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid. 1. Filtri teooria (Broadbent, 1958): 1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse 2.Füüsiliste omaduste alusel üks läbib filtri. 3.Lühiajalise mälu maht piiratud. 2. Nõrgenemise teooria (Treisman, 1964): Informatsioon, millele TP ei pöörata, nõrgeneb. Töötlus: 1). füüsilised omadused, 2). tähendus. 3. Hilise selektsiooni teooria (Deutsch &Deutsch, 1963): Kõiki stiimuleid töödeldakse mingil määral, kõige olulisem määrab vastuse 4
annaabi.ee 
