MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. ...
Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana
sõnu,seda parem on inimesel ennast väljendada ja sellega seoses mõelda. Kui keeles puuduks konkreetne sõna, oleks ka raskem mõelda. 2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust? Määrata kui palju erinevaid sõnu ta kasutab,sealhulgas sünonüümide kasutamine mõne sõna kohta 5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. ,,Tõlkige" need üldmõistetavasse keelde
L: See on kleit. (sama tegavus kordub kõikidega piltidega) Õ:Paneme karud riidesse. Õpetaja valib ühte last liisusalmiga. liisusalm: Riidi, riidi ralla,pakane on valla, Püksid jalga, mütsi pähe, Muidu õue me ei lähe Laps võtab ühte riideesemet, nimetab ja paneb karule Laps nimetab ka kuhu ta paneb (selga, jalga) 2)Laste vanus: 3.-4.a Tegevuse teema: „Vahvad putukad” Eesmärgid: Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla; Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“
heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed 7 Huvide jaotusi: Ulatuse järgi: · Laiad · Kitsad Kestvuse järgi: · püsivad · lühiajalised 8
1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnn...
Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv Rahvalaulu keelelised tunnused : Algriim- sõna algushääliku kordus Alliteratsioon- kaashääliku kordus sõna algul Assonants- täishääliku kordus sõna algul Kordus- ühe sõna, värsi või terve värsirühma kordumine Mõttekordus ehk parallelism- ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega.
keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid
Pilet nr. 14 Mihhail Bulgakov 1891-1940 · Bulgakov sündis Kiievis.Kultuurses ja vaimulikus perekonnas. · Lõpetas Kiievi Ülikoolis arstiteaduskonna. · Töötas kolm aastat arstina, siis siirdus Moskvasse ja elatas end ajakirjades följetoni kirjutamisega(lühilood,terava keelelised,satiirilised) · 20-tel aastatel hakkas kirjutama ka näidendeid ja jutustusi.Nendes oleva riigi vaenuliku hoiaku tõttu ei suhtunud võimud ja kriitikud neisse hästi.Need keelati,konfiskeeriti ja hävitati. · Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming
eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna
1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
aastal John Spilsbury poolt. Ta paigutas kaardi puust lehele, kust lõikas välja iga riigi- selle piirjoonte järgi. Seda esimest puzzlet kasutati geograafia õpetamiseks. Peale sellist tüüpi puzzle laiemale avalikkusele tutvustamist jäi see sellisel kujul kasutusse kuni umbes 1820. aastani. Hiljem hakati valmistama ka teist tüüpi puzzlesid. Puzzle materjalid · Puit · Papp · Paber · Plastik · Metall · Kumm Puzzle tüübid · Loogikalised · Matemaatilised · Keelelised · Mehaanilised (nt. ruubikukuubik) · Paberi- ja pliiatsi (nt. Sudoku) · Piltpuzzled · Sõnapuzzled (nt. ristsõnad) Puzzle kasulikkus 1. Arendav ja õpetlik 2. Arendab loogilist mõtlemist 3. Lapsel areneb käe ja silma koordinatsiooni 4. Arendab ruumilist mõtlemist 5. Treenib püsivust ja mälu 6. Parandab lapse probleemide lahendamise oskusi 7. Aitab lapsel näha tervikut 8. Aitab parandada peenmotoorikat 9. Aitab parandada suhtlemist teiste lastega, kui puzzlet
Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 Globaalne, arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika
püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A
Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad muutused kerkima ühes Portugali kolooniatega, kes vahetult enne 16ndat sajandit praeguse Mosambiigi aladele tungisid. Nad lubasid vallutatud alade valitsejatel küll tegutseda, ent range järelvalve all. Lõpuks, 20. sajandil, kukkus Portugali võim kokku ning Mosambiik sai iseseisvaks. (vt Strategyleader) Muud keelelised näited Enda keele kohta ütlevad tswalased (või vatswad) xitswa. Tswa rahvas mitmuses on vatswa Üks Tswa elanik on mutswa Tswa elanikud on osa suuremast Nguni etnilisest grupist, mille kohta öeldakse Tsonga (Vatsonga). (vt Strategyleader) Kasutatud kirjandus: https://www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm https://www.ethnologue.com/language/tsc http://www.omniglot.com/writing/tswa.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Tswa_language http://strategyleader.org/profiles/tswa.html
Prantsusmaa ajaloo kunst ulatub mitmete sajandite kaugusesse rokokoo ja barroki ajastutesse.Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati
AUSTRAALIA C. Karus TUTVUSTUS Pealinn : Canberra Pindala: 7 704 366 km² Rahvaarv : 22 106 112 (2010) Keel: enamasti austraalia inglise Riigipea: kuninganna Elizabeth II Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal Kõige levinum usk on rooma-katoliiklus (25,6%) Mitte usklike 22,3% SÖÖK Soovitatakse: kängurulihast saslõkivorste, piimakokteile ja smuutisid u 2 korda kallim kui Eestis Armastavad gaasilisi jooke ja kiirtoitu Vett juu...
) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ● Sugu, vanus, välimus Poliitilised ● Ebavõrdne juurdepääs õigustele ● Kodaniku õiguste keelamine: ○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega ● Kultuuridevahelised lõhed ○ Keelelised raskused ○ Töövõimaluste nappus ○ Väärtuste erinevused Sotsiaalne tõrjutus Eesti ● Näitajad ○ AVM/SVM: 2,4% ja 21,7% (2018) ○ Ilmajäetuse määr: 7,6% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 221,4€ ○ Gini koefitsient: 0.26 Allikas: http://jetsport.ee/toetajad/estonian-flag-colors-in-country-map/ Sotsiaalne tõrjutus Saksamaal ● Näitajad: ○ AVM/SVM: 0,1% ja 16,7% (2015) ○ Ilmajäetuse määr: 3,7%
Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat. Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius).
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud
liikmesriikides. · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Komisjon on EL-i eestkõneleja rahvusvahelistes suhetes, lisaks on tema ülesandeks pidada Euroopa Liidu nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi. Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju
Reelika Saar 12c Kodune töö: tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelise suhtlemise peamised eesmärgid on koostöö arendamine ja liitlaste sihipärane otsing. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted : · Suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest. · Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusl...
Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid.
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
hiljem.Egotsentriline kõne muutub hiljem sisekõneks.Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused ehk tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel aga ruumilised-visuaalsed võimed. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad tavaliselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel endast kui vastasikku sõltuvast minast. Mida vähem rõhutab kasvatus jäiku soorolle, seda vähemaks jääb ka sugudevahelisi erinevusi.
Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas
ka kirjakeel. Vanimad mälestised kuuluvad 6. sajandisse eKr. Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius. Kirjakeel oli väga erinev sellest keelest, milles inimesed omavahel suhtlesid Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel)
Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus. Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. ,,Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis." (Hennoste 2000: 249). Arvutianalüüsil on kõige olulisemad kodeerimise süstematiseeritus ja ennustatavus
jahutada => võimaldas ajul suuremaks kasvada sotsiaalne ja keeleline areng - ette arvamine, mida teised mõtlevad, tunnevad või kavatsevad - savanni elu nõudis emotsionaalset kontrolli => ei tohtinud kisada, et kiskjaid mitte meelidtada => emotsioonide kortikaalne kontroll ja sotsiaalsete emotsioonide areng (sümpaatia, süü, häbi), mis suurendas grupi kohesiivsust - keelelised võimed => rohkem suhteid, keel võimaldab efektiivsemalt kontakte hoida muutused toitumises - homoniididel võimaldab sülg toidusest rohkem toitaineid kätte saada - taimselt toidult segatoidule pähklid, puuviljad nõudis kognitiivset oskust, kuna polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga
Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Keskajal võib arvestata juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. (1) Ajalugu Aastal 895 või 896 jõudisd ungarlased pärast pikki rändamist Kesk-Doonau madalikule. Peamiselt tulid nad Lääne-siberist ja Uurali piirkonnast. (3) 1. Jaanuaril aastal 1001 Korrniti esimeseks kuningaks Istvan I. 10
5) Kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonid (12.- 18. Elukuuni) 6) Mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamine (18-24 elukuud) Operatsioonieelse mõtlemise periood: Piaget jagas operatsioonieelse perioodi mõiste-eelseks (2-4 eluaastat) intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat) Operatsioonieelsele perioodi iseloomulikud tunnused: *Sümbolid- lapse mõistus jõuab uuele, sümbolite tasandile, mis hõlmab kujutlusvõime ja sõnad. Esmased sümbolid on liigutuslikud, mitte keelelised. * Teaduslik mõttekäik- laste arusaamine on veel spontaannne, mitte loogiline. *Mõtlemise jäikus- lapse mõtlemine on jäik, raske keskendumisvõime *Poolloogiline mõtlemine- laps püüab seletada igapäevaelu mõistatuslikke looduslikke sündmusi. Mõtted on omavahel seotud suvaliselt, mitte loogilise seose alusel. *Piiratud sotsiaalne tunnetus- iseloomulik mõtlemine käib sotsiaalsete, mitte ainult füüsiliste objektide kohta. Laps otsustab teo üle välistele näitajatele toetudes.
