Koostaja: Kerli Kivimurd Üldine info Välimuselt tavalised 500 eKr Mükoloogia Kärbseseened Jalal rõngas ja tupp 17 liiki, 7 neist söödavad Punane kärbseseen Surmavalt mürgised: valge-, http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ roheline- ja panter-kärbseseen Asjad tunduvad suurematena ja eredamatena Üledoseerimine Kärbseseene toimeained Bufoteniin Atropiin Muskariin Iboteenhape http://www.metsas.ee/uploads/images/seen4.jpg Tagajärjed Roheline ja valge kärbseseen Deliirium Lihastõmblused, väljamõeldud inimesed Laulab ja tantsib Istub vaikselt ja kõigub Vastikud lõhnad Rahutus ja närvilisus Higistamine ja süljeeritus Väsimus ja uni Unenäod Kasutatud allikad http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/01/punane-karbseseen.html
olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin. Närvilõpmeid, milles vabaneb noradrenaliin, nimetatakse adrenergilisteks. Adrenergilisi närvilõpmeid jaotatakse - ja -
strühniinipuu seemnetes. Mürgipuu liigid kasvavad Ida-Aasias. Juba nende lehtede puudutamine võib tekitada nahale ville, kuna mahl on erakordselt söövitav ja mürgine. Strühniinipuud kasvavad Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias, nendest saadav strühniin ja teiste samalaadse struktuuriga alkaloidide segu kuraare põhjustab lihaste halvatust. Indiaanlased kasutasid kuraaret noolemürgina. Seente ja mikroorganismide mürgid Seente tähtsamad mürgid on muskariin (punases kärbseseenes) ja güromitiin (kevadkorgitsas). Valge kärbseseene mürgid on palju tugevama toimega kui muskariin, need on tsüklilised peptiinid. Nad sisaldavad selliseid aminohapete jääke, mida tavaliste valkude koostises üldse ei leidu. Surm järgneb tugeva maksa- ja neerukahjustuste tõttu. Paljude taime- ja seenemürkide surma põhjustav annus LD50 on umbes 1...2 mg/kg. Mikroobide toodetud mürgid on peaaegu eranditult valgud. Üks tugevamaid mürke on botulismitoksiin
9 Seeneliha valge, kübaranaha all sidrunkollane või pruunikaskollane, lõhnata, maitseta. Eosed (vaata Lisa 3) ellipsoidsed, siledad, 9-12/6-8m. Eosepulber valge. 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes Punane kärbseseen sisaldab füsioloogiliselt aktiivsetest ainetest muskariini (vaata Lisa 4), koliini, mustsinooli. Ainus mürkaine kärbseseenes on muskariin, keskimiselt on seda seene viljalihas 0,002...0,02%. Muskariin avaldab valikulist ergutavat toimet m-kolinoretseptoritele (on m-kolinomimeetikum). Ehk teiste sõnadega ta toimib sarnaselt organismis endas tekkiva, närviimpulsse vähendava aine atsetüülkoliiniga, mõjutades südame, seedetrakti, siselihaste, bronhide, higinäärmete jne. Närvistikku. Ravimipreparaadina kärbseseenemürki ei kasutata, suurt tähtsust omab see aga farmakoloogilises analüüsis. Muskariin mürgitus põhjustab peamiselt iiveldust, oksendushoogusid,
Muskariinimürgistust põhjustavad narmasnuti , mütsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe) perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised, enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu). Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Toimeaine: muskariin; ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil. Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke sülje-, pisara- ja higivool, nägemishäired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu langus, šokk.bronhiaalastma, lämbus, tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust; võib järgneda surm. Vastumürk: kohene atropiini manustamine
parkinsoni ravi, opieelne ravi, vastumürk, bradükardi. DEPOLARISEERIVA MITTE- D DEPOLARISEERIVAD ADRENALIIN MUSKARIIN ATROPIIN SUKSINÜÜLKOLI ATRAKUUR Kõrvaltoimed: Kõrvaltoimed: Kõrvaltoimed: IN ROKUROONIUM o Rütmihäired o Arteriaals o Deliirium o Vererõhu o Hallutsinatsi
Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb. Silmas: mioos. Naha veresooned: laienemine. Seedetrakt: peristaltika kiirenemine. Näärmed: sekretsiooni tõus (magu, kops, sooled, nahk). Kusepõis: toonuse tõus. Bronhid: toonuse tõus. 20. Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega M-kolinomimeetikumid: seostuvad postsünaptilisel membraanil M- kolinoretseptoritega (pilokarpiin, muskariin). Kaudse toimega kolinomimeetikumid: mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist (neostigmiin, füsiostigmiin). 21. Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine. Oftalmoloogias; myasthenia gravis; lihasrelaksantide toime lõpetamine; vastumürgina. 22. Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Pöörduva toimega AK-esteraasi inhibiitorid (neostigmiin, püridostigmiin, füsostigmiin).
