flexor digiti minimi brevis - Lühike väikesõrme painutaja oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised
tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang
Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega.
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine
LISA- JA MUGAVUSSEADMED TÖÖ NR. 7 PARKIMISABI Transporditeaduskond Üliõpilane: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: M. Jets Parkimisabi otstarve Eesmärgiks on juhil aidata tagurdades aru saada, kui kaugel on objekt autost. On olemas nii eesmised kui ka tagumised parkimisabid. Töötab see siis nii, et mida lähemale hakkab ojekt andurile jõudma seda tihedamaks helisignaal läheb. Kui objekt on kaugemal, siis heli sagedus on katkendlik ning lähemale jõudes sagedus muutub tihedamaks, kuni sinnamaani, et kui objekt on lähemal kui 30 cm siis jääb kostma pidev helisignaal. Abiks on ta suuremate autode ja juhi algsete oskuste korral. Parkimisabi tööpõhimõte Pa...
2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil. Roiete liikumisel tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad suurendades rindkere ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas
Auto tehnoseisundi hindamine 1) Identifitseerimine ja varustus: · VIN - koodid, andmesildid ja dokumentatsioon · Registreerimismärk ja riigi tunnusmärk · Tahavaatepeeglid · Helisignaal · Sõidumeerik ja kiirusmõõdik · Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik
326 liiki. umbes 0,1 mm pikk, kes on väiksemate vähkide parasiit. Suurim on 4 m jalgade siruulatusega ämblikkrabi. Välimus Keha on võimalik jaotada kolmeks: Pea, rindmik ja tagakeha. Lülidele on kinnitunud paari kaupa lülilised jätked. Eesmised jäsemed on paljudel muundunud sõrgadeks. Kaks paari tundlaid. Liitsilmad on painduva varrekese otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse
Välisehitus (3) Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on ka välisskeleti ülesanne sellele kinnituvad lihased. Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. · Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib. Siseehitus Siseehitus · Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk · Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2) · Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad
- Roidepealiiges art. capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga, I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga). - Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel. - Liigesed funktsioneerivad kombineeritult - Liikumine toimub ratasliigese telje ümber ! Roide ühendused rinnakuga - Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga. I roie (vahel ka VI ja VII) ühendub rinnakuga sünkondrootiliselt. II-V roie moodustavad rinnakuroide liigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris (sünoviaalkile puudub) - Roiete omavahelised ühendused: VIII, IX, X roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva VII roidega sündesmootiliselt. V, VI, VII, VIII roidekõhre nurkade vahel esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris.
Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Sportlase eripära · Rahvusvahelisel tasemel võistlevad mehed on keskmiselt 187 cm pikad ja kaaluvad 78 kg. Naiste keskmine pikkus on 182 cm, keskmine kaal 61 kg. Kõrgushüppajail on hästiarenenud nelipealihased ja eesmised säärelihased. · Treening koosneb painutusharjutustest seljale, päkkadele, põlvedele ja puusadele, eesmärgiga edukalt üle lati hüpata; harjutustest jalalihaste arendamiseks; jooksudest lühikestel ja pikkadel distantsidel ning batuudihüpetest kukkumishirmust jagusaamiseks. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada.
Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg Istmikunärv säärenärv, ühine pindluunärv Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv
mis on ussi toeseks.Närvisüsteem- võtab vastu ärritusi.Hingavad naha kaudu.Ussi kehapind peab olema niiske koguaeg. Vihmauss on tähtis mullaviljakuse säilitamisel,lagundab taimi. Seedeelundkond- suuava;söögitoru;pugu;magu;sool;pärak.Erituselundkond-moodustavad eritustorukesed, mille kaudu eritab jääkaineid kehapinnale. Vereringe on suletud. Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad
teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel
Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu
· Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid. (Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.) (joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine ümbritsev veen, keskne ümbritsev veen, süva reieveen, mulgustav veen) · Joonis lk 172 + tv joonis 9 123. Kõhuõõne arterid. (Joonisel: alumised vahelihasearterid*, kõhuõõnetüvi, põrnaarter, ühismaksaarter, maoarter, aort, ülemine
Niudelihas Niudeluuaugult TAGUMINE RÜHM (8) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Eesmised kiud teostavad reie Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist.
"Knutschkugel" Isetta BMW F 650 GS Dakar (2004) Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti autoralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurdi 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02seeriaks, millest kuulsaim oli 2002.
