KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus...
ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha kohanemisreaktsioonid, mis on vastused kumerläätsi deltoonikud-värvipimedad kõrv- vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud väliskeskkonnast või organismist pärinevatele kuulmis- ja tasakaaluelund (inimese kuulmist käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras
Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus)
.........................................................................................3 1.NAHK.............................................................................................................................4 2.SILM...............................................................................................................................4 3.KÕRV.............................................................................................................................4 3.3 TASAKAALUELUND.................................................................................5 4.NINA..............................................................................................................................5 KEEL.................................................................................................................................5 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 LISAD.................
Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained
http:// www.oswego.org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma muudest haigustest, vigastusest, üldhaigustest . PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist? KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva
kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid
plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga KÕRV (kuulmis ja tasakaaluelund) jaguneb: *.Väliskõrv *Keskkõrv * Sisekõrv Trummikile eraldab a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt.
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alu...
kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk
organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi?
Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Kuulmiskahjustused Väga tugevad helid võivad põhjustada valuaistinguid või viia kuulmiskahjustustele Umbes 120-detsibelline heli tekitab kõrvas valu (ka nõrgema müra korral nagu 80-90dB võib tekkida valu)
teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE • Tasakaal on üks sellistest kehalistest võimetest, mis aitab meil säilitada ja kontrollida kehaasendit. • Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund. TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID • Alkohol. • Narkootikumid (kanep, kokaiin, heroiin). • Tubakatooted (e-sigaret). • Vanus (lapseiga, vanadus). • Haigused (Meniere’i haigus). TASAKAALU ARENDAMINE • Spordiga tegelemine. • Staatiline tasakaal. • Dünaamiline tasakaal. TÖÖS KASUTATUD MEETOD • Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. • Praktiline töö viidi läbi 5.klassi ja 11.klassi õpilaste vahel. • Osa võttis 34 õpilast. UURIMUS
Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine) Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr hapu soolane
Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6
võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu kindlustab heliaistingu poolringkanalid tasakaaluelund kõrvas närv impulsside edastamine ajule 6. Tasakaalu hoidmine kõrva abil 7. Kuulmishaistingu teekond ajuni kõrvalest kuulmekäik trummikile vasar alasi jalus tigu närv aju 8. Nimeta põhjused, mis põhjustavad kuulmise nõrgenemist! - pikaajaline vali müra - haigused - ravimid 9. Keele maitsmiselundid oskad teha skeemi ja näidata asukohta
kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke. MAITSMINE/HAISTMINE/KOMPIMINE: selleks, et maitset tunda on vaja sülge ja retseptoritega varustatud maitsmispungasid keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse osasse, kus eristatakse maitset(soolane, magus, kibe, hapu) Ninaõõne ülemises osas asuvad haistmisrakud. Haistmine-õhus olevate lõhnade tajumine.
kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa
6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste
katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks
katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks
funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: Suised. Tiivad: Üks paar lennutiibu ning sumistid (tasakaaluelund). PALJUNEMINE Sigimisaeg: Kevad (esimene põlvkond), hilissuvi (teine põlvkond). Munade arv: Kuni 300. Arenguperiood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad.