koliinesteraasi abil ning saadud koliini transport närvilõpmesse. - Atsetüülkoliiniga vabanevad ka teised signaalmolekulid e kotransmitterid. Koliinergilise sünapsi kotransmitteriteks on substants P ja vasoaktiivne intestinaalne peptiid, mis seostuvad retseptoriga ja pikenavad atsetüülkoliini toime kestvust. - Ravimite sihtmärgid koliinergilises sünapsis. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiin ja muskariin on atsetüülkoliini agonistid, kuid erineva füsioloogilise efektiga. - Nikotiin toimub somaatilisele süsteemile e skeletilihaste ja gangionide sünapsides, kuid ei toimi silelihastele ja südamele. - Muskariin toimub autonoomsele süsteemile e silelihastele ja südamele, jättes rahule skeletilihased ja närviganglionid. - Järelikult: Ach-retseptorid skeletilihastes ja ganglionides on ühte liiki, kuna
alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen) · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel
*löögijõudlus langeb *AV erutusjuhtivus langeb Silmas: *mioos-pupillid ahenevad *Naha veresooned- laienemine *Seedetrakt- peristaltika kiirenemine *näärmed- sekretsiooni tõus(magu, kopsud, sooled, nahk) *kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega kolinomimeetikumid seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoriga (pilokarpiin, muskariin) Kaudse toimega kolinomimeetikumid mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist(neostigmiin, füsiostigmiin) Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine? *oftalmoloogias *myasthenia gravis(lihasenõrkus, autoimmuunne haigus) *lihasrelaksantide toime lõpetamine *vastumürgina Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Jaotatakse: *pöörduva toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -neostigmiin, püridostigmiin
Neuroparalüütilised mürkained aga blokeerivad kolinergilises sünapsis ensüümi, mille funktsioon on mediaatori atsetüülkoliini (Ach) lammutamine. Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritavatel elunditel paiknevaid muskariinitundlikke retseptoreid, mille ülemäärane erutus kutsub esile siseelundite silelihaste spastilisi kokkutõmbeid ja näärmete ületalitlust. Tubakasuitsus sisalduv nikotiin aga toimib stimuleerivalt kõigis vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides paiknevatele ja närviülekannet vahendavatele nikotiinitundlikele retseptoritele. Eriti
lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on kolinergilised närvilõpmed, mis jagunevad M- ja N-kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks. Vastavalt on võimalik ka erutuse ülekannet blokeerida või imiteerida, sõltuvalt, kas need ained takistavadsümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut-tegemist on adreno- või kolinoblokaatoritega(adreno- või kolinolüütiliste
Inglitrompet · Kuulub maavitsaliste sugukonda · Levinud ilutaimena · Õied sisaldavad m-atsetüülkoliini-retseptorite blokaatoreid · Tarvitatakse enamasti õitest keedetud tee kujul, toimeaineks eeskätt skopolamiin · Üldine segasus, hallutsinatsioonid, luulumõtted, sageli ebameeldivad, hirmuäratavad · Tarvitamine reeglina muude uimastite kasutamissööstu peale Punane kärbseseen e amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid ·LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid ja muud sünteetilised LSD-sarnased ained