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga
painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku
Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris ...
Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad,
lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse Mudatuplased (paar cm) elavad veekogude põhjas põhjasetetesse kaevununa. Toituvad
osaliselt eraldab hapnikurikka vere hapnikuvaesest. Seepärast liigub roomajate südamest kehasse hapnikurikkam veri kui kahepaiksetel. Roomajad on kõigusoojased. Nad vajavad sooja elupaika. Roomajatel on hea nägemine ja haistmine. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad nad oma kaheharulist keelt. Nad tunnevad ka hästi maapinna võnkumisi. Rästik ja nastik kuuluvad madude hulka. Madudel pole võimalik eristada kaela, kere ja saba piirkonda. Neil puuduvad jäsemed. Mürkmadudel on ülalõua eesmised hambad mürgihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. Madude liikumisviisi nimetatakse siuglemiseks. Arusisalikul ning ka kõigil teistel roomajatel on sisemine viljastamine. Roomajad munevad maismaale. Roomajad arenevad moondeta. Nad on vanemlooma sarnased, vaid nende muster ja värv võivad erineda. Rästikul arenevad pojad ema organismis sedavõrd eluvõimeliseks, et sünnivad ilma munakestata. Noorel rästikul on juba sündides mürginäärmed ja tema hammustus on sama
reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste elundite vahel. Seljaajunärvide tagumised juured toovad erutuse kesknärvisüsteemi poole (elunditelt) ja eesmised juured viivad seal kujunenud "vastuse" elunditeni. Peaajuga ühendavad seljaaju juhteteed, seljaaju on peaaju reguleeriva môju all. Seljaajunärvid on tegelikult seganärvid, s.t. eesmised ja tagumised juured ühinevad peagi pärast seljaajust väljumist. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi.
b) gammamotoneuronid – juhitakse lihaste toonust, ei ole tahtele alluvad. Mõlema kaudu liikuv informatsioon seljaajust lihastele toimub eesmiste juurte kaudu. Eesmiste juurte funktsioon on seega motoorne. Külgmistes sarvedes asuvad sümpaatilise NS-i närvirakkude kehad. Valgeollus Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust. Valgeollusest eritatakse sambaid, asukoha järigi eesmisi, tagumisi ja külgmisi sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad
-vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit; -need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit; -need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates. -Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. § 180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb. § 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui: nähtavus on halb; (sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.) § 182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled
miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda
Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25
peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA
Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Eluviis/paljunemine: Lahk- või mõlemasoolised. Merelistel pärgvastne ehk trohhofoor, ripsmetuti ja ripsmepärgadega. Sellel olemas peasagar, kere ja pärakulüli. Lülijalgsete ehitus: Keha koosneb reast lülidest ehk segmentidest nagu rõngussidelgi. Lülistus on heteronoomne, tihti osa lülisid liitunud. Lülilised jäsemed; eesmised jäsemepaarid moondunud suisteks. Kitiinist välisskelett (vahel lubjastunud); kasvades tuleb neil kestuda. Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor. Erinevusi: rõngussidel ja limustel on pehme kehapind ning vastseks trohhofoor, lülijalgseil mitte
Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked: 1) 2 paari tundlaid (kompimiselund) 2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine) 3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures) 4) 5 paari käimisjalgu, millest eesmised on varustatud sõrgadega (enesekaitse, saagi haaramine) 5) Ujujalad (tagakeha all) 6) Uim, mille moodustab viimase ujujala paar koos tipulüliga Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees. Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist. Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad. Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 v...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.................................................................................................................................4 Allah...........................................................................................................................................4 Koraan...........................................................................
