Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse...
SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level nimetatakse suurajukooreks Fourth level Ajukoort koos tema all oleva Fifth level
tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele Käe funktsioonid Haaramine, Peamiselt haaramine, manipuleerimine, liikumine kompimine jpm Karvkate Taandarenenud, kohatine Rikkalik, ühtlane Peaaju Suuraju poolkerad Suuraju poolkerad vähem paremini arenenud, arenenud, ajumaht 350 ajumaht 12001500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend Artikuleeritud kõne Zestid, häälitsused Mõtlemine Abstraktne ja konkreetne Konkreetne Töövõime Esineb Puudub Arengupidurduse progresseerumine primaatide hulgas
on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine
· http://www.breakingthecycles.com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ · http://www.sodahead.com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/ Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude refleksikeskuste asukoht Ühendab seljaaju peaajuga 9
lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega närvirakk
valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus,
pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1. Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2. Rahvaarv väiksem-Montenegro, Luksemburg, Malta, Island, Andorra,Liechtenstein,Monaco,San Marino, Vatikan. Rahvaarv suurem.-Läti, Leedu, Sloven. Maked
Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 s...
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga
Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonusesse, toimub kas täielik või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Täielik varjutus on nähtav vaid seal, kus Maale langeb Kuu täisvari. Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur,
......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ...
mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed.
või langetavad vererõhku. Näiteks: “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb", ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Ohuolukorras tõmbuvad kõik siseorganid kokku, seejärel pressitakse veri perifreeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust juurde. Aju suured poolkerad lülitatakse välja ja selleks, et reageerida võimalikult kiiresti, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju. Reageerimiseks pole mõelda vaja, piisab impulssidest. Sega juhindud ma hirmu korral emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.Emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamik füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonidest. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on minu elus väga sagedased, sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt.
Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd · Koosneb peamiselt valgeainest, välispind hallainest Välispinda nimetatakse ajukooreks Välispind on kurruline, mida kurrulisem, seda suurem välispindala! Aju poolkerad vastutavad eri funktsioonide eest! · Legendid... · Kumma jala peal naine pöörleb? Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine,
maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ¡ Aastaajad jaotatakse põhiliselt kahte rühma: v Fenoloogilised aastaajad v Astronoomilised aastaajad ¡ Fenoloogilised aastaajad sõltuvad temperatuuri tõusust ning langusest. ¡ Astronoomilised aastaajad sõltuvad Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Fenoloogiliste ning astronoomiliste aastaaegade nimetused kattuvad.
sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR
massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga.Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. · Vesinikupomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik-2 ja liitium. Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinik-3-ks, mis siis vesinik-2-ga reageerides
tagavööde, suur kõverusega, suur Luustiku varvas ei vastandu varvas vastandub iseärasused ülejäänutele ülejäänutele haaramine, peamiselt manipuleerimine, haaramine, Käe funktsioonid kompimine jpm. liikumine taandarenenud, Karvkate kohatine rikkalik, ühtlane suuraju poolkerade suuraju poolkerad tugev areng, vähem arenenud, ajumaht 1200- ajumaht 350- Peaaju 1500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne žestid, häälitsused abstraktne ja Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi
Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades
tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid - peaaju kasvab nii laiuses kui pikkuses - seoses intensiivse pikikasvuga, tekib keskajufleksuur (E8) ja turjafleksuur (E9) – kumerus dorsaalsuunas - sillafleksuur (E10) – kumerusega ventraalsuunas - edaspidist kasvu iseloomustab otsaju võimas areng paarilised poolkerad kasvavad eest tahapoole katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid FÜLOGENEETILINE JAOTUS PALLIUM – MANTEL - uuem osa - moodustab: otsaju sein – koor + valgeaine – katab peaaju ülejäänud osasid - põhiline komponent ots- ehk suurajukoor -> kõrgeim suprasegmentaarne tsenter TRUNCUS ENCEPHALICUS – PEAAJUTÜVI - vanem osa - hõlmab kõik ülejäänud ajuosad - ajutüves on suprasegmentaarse aparaadi madalamad tsentrid ja kogu segmentaarne
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised loodusnähtused on sellega seotud ? Maale langes üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Päikese- ja kuuvarjutus, mis on + kirjeldus. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule.
Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Kriitilise massi põhimõte seisneb selles, et iga tuuma lagunemisel kiirgunud neutronitest leiab keskmiselt üks uue tuuma, mida lõhustada. Kui ainekogus on kriitilisest massist väiksem, siis lendab enamik neutroneid ainest välja ja reaktsiooni ei teki. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. 4 4. KIIRGUSE MÕJU Hiroshima aatomipommitamine leidis aset 1945. aastal. Radiatsioon tulenes peamiselt välistest röntgenkiirtest ja neutronkiirgusest. Pääsenutel, kuid ainult neil, kes olid kiiritamise ajal alla
See protsess kaasab osa rebukotist seedesüsteemi vooderdiseks ning moodustab areneva inimorganismi rinna ja kõhukoopa. Algul on nahk läbipaistev, kuna see on ainult ühe rakukihi paksune. Niipea kui nahk pakseneb, kaob ka selle läbipaistvus. Seega on seesmiste elundite arengut võimalik 6 vaadelda veel vaid ühe kuu jagu. 4. ja 5. nädala paiku jätkub aju kiire kasvamine ja aju jaotub viieks erinevaks osaks. Pea moodustab umbes kolmandiku embrüo suurusest. Nähtavale ilmunud suuraju poolkerad muutuvad järk-järgult aju kõige suuremaks osaks. Funktsioonid, mida suurajupoolkerad lõpptulemusena juhivad, hõlmavad mõtlemist, õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist, tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust. Massiivne maks täidab alakõhu tuksuva südame kõrval. Alalised neerud tekivad enne 5. nädalat. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning
Suuraju parema ja vasaku poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub neid ühendavate juhteteede (komissuraalkiudude) kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkeradevaheline tööjaotus on aga selline, et vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n
seda, mitte aga uraani aatomeid, nii ei saa käivituda ahelreaktsioon. Sel juhul toimub lagunemine poolestusperioodi seaduse järgi. 2. aine hulgast (mida rohkem on või mida suurem tükk ainet on, seda suurem on tõenäosus, et neutron tabab teise uraani tüki tuuma). Tuumapomm Joonis: · Otstes on tavaline lõhkeaine, mille paneme plahvatama, selle tulemusel lüüakse uraani poolkerad kokku (moodustub ilus kera, algab ahelreaktsioon). Uraani on nendes kahes poolkeras kriitilisest massist vähem. · Kuna arvati, et selline pomm pole piisavalt võimas, tehti uus mudel (tordi tüki taolised lõigud). Joonis: · iga tüki mass on samuti väiksem kriitilisest massist. Kui kõik tükikesed kokku lähevad, toimub suur plahvatus. Kuid sellise pommi miinuseks on suur (materjali) kadu, sest pomm läheb enne katki, kui kõik tükikesed jõuaks reageerida.
tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seda 22.juunil) langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(Niimoodi pöörlevad Veenus ja Jupiter.) 7. Maa liikumine Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes
Et tuumapommis igasugused protsessi reguleerivad juhtvardad puuduvad, siis vabanevate neutronite arv kasvab plahvatuslikult. Milline on tuumapommi ehitus? Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga ,kuid kummagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. Mis on termotuumaenergia? Termotuumareaktsioonis liituvad väikese järjenumbriga elementide(vesiniku) tuumad. Click to edit Master text styl Põhimõte: kõrgel temperatuuril, umbes saja mln Second level kraadi juures, kui vesinik-2 (1 prooton, 1 Third level
Seal paiknevad suured nägemissagarad, samuti on keskaju tähtis liigutuste koordineerija ning võtab vastu ka kuulmisaistinguid. Väga suur on lindude väikeaju, mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus (seega tähtis lendamisel). Piklikust ajust algab 12 paari peaajunärve. IMETAJAD - Imetajate närvisüsteemi kõige keerukamaks osaks on peaaju. Peaaju kõige tagumine osa väikeaju - kooskõlastab ja juhib loomade keerukaid liigutusi. Ent eesaju suured poolkerad on keerukama ehitusega. Suurte poolkerade väliskiht koosneb närvirakkudest, mis moodustavad ajukoore. Paljudel imetajatel, sealhulgas ka koeral, on suurte poolkerade koor sedavõrd suurenenud, et ei asetse mitte ühtlaselt sileda kihina, vaid moodustab volte - ajukäärusid. Mida käärulisem on ajukoor, seda arenenum ta on ja seda rohkem on temas närvirakke. Kui katsealusel koeral eemaldada suurte ,poolkerade koor, siis säilivad loomal põhiinstinktid, ent kaovad kõik
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algat...
Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14.
Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud Keerulisel eluetapil ellu jääda Lihtsustab õppimist ja käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud Osalevad seljaaju ja piklikaju Osalevad suuraju poolkerad 13. Millistest osadest koosneb refleksikaar? Vastus: 1. Retseptor - (tundenärvi lõpmed) võtab ärrituse vastu 2. Tundenärv - viib erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju
· 1879 eksperimentaallabor o Hakati tegema katseid o Kasutati Leipzigi Ülikoolis o Hakati saama arvulisi ja kontrollitud tulemusi o Hakati tegema katseid tundlikkuse lävega o Mõõdeti ka mälumahtu lühimälu puhul Lühimälu maht inimesel 7±2 ühikut · Praktiline ja mõõdetav psühholoogia · Aju-uuringud ning aju kaardistamine o Milline aju osa tegeleb millega o Kuidas töötavad aju erinevad poolkerad Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega · Üldpsühholoogia o Uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat o Juriidiline teadus o Psühholoogia ja psühhiaatria vahe Psühhiaatria on meditsiiniharu (tegeleb hulludega), tegeleb vaimsete haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega
poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus. * suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha
20-25-aasta vanuses. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaaju jaotub topograafiliselt 3 osaks, arenguliselt 5 osaks. Topograafiline jaotus Arenguline jaotus Ajuosad 1. SUURAJU 1. otsaju suuraju poolkerad (2) 2. vaheaju taalamused hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik suurajujalakesed
· Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali.