9 Neurotransmitterid ja retseptorid. Atsetüülkoliin (ACh) ja noradrenaliin (NE) on kaks põhilist virgatsainet ANS-s. ACh vabaneb kõikidest ANS-i preganglionaarsetest aksonitest ja kõikidest parasümpaatilistest postganglionaarsetest aksonitest. Koliinergilised närvikiud – ACh-vabastavad kiud. Adrenergilised närvikuid – sümpaatilised postganglionaarsed aksonid, mida vabastavad NE. Koliinergilised retseptorid: muskariin, nikotiin. Asuvad: Motoorsel lõpp-plaadil (somaatilise närvisüsteemi sihtmärk); Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ganglioni neuronitel; Neerupealse säsi hormoone produtseerivatel rakkudel; Kesknärvisüsteemis. Atsetüülkoliini toime nende retseptorite kaudu on alati stimuleeriv. Muskariini retseptorid: Postganglionaarsete koliinergiliste kiudude poolt innerveeritud sihtorganitel paiknevad muskariini retseptorid. Erandina on
Moduleerivad närviprotsessi- virgatsained- neuromediaatorid. Serotoniin- puudus või nende retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab ärevustunnet, maniakaalsust. Kui süsteem ei tööta õigesti, siis on liigerutus või ärevus. Ajukoores on emotsionaalsete seisundite ja reageeringute puhul olulisem parem poolkera. Ürgsed keskused on kontrollitud ajukoore protsessidega. Normaalselt hoiab ohjes. Kui miski häirib ajukoore tööd, pidurdussüsteem ise saab pidurduse, siis väheneb enesekontroll, ei ole garanteeritud tahteline eneseregulatsioon
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks atsetüülkoliin Retseptorid, mis on atsetüülkoliini suhtes tundlikud, on koliinoretseptorid, mida jagatakse: N-koliinoretseptorid – on nikotiinitundlikud (nikotiini asub tubakas) M-koliinoretseptorid – muskariinitundlikud (muskariini asub kärbseseenes) Nii nikotiin kui muskariin ise mediaatorid ei ole, kuid nad suudavad retseptoreid ärritada nii, nagu mõjuks atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS erutumine ja mõju: Parasümpaatikus erutub domineerib puhkeolukorras ning söömise ajal ja söömise järgselt. 1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad
asuvad elundite vahetus naabruses. Mediaatoriks on parasümpaatilistes ganglionites atsetüülkoliin ning erutuse ülekandel efektorile samuti atsetüülkoliin Retseptorid, mis on atsetüülkoliini suhtes tundlikud, on koliinoretseptorid, mida jagatakse: N-koliinoretseptorid – on nikotiinitundlikud (nikotiini asub tubakas) M-koliinoretseptorid – muskariinitundlikud (muskariini asub kärbseseenes) Nii nikotiin kui muskariin ise mediaatorid ei ole, kuid nad suudavad retseptoreid ärritada nii, nagu mõjuks atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS erutumine ja mõju: Parasümpaatikus erutub domineerib puhkeolukorras ning söömise ajal ja söömise järgselt. 1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad 3. Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 4
osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle
Emotsioon omab kinnitavat mõju. Võib saada eesmärgiks omaette. retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. taju omadused TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund. Aistingute põhjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks füüsilisele tervikule tuleb juurde ka asjade tähendus. Sõltub kogemusest, mõtlemisest, eeldab tähelepanu. Tajumist inimene õpib, aisting on juba sündides. Meelelise tunnetamise kõrgem aste
annaabi.ee 
