Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame.
... (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ). ·Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste seoste tugevnemine (ehk seega füüsiliselt olemas), siis see seletab, et mälu on keemiliste ainete poolt suunatav, ja mälu on treenitav. MÄLUPROTSESSID ehk KUIDAS MÄLU AJAS TOIMIB?...küsimus viitab kogu süsteemis toimuvatele aktiivsusilmingutele. Kolm põhiprotsessi on: salvestamine e. omandamine /acquisition/ - säilitamine e. meelespidamine /storage; retention/ - meenutamine e. ammutamine /retrieval/ Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. SALVESTAMINE (EHK OMANDAMINE) /acquisition/ Faktorid, mis mõjutavad salvestust: 1)Aeg STM kui "laadimisplatvorm" (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus "lattu" ehk LTMi sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.Meltoni efekt (kordamise hajutatus tagab parima tulemuse).
MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV
protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha. meenutamis-ehk reprodutseerimistest äratundmistest Meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine (viimane on vanemas eas üsna raske); äratundmise puhul vanuselised erinevused puuduvad. ajendatud meenutamine ette antakse nt kategooria (tuleta meelde kõik loetelus
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks
mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole
· Objektiivne organiseeritus õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne organiseeritus inimene ise leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine, riimuvad sõnad jne) vajab treeningut · Välised abivahendid (ostunimekiri, meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid.
1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. · Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed
tegevusi. KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust. Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele
kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli
mõjuda isikliku elu sündmuste mälule ja jätta puutumata teadmised, viitab sellele, et episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajussüsteemides. MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilimist tagavad protsessid (mäluoperatsioonid): 1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Craik ja Lockhart. Selle sisuks on töötlustasandite e töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel
sellega mingisugused seosed siis lähenen ma õppimisele ning ülesannete täitmisele loovamalt, sest tunnen, et oskan antud teemal sõna võtta. Teadmised ning informatsioon jõuavad minuni raskesti, kui mul pole nendega seost ega sellega seostuvaid küsimusi. Konspektidest on küll kasu, aga kaasamõtlemine on minu jaoks efektiivsem kui lausete üleskirjutamine. Järelikult tuleb loengutes pigem kuulata kui kuulda, et tulemused oleksid tõhusamad. 2. MEENUTAMINE “Oleva eluviisi kohane meenutamine tähendab varem nähtu või kuuldu uuesti elluäratamist” . Fromm väidab, et me peame looma uuesti selle, mida soovime näha, kuid selleks tuleb seda vaadelda piisavalt keskendunult. Ma nõustun ka selle väitega, sest millegi meenutamisel tuleb ennast ettekujutada samas olukorras/ keskkonnas, kus nähtu ennast ilmutas. See aga nõuab täielikku keskendumist. Väga heaks näiteks on ameerika kunstnik Stephen Wiltshire, kes
mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). ****slaid KUIDAS TUGEVDADA MÄLU Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada
Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju. Taju areneb tegutsemise ja oppimise kaudu. Taju on keeleliselt vahendatud. Taju on üldistus, mida enamasti nimetatakse ka sõnaga. Mälu Mäluga seoses räägitakse eraldi mäluliikidest ja mäluprotsessidest. Mälu protsessideks on meeldejätmine (omandamine, kodeerimine), säilitamine ning meenutamine (meeldetuletamine, ammutamine, reprodutseerimine). Töömälu. 1. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega. Verbaalse info töötlemise bloki maht suureneb esimestes klassides alltoodud pohjustel. 1. Tõuseb mäluprotsesside toimumise kiirus. 2
isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud ning selle kallal tööd teinud, seda paremini see jääb ka meelde. Kaasaegne psühholoogia ei ole aga suutnud ühtselt seletada kuidas toimub mälus materjali meenutamine
......................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu......................................................................................... Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:.....................................................
Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega.
on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. E...
keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib?
meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on
FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. Mina arvan, et ,,Surmatants" on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu. Surm ei küsi vanust ega varalist seisu, samuti ei hooli see, kas sa oled väike või suur, ilus või kole, rumal või tark
valitsev demokraatia viis Sokratese hukule. 2) Koopamüüt ehk et inimesed elavad nagu koopas ning nad näevad varjusid seintel ja peavad neid tõelisteks asjadeks. Tõelised asjad ehk ideed aga asuvad hoopis mujal ja inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt, kuid ta täiustas neid suurel määral ning on võimalik, et just tänu temale me tänapäeval koolis mõtleme iseseisvalt ja õpime kriitiliselt selle asemel, et võtta lihtsalt õpetajate enda vaateid omaks.
Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio"
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et
FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga.
-Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks kus säilib info mõnest minutist paari tunnini ning püsimäluks kus võib säilida info mida omandanud või vähemalt pool sellest elu lõpuni. -Peaaju koosned suurajust,väikeajust,keskajust,vaheajust,piklikajust. -Närvisüsteem jaotub kaheks :kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi ning see jaguneb kehaliseks ja vegetatiivseks
oma luuletuses ,,Morbiidseid maastikke’’. Viimases lootuses otsustab paar abielluda, kuid kuna viimane verstapost on ületatud, polegi nagu millegi nimel enam võidelda või millegi poole püüelda. Tundub, et inglise filosoofil Francis Baconil oli õigus, kui ta ütles, et võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega. Abiellumise ajaks oli nendevaheline armastuse leek kustunud ning neil jäi aega mõelda oma tegude üle järele. Üha pingsam meenutamine muutis aga kunagised hellad tunded vihkamiseks. Seega, kogu vaev, mida Laurent ning Therese nägid, viis neid ainult hukatusse. Nende armastus oli nende Kolgata mägi, kõik raskused, mis neile peale surusid, said läbi mäe tippu jõudes, kus ootas neid ees vaid hukk. Tänapäeva armastuslugude ning Zola jutustuse sisu on sama, inimesed on valmis armastuse nimel võitlema, kuid mõni asi ei ole võitlust väärt. Armastus võib kergelt muutuda
Residuaalne või hiline psüühikahäire Häire, mille korral alkoholist või muudest psühhoaktiivsetest ainetest tingitud kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest aine toimet. Amnestiline sündroom Amnestilise sündroomi korral on juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu, kusjuures vahetu mälu on säilinud. Tavaliselt on häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra meenutamine, samuti võime omandada uut materjali. Aju kahjustus 600-st suitsus sisalduvast kemikaalist umbes 100 mõjutavad aju talitust. Nikotiin mõjutab lihaste liikumist, mälu, hingamist ja teisi funktsioone. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Võõrutusseisund Võõrutusseisund on mitmesuguse raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib aine absoluutsel või suhtelisel ärajätmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. Sõltuvus
· Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4).Refleksid. Refleksid on kaasasündinud ja elujooksul omandatud tingimuse ,mis on peamiselt meie kaitsefunktsioonid. Reflekse reguleerib meie seljaaju. Neuroloogiliste kahjustuste, hindamisel ja lokaliseerimisel, omavad olulist rolli normaalsete reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga.
tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus. 2. 2. 2. Meetodid Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati kasutades üheksat ülesannet. Neli olid sõnalised ülesanded, kus tuli meenutada numbreid, sõnade nimekirja meenutamine, mittesõnaline meenutamine ja sõnade 7 loetellu sobitamine. Kaks mittesõnalist ülesannet olid vahetüki meenutamine ja labürindimälu. Peale selle kontrolliti veel kuulamismälu, loendamise meenutamist ja tagurpidi numbriridade meenutamist. 2. 2. 3. Tulemused Sellest uuringust selgus, et nägemismälu on paremini arenenud kui kuulmismälu ja
romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid eraldada ladinakeelsetest tekstidest. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna „romanss“ sellise kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. Romantismi põhitunnused Sõna „romantism“ päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele- see on keskaja imetlus. Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjusi. Šotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja meenutamine seotud rahvusliku identsuse otsingutega. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed
tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine) meenutamine (mälust ammutamine) unustamine Meeldejätmine ehk salvestamine kodeerimine omandamine ’õppimine’. Meelespidamine ehk säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine. Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks? - Aeg (lühimälu kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk püsimällu sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber
-siis kui täna ei vea, kas homme on parem? -unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind! -Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde. -Ka võiduta võitlus on võidetav. -Printsess naeratas nõiale, et temalgi oleks oma õnnelik hetk. -Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel. -The biggest mistake a girl can make is thinking that the guy who broke her heart once won't do it again. -You had me at hello and lost me at goodbye. And everything in between, I guess it was a lie. -Do you ever wonder if the stars shine for you? -Hug me when I'm there, miss me when I'm not, kiss me every day, and love me for all eternity. -Koos vaid tahan olla igal pool. Ei viitsi seigelda ja joosta seal, kus tulemust ei tea
Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemisest endast, eeldades et neil on mingi kindel ontoloogiline staatus. 4. Mis on substants? Olev asi, mis on olemas tänu iseendale. On olemas asjad, mille juures on aine, idee, liikumine, eesmärk. Aitiion kui asja põhjus. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Kappi on valmis, kui on kokku pandud selle osad (puulauad, nupud, riiulid jne). 6
Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU · Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust. 5)PIKLIKAJU · Reguleerib meie tahtele allumatute elundite tööd (kopsud, süda, sisenõrenäärmed) SELJAAJU
Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust,
3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel). 5. Miks on korduvaid ühetaolisi sündmusi raskem meenutada? 6. Milline protsess on meenutamine? Milline protsess on äratundmine? Meenutamine info mälust uuesti välja toomine Äratundmine mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne
§22. Neodada Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 24. veebruar 2013 Sünd · 1950. aastate lõpp, 1960. aastate algus · Abstrakne ekspressionism = kitsalt esteetiline, ühiskondlikult passiivne · Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991) · Materjaliks tsivilisatsiooni jäägid ehk vanade masinate osad, juhuslikud esemed · Ehitas joonistusmasinaid, ennastpurustavaid masinaid Baluba nr. 3
informatsiooni (Miller, 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine
· Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori. Elasime emaga kahekesi. Sain just viie aastaseks. Pärast isa lahkumist muutus
järgnevatel kordadel ettenägelikumad. Kui taotleda rahu, siis on tähtis, et suudetaks asju mõistusega analüüsida. Näiteks on loodud mitmeid rahvusvahelisi liite, mis kindlustaks stabiilsema elu ning suurendaks riikide julgeolekut. Ilmselt on need liidud hoidunud ära mitmete uute sõdade puhkemise. Samuti töötatakse välja uusi plaane, mis vähendaks keskkonnaprobleeme. On tülisid, mis vääriksid unustamist, aga samas on nende koleduste meenutamine vahel just see, mis sunnib pingutama selle nimel, et need ei korduks. Samas on ka palju lahendamata jäänud küsimusi, mis segavad inimeste igapäevaelu ning tagajärgi sellele veerevale lumepallile, mis pingeid aina kasvatab, on raske ette ennustada. Näiteks eestlaste ja venelaste vahelised mittesallivad suhted, mis said alguse juba eelmisel sajandil, kui suur Nõukogude Liit otsustas oma võimu kasvatada väga julmade võtetega. Nüüd aga elavad need kaks
(helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhind 5., 2 x 6., 2 x 8., 11., 15., 18., 19., 2 x 20., 28., 49., 53. ja 56. koht Nukitsa konkursil Tartu Kultuurkapitali 2010. aasta loominguline stipendium Stalker 2009 11. koht – laste ulmeromaan „Horlok“ Stalker 2010 5. koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