adaptiivne tsooni teele. Aromorfoz iseloomulikud järgmised tunnused on: keerukuse organisatsioonis; Elupaik; pindala laienemine Suurendada energia elu; Suurem sõltumatus keskkonnast omandamine. Näiteks on nn aromorfoza gominidnaâ kolmkõla, mis koosneb: 1) teket bipedii; 2) esinemise inimese tüüp harjad opositsiooni pöidla; 3 kirjuta mammalijnogo), iseloomustab uue kooriku ja keeruka commisure forebrain kiiret arengut aju arengus «» vahel poolkerad kasvav aju (aju vohamise kõrgus ja suurendada eesmise hõlmadega suhteline suurus) ja selle struktuuri keerukus. Ideoadaptaciâ-arengu nimel adaptiivne tsoonis põhjustab sama kokku kohandusi. Ideoadaptacij näide on Hobbit pidades meeli arendamine ja koordineerimine liikumise varjatud moel kohandada. Degeneratsioon-suurem efektiivsus seadmete rühm kindlal viisil elu. Äärmuslike allogeneza seotud seadmete rühm väga kitsastes tingimustes.
kohapealt uurida. Järgmiseks tasuta külastuspäevaks on 18 mai. Kokkuleppel saab koos giidiga külastada muuseumi ja teisi hooneid väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Sel juhul kehtib piletitele kahekordne hind ning lisandub giiditasu. Muuseumi püsiekspositsioon jätkub muuseumimaja kolmel korrusel. Hullu teadlase kabinetis on aga kõik need uskumatult hullumeelsed vidinad käega katsutavad. Perpetuum mobile, fenakistoskoop, automata ja Magdeburgi poolkerad. Asjad mis on minevikus aidanud mõista füüsika-ja loodusseadusi inimese ümber ninga rajanud teed teadussaavutustele. Hull teadlane pole mingi omaette laboris nokitseja. Vastupidi, ta armastab seltskonda ning võõrustab tihti külalisi. Nii käivad tema juures lapsed sünnipäevi pidamas ja õpetajad toovad koolitunni pinkide ja õpikute vahelt päris asjade keskele. Igal laupäeval ootab muuseum kõiki huvilisi
lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist; hingamiskeskus Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu; täpsed liigutused Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri; tegeleb info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega Keskaju korraldab närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihaste toonuse; autonoomsed liigutused Suuraju poolkerad meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine 18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? 1. Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust 2. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus- ja valuärritusi 3. Oimusagar helide tuvastamine ja tõlgendamine; mälu kujunemine 4
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel. Aksoonipotentsiaal- tekib askoni künka juures(joonisel pikas) See on ülekande liik. Naatrium sissepoole, kaalium väljapoole KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Peaaju koosneb: 1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema
- on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar
motivatsiooni õppida. Sellel on korrelatsioonid inimese edaspidise vaimse tervise arengu ja selle kõrvalekalletega. Läbi ühe suurtest IQ testidest jõuti järeldustele seostest mitte ainult keskkondlike, vaid ka fenotüüpiliste geneetiliste faktoritega nagu silmade värv ja kasv, mis aga vajavad edasist uurimist. Mõlemakäelised inimesed võrreldes ühekäelistega on intelligentsuse poolt all, mis sai seletuse läbi selle, et mõlemakäeliste aju poolkerad ei keskendu oma otsestele funktsioonidele, seega ei funktsioneeri efektiivselt. Intelligentsus ei oma kindlat definitsiooni ja selle tähendus muutub sõltuvalt rahvusest, kultuurist ja ajast. Oma edukuse hindamisel peab keskenduma soovile muutuda ja produktiivsem olla, mitte lähtuma IQ skooridest. IQ põhineb subjektiivsel testija aistingul, mis on ajaga laiemaks muutunud ja rohkem valdkondi haarama hakanud, kuid veel ei ole adekvaatne intelligentsuse hindamisel. Allikad: 1
Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate
Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja
Et kogu süsteem hästi suhleks on vaja et info liiguks ühest käärust välja ja sisse. Väikestel käärudel ei ole nii palju ühendusi - Liiga suured käärud – - Topelt ajukoor - Hallaine moodustis valgeaine sees või vatsakeste seinas – rakud jäid kuskile kinni ja ei migreerunud. Tekitab krampe Muutused ajukoore tiheduses Postnataalne areng suunatud ajukoore õhendamisele Primaarsed sensoorsed-motoorsed poolkerad – sekundaarsed polkerad – multimodaalsed poolkerad – supramodaalsed poolkerad kogu lapse ja teismeea jooksul III LOENG – SENSOORSE JA MOTOORSE SÜSTEEMI KOOSTÖÖ Sensoorne süsteem … Sensoorsed süsteemid - Meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, tasakaal, kehalised tundmused) Meeled tunduvad väga erinevad kuid kõik on ües ehitatud sarnase hierarhilise plaani järgi
➔ nende arv suureneb ➔ harunemine jätkub ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused - hüpotaalamus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