20.-30. eluaastani ja hakkavad siis langema, kristalliseerunud võimekus aga võib suureneda kogu elu, samuti on see vanematel inimestel ka suurem, selles mängib rolli ka kogemuste osa. Kuigi vanemana muutuvad füüsilised võimed nõrgemaks, on siiski ka vanas eas vaime võimekus kõrge ning kõige olulisem tegur on siiski oma vaimseid võimeid kasutada. 8. Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal
Tänapäeva meedias domineerib pealiskaudsus. Pressil ei jää enam aega arutluseks ja süüvimiseks. Olulised on imidzid ja sensatsioonid, meelde jäävad pseudosündmused. Hugh Auden on öelnud, et see, mida massimeedia pakub on mõeldud tarbimiseks nagu toit, unustamiseks ning uue roaga asendamiseks. ELU24s loetakse, et staar on rase, ning seejärel minnakse oma eluga edasi ja järgmine päev ei mäletatagi loetud uudist. Info kiire leviku tõttu iseloomustavad artikleid nii keelelised kui ka faktilised vead, ehk ei ole tähtis, kes kellele täpselt mida ütles ning kuna varsti on juba uus uudis esilehe vallutanud, ei peeta täpsustamist ka oluliseks. Ent hoolimata sellest on meedia ühiskonnas tõstatanud nii arutelusid erinevate probleemide lahendamiseks kui ka näiteks rahakogumisi heategevuseks. Kuigi eestlasi loetakse suhteliselt kinniseks ja kokkuhoidlikuks rahvaks, on algatatud rahakogumised olnud
· *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF) EUROOPA NÕUKOGU Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus · kultuur Euroopa Nõukogu aetakse pidevalt segamini Euroopa Liidu Nõukoguga, mida kindlasti teha ei tohiks, kuna tegemist ei ole sama organisatsiooniga. EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON e. OSCE (inglise k. Organization for Security and Co-operation in Europe) OSCE on globaalne organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesmärgid:
(Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 1949/Eesti 1993 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. 1949/Eesti 2004
üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline. Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid – näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid. Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal. On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Autistlike noorte kaasamine Nii nagu tavanoortel on vaja kehtestada reeglid, on ka autistlike noortega vaja paika panna
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Euroopa Nõukogu rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kulub 47 liikmeriiki Euroopas ja Aasiast. Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks. Haagi Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan, kohtus võivad menetlusosalisteks olla üksnes riigid ja piiratud määral mõned rahvusvahelised organisatsioonid.
· Rahvusvahelise õiguse subsidiaarsed e. abiallikad (kohtuotsused, õpetused) 5. Too esile RT-e olulisemad kultuurilised barjäärid turunduse mix osas? Rahvusvahelise turunduse olulisemad kultuurilised barjäärid turundusmeetmestiku osade lõikes on: 1) TOODE tarbijate maitsed ja harjumused 2) HIND hinnakujunduse omapära 3) TURUSTUS ostude sooritamise iseärasused 4) MÜÜGITOETUS keelelised erinevused 6. Millistel puhkudel tuleb RT-s toetuda esteetiliste tõekspidamiste arvestamisele? Sihtriigi esteetilistele tõekspidamistele on vaja toetuda järgmistel puhkudel: · Toote välimuse vormimisel · Kaubamärgi väljatöötamisel · Pakendi kujundamisel (nt. värvide tähendus eri riikides) · Reklaamisõnumi koostamisel (nt. meloodia reklaamiklipil) · Firma filiaali ehitamisel
Kuid 1905. aastal puhkesid seal rahutused ja õpetöö seiskus ning Johannes loobus õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal. 3.Keeleuuendus Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis).