8) Inimese tunnused Inimahvi tunnused *liigub püsti, kahel jalal *liigub peamiselt neljal jalal *suur ja ümar ajukolju, väike näokolju *väike ja piklik ajukolju, suurem näokolju *S-kujuline selgroog, laiem rinnakorv, madal ja laiem *selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, samuti vaagen. vaagen *tagajäsemed pikemad kui eesmised, pöial pikk ja *eesjäsemed pikemad kui tagumised, lühem pöial, liikuv. suur varvas vastandub teistele varvastele. *karvkate taandarenenud, kohatine * karvkate ühtlane *ajumaht 1200-1500 cm³, mõned suuraju osad on *3-3,5 x väiksem, aju on vähem struktureeritud paremini arenenud * mõtlemine peamiselt konkreetne * mõtlemine abstraktne ja konkreetne, ideoloogiad
Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima
Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju keskel kulgeb kitsas pilujas tsentraalkanal, mis kraniaalselt ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn. hobusesaba. Selline närvijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdsest kasvamisest: lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju ning "kisub"
Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider) Peamised vigastuse tekkimise eeldused: · Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused. · Nõrgad eesmised reielihased- mida tugevamad on eesmised reielihased, seda kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi. · Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2
lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpused. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümer suuava asetseb kolm paari lõugu. Lõugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Lõugjalgade abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on 5 paari käimise jalgu. Esimesed neist on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. Nendega haarab vähk endale saaki ja kaitseb ennast. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga uime
lähtuvatest paarilistest närvitüvedest. Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke. Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks. Vereringesüsteem on suletud, koosneb selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad
Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes.
pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. [6] Igal jätkete paaril on oma ülesanne. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. Lüugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Nende abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. Nendega haarab vähk saaki ja kaitseb ennast. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad[6] Kasutatud kirjandus: [1] http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass_ns.htm [2] http://www
Külmutatud liha võib olla nakatatud hallitusega, mida võib kergesti segi ajada härmatisega. Et seda ei juhtuks, tuleb teada, et härmatis esineb peaasjalikult väljaulatuvatel osadel ja sõrmega härmatist puudutades saab sõrm märjaks. Hallitus eemaldub sõrmega hõõrumisel, sõrm aga jab kuivaks. Hallitusplekkidega liha veoks vastu ei võeta. Jahutatud liha veetakse ülesriputatuna. Tagumised veerandikud riptatakse konksu otsa ühekaupa, eesmised kahekaupa. Teki ja liha vahele peab jääma 15...20-cm vahe. Liha peab olema riputatud nii tihedalt, et ta tormi ajal ei hakkaks kõikuma, samal ajal aga toimuks normaalne õhuringlus. Kui veoks esitatakse nii külmutatud kui jahutatud liha, stoovitakse esimene trümmi, teine vahetekki. Külmutatud liha stoovitakse tiheda riidana , vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. Õhkkülmutusega laevades paigutatakse liha riida alla pinnud 5*5 või 7,5*7,5 cm, mille suund peab kokku langema õhu
järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke. Munad asetab tigu mulda, kus mõne aja pärast kooruvad noored teod. Teod mõõdustavad lüli loodus aineringes, tigusid söövad ka
* rasestumiseks. Tagumine 1 külgpoos on traditsiooniline olnud Indias. 8. EESMINE ISTEPOOS Mees istub seljatoega toolil või voodil, naine tema süles näoga mehe poole, jalad kahel pool mehe jalgu. Mehe jalad On seega naise jalgade vahel. Mees hoiab naist seljast või pihast-tuharaist. Naine aitab käega peenise tuppe ja teostab üles-alla liigutusi, millele mees võib naist hoides kaasa aidata. Stimulatsiooniks on vabad nii naise eesmised kui ka tagumised erogeensed tsoonid, on hea suudlusvõimalus. Variandina võivad naise jalad olla mehe piha ümber või hea painduvuse korral isegi õlgadel. SeI puhul tõuseb emakakael esile ja eelistatumad on emakakaela orgasmiga naised. Poos sobib: * naisele, kellel on peamiselt kõdisti või tupe orgasm ning kellel on keksmine või lühike tupp, mehele, kellel on keskmine või suur peenis. * rasedale. * mehele, kellel optilised erogeensed tsoonid on seotud naise rindade ja keha esiküljega
§13. Sõidukite vedu (1) Sõiduki asendi fikseerimiseks teisel sõidukil tuleb kasutatavad tõkiskingad paigutada iga ratta ette ja taha. (2) Sõiduk, mis on laaditud teisele sõidukile, peab olema kinnitatud piisavalt tugevate ja sobivate sidumisvahenditega. §14. Trumli ja rulli vedu (1) Trumlid ja rullid, mida ei veeta selleks ehitatud või kohandatud sõidukil, tuleb asetada üksteise vastu ja vajadusel ristkülikukujulistele alustele. (2) Eesmised, külgmised ja tagumised trumlid või rullid tuleb sõidukil nende liikumise vältimiseks tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