saabuvad helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11
Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale. - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse. - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist. 2. Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga 3. Millest kujuneb maitsebukett? ● neljast maiteaistingust: soolane, hapu, magus, mõru TASAKAAL 1. Kus paikneb tasakaaluelund (vestibulaarelund)? ● SISEKÕRVAS 2. Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud? ● VÄIKEAJU CEREBELLUM! - esiku-teonärv VIII N. VESTIBULOCOCHLEARIS
ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad
retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi
Vasar on kokku kasvanud trummikilega ning ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alas on omakorda seotud jalusega. Keskkõrvast algab ka ligikaudu 3-4 cm pikkune kitsas kanal kuulmetõri. Sisekõrva moodustavad tigu, poolringekanalid ja kaks kotikujulist moodustist. Inimene kuuleb järgmiselt : Kõrva lest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku ->Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma-> keskkõrva pisikesed luukesed -> tigu Kõrv on ka tasakaaluelund. Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid( mõigus ja korikeses) ja vedelik (poolringekanalites), mis ärritavad meelerakke. Kasutatud kirjandus · Bioloogia õpik lk 68, 74, 72, 77, 78 · http://www.1stwebdesigner.com/wp- content/uploads/2009/04/photoshopped/beautiful-eye-photomanipulation.jpg · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-2.htm · http://www.miksike
11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. 13. Kuulmise tervishoid Vastus: Arstid soovitavad kuulmiskahjustuste vältimiseks kuulata kõrvaklappidest muusikat kuni 60% tasemel pleieri täisvõimsusest maksimaalselt 60 minutit järjest. 14. Mis ülesandeid täidab kuulmetõri?
vaegmoondega.Näited: vesineitsik, tondihobu 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal veekogude läheduses, 2p karvkestaga kaetud tiibu, pikad niitjad tundlad. Toituvad taimemahlast, vastsed veetaimedest, -loomadest. Paljunemine: munevad vette,vastsed arenevad vees vaegmoondega.Näited: puruvana, liivavana, 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, inimestega, kariloomade ümbruses, 1p tiibu teine paar lisa tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane
kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri.
Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed. Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund. Välis- kesk- ja sisekõrv väliskõrv lõpeb trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest. Keskkõrv algab kuulmetõriga, ühenduses õhuga. Sisekõrv kuulmine tasakaal. Lihaste 1)Keha liigutamine 2)Siseelundite töö 3)Kehale kuju andmine 4)Kehasoojuse tootmine 5)Siseelundite kaitsmine koosnevad heledatest tumedatest vöötidest liikuma elektrilineimpulss, mis saadetakse
Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus
süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud. - 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama, imema, grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja-> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja. - 28 rasedusnädal- seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. - 32 rasedusndal - nahk tugevam, rasvakiht paksem, (olemas mälu) Sündimisel läbib luulise vaagna, koed, järgneb elujõulisuse hinnang. Apgari hindamise süsteem 1953- hindab füsioloogilist seisundit
mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma
tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Funktsioonideks on närviimpulsside edasi andmine peajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. 35.TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA: Tasakaaluelund sisekõrvas tasakaaluretseptorid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad
Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni. Maitsemeel- maitsemeele elundiks on keel, kus
Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 – 5000 Hz piires. Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput;
Ei allu inimese tahtele 43. Vegetatiivne NS jaotub: 1) Sümpaatiline siseelundites erutuse pidurdamine 2) Parasümpaatiline kutsub esile erutuse Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka
Viljastumisest 10. päevani Embrüonaalne staadium. 10. päev kuni 8. rasedusnädal Looteline staadium. 9. rasedusnädal kuni 38. rasedusnädal Looteareng: 7-8. nädal tunneb laps valu (5. nädalal hakkavad arenema tunderetseptorid); 12. nädalaks on välja arenenud kõik organsüsteemid. Kuni 12. nädalani on keskkonna mõjud kõige karmimad; 16. nädal liigutused muutuvad keerukamaks, laps õpib haarama, imema ja grimasse tegema; 20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis
5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine).
5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine).
Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained) kuulmekäik (juhib lained trummikilele) trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse.
mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei käi ringi kui pidevalt keerutada (?). Taustahelisid ei panda mingil hetkel enam tähele.] Tasakaalumeel.- Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks kui inimene rattaga sõidab ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel- Nahk, täpsemalt siis naha tundlikkus, mis on tingitud selles paiknevatest
Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000).
Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega
See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale.
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast: a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
4) Kopsude venitus 5) Temperatuur 3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel 1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori 2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist 3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras 4) Mõru 5. Kuulmine 1) Helide tajumine 2) Võime eristada helilaineid 3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis Kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras
Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz
annaabi.ee 