Esimese päeva lõpus tegi peakokk mulle graafiku. Iga päev 6h tööd. Ja mõni päeva oli vaba ka graafiku alusel. Enne tööpäeva lõppu koristasin ma oma koha, kus süüa tegin. Nii tegin ma ka söögivalmistamise käigus, et oleks hea ning mugav süüa teha. Tööpäev lõppes kell 16:00. 8 9 Kokkuvõte Ettevõttes AQVA töötamine, täiendas suurel määral minu kogemuste pagasit. Täiendust said, mõtlemisvõime, oskus teha koostööd, teadmised kvaliteedi valdkonnast ja ka keelelised oskused, sest meil oli seal köögis aegajalt üks jaapanlane, kes kõneles meiega inglise keeles. See praktika andis mulle tõesti palju. Minu tükeldamisoskus on nüüd kiirem. Oskan kasutada ettevõttes olevad seadmeid. Olen rahul. 10 Kasutatud allikad http://www.aqvahotels.ee/ 11 LISAD: Singivaagen Kalavaagen 12
milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. Integraalsus või meeleheide – hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. 9. Mehe ja naise erinevused: Võimetes – üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja. Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus,koostöö ja suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui
-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60.-60+): INIMENE VAATAB ELULE TAGASI; VÕIB LEIDA, ET ELUL ON OLNUD TÄHENDUS JA TUNNETADA ISEENDAGA RAHULOLU, KUI TUNNEB VASTUPIDIST (ELU ON ELATUD VALESTI, AGA PARANDADA ON HILJA), JÕUAB INIMENE PÜSIVA MEELEHEITE SEISUNDINI. MEHE JA NAISE ERINEVUSED VÕIMED: NAISTEL ON ARENENUD KEELELISED OSKUSED, ON KA MEESTEST PAREMAD LUGEJAD, MEESTEL AGA RUUMILISE MÕTLEMISE-VISUAALSED VÕIMED; KÄITUMINE: TÜDRUKUTE KASVATAMISEL PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU TUNNETELE JA SUHETELE, POISTE PUHUL VÕISTLUSLIKKUSELE JA ALGATUSVÕIMELE. TÜDRUKUID ISELOOMUSTAVAD LÄHEDUS, KOOSTÖÖ JA SUHETE RÕHUTAMINE, POISSE VÕISTLUSLIKKUS JA ÜLEOLEKU NÄITAMINE. NII KUJUNEB MEESTEL VÄLJA ARUSAAM ENDAST KUI SÕLTUMASTUST MINAST, NAISTEL ENDAST KUI VASTASTIKKU SÕLTUVAST MINAST
suurenemisele, et nad saaksid teha otsuseid ja valikuid oma laste hariduskäigu ja õppimisviiside osas. Mudelit on mõjutanud ka "ökoloogilise süsteemi" teooriad, mille järgi lapse arengu jälgimine ei tähenda ainult lapse vaatlemist, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka laste suhetele ümbritseva keskkonnaga. Mudeli kasutuselevõtust alates on SRC muutunud pädevamaks ning kasutab seda nüüd varajase sekkumise vahendina laste puhul, kellel on keelelised raskused või tõsised/komplekssed õpiraskused. Vanemad on alati oma lapse elu ja arenguga väga tihedalt seotud; samas on nad ka haavatavad. Neil on vaja kedagi, kellega jagada oma rõõme ja muresid, aga ka vastutust oma lapse arengu eest. SRC võrgustikurühmades töötavad spetsialistid, pered ja teised partnerid koos, et toetada lapse kõne ja keele arengut. Lapse keele arengut edendatakse suhtluses inimestega, kes
põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. · Integraalsus või meeleheide hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused: · Võimetes üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat.Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja. · Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus,koostöö ja suhete rõhutamine
ja 10. sajandil 5 Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene säilinud ungarikeelne luuletus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk) on kirjutatud 14. sajandi alguses. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Árpádite dünastia valitsemise ajal tugevnes kirikliku ladina keele mõju, mitmed laensõnad jõudsid rahvakeelde. Keskajal võime arvestada juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks
- praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus 3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine)
Siin ei ole erinevus viisakuses. Mõlemad on viisakad soovid. Keskseks valiku aluseks on hoopis see, kuidas kõneleja prognoosib võimalikke takistusi, mis soovi täitmisel ette võivad tulla. Kui takistusi ei paista, siis kasutab ta käskivat kõneviisi, kui aga takistused paisavad suured, siis küsimust. Need kaks rühma omakorda toovad meile välja olulise liigenduse. Situatiivsed ja suhtlejakesksed tegurid olid konkreetse teksti suhtes väline kontekst. Neist lähtudes näitame ühtlasi, et keelelised valikud on seotud antud situatsiooni, antud teksti väliste teguritega. Kõne häälduslikud omadused ja mikrokontekst moodustavad sisemise konteksti. Need on seotud konkreetse tekstikohaga ja selle vahetu ümbrusega. Kaks konteksti tegutsevad suuresti üksteisest sõltumatult. Erinevad keelekasutuse teooriad ja kookonnad aga annavad eri kontekstiliikidele erineva kaalu ja tõlgendavad nende suhteid erinevalt.
Trade Association). asutati 3. mail 1960 alternatiivina Euroopa Majandusühendusele riikide poolt, kes viimasesse ei kuulunud. Tänaseks päevaks on sellesse organisatsiooni alles jäänud üksnes neli liiget. Need on Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits. EUROOPA NÕUKOGU- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. GREENPEACE-on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine. OECD- (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
