karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb
poolsaarel Türreeni mere kaldal. Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei. Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Ajalugu 24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944). Purskele eelnev ja purske algus
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 sekundiks o korda sama vasaku jalaga
kohe sellele suusale. · Tõsta suusk teise juurde ja lasku uues suunas. Uisusammpööre: · Lase keharaskus ühele suusale ja lasku isegi põlvest pisut allapoole. · Siruta end põlvest, tõsta kiiresti teise suusa nina vajalikku suunda ja kanna raskus sellele. · Tõsta suusk teise kõrvale. Kepitõuked Paaristõuge: · Vii kepid ette, samal ajal kere tõuseb püsti. · Siis löö kepid lumme ja tee paaristõuke. Vahelduv tõuge: · Pane käed vaheldumisi liikuma · Käsi läheb ette umbes õla kõrgusele ja liigub siis nagu kepiga tõugates taha. Uisutehnika · Võta suuskadel käärasend ja hakka nii astuma. · Püüa suuska lumle pannes seda ka pisut libisema saada. · Kanna keharaskus vaheldumisi ühelt suusalt teisele. · Soorita vaheldumisi paar pikka ja paar lühikest uisusammu ning nii õige mitu korda. · Pane ka käed hoogsamalt käima. Ilona Mikenina VKLG 12.b
kollast laternat vahedega 150300 mm. Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang Tunnusmärk on 150200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu. Laiveos Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45° all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane. B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm. Lasterühm Tunnusmärk on 200300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise laius on 1/12 küljepikkust. Ohtlik veos
a hüpeteta, lauldakse eriti ebamäärase kõrgusega 2. Viis hüppeline 2. Enamasti ühehäälsed 3. Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5. Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3. Tekstid levivad alguses käsikirjaliselt, hiljem trükitud 3. Kahe koori vaheldumisi laulmine laulikutes 4. Üksi laulmine(peamiselt hällilaulud) 4
ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud: ioonvõres vaheldumisi. Andid Lõuna-Ameerikas MATEMAATIKA Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, Atlas Aafrikas m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada.
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3
· ALT+- (ALT+sidekriips): Mitme dokumendi liidese (MDI) alamakna menüü Süsteem kuvamine (MDI alamakna menüü Süsteem kaudu saate alamakna taastada, teisaldada, minimeerida, maksimeerida, sulgeda või selle suurust muuta) · CTRL+TAB: MDI-programmi järgmise alamakna aktiveerimine · ALT+menüüs allakriipsutatud täht: menüü avamine · ALT+F4: aktiivse akna sulgemine · CTRL+F4: aktiivse MDI-akna sulgemine · ALT+F6: sama programmi mitme akna vaheldumisi aktiveerimine (nt kui kuvatakse Notepadi dialoogiboks Otsing, aktiveerib klahvikombinatsioon ALT+F6 vaheldumisi dialoogiboksi Otsing ja Notepadi põhiakna) Kestaobjektid ja üldkausta / Windows Exploreri otseteed Valitud objekti redigeerimise kiirklahvid: · F2: objekti ümbernimetamine · F3: kõigi failide leidmine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+V: kleepimine
Tahad või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi. Lõdvestusharjutused: Istudes asetage kõverdatud käed risti pealaele, suruge küünarnukid võimalikult taha ja hoidke nii 5 sekundit. Seejärel laske pea koos kätega aeglaselt allapoole ja hoidke umbes 5 sekundit. Korrake harjutust. Istudes ristake käed kuklale ja tõstke küünarnukke vaheldumisi, samal ajal pead pöörates suunake pilk ülemisele küünarnukile. Haarake istudes parema käega üle pea kinni ja painutage pead ettevaatlikult paremale, hoides õlad paigal. Sama vasaku käega ja vasakule poole. Seiske vabalt. Tõstke ja langetage õlgu kõigepealt mõlemat korraga, siis vaheldumisi. Seejärel liigutage püsti seistes õlgu ette ja taha. Lõpuks tehke püsti seistes õlaringe ette ja taha. Kasutatud allikad: 1. https://www.rmp
Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav
· Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal-soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17
· Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal- soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17
9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud
Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas
Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda rusikaga lüüa . Ujumisviisid Ujumisviise on neli. · Rinnulikrool- kiirem ujumisstiil , mida kasutatakse vabaujumises. Ujuja liigutab jalgu puusast üles alla.Käed ja jalad käivad vaheldumisi. Keha on nii välja sirutatud kui võimalik. · Seliliujumine- ainus ujumisviis, mille start antakse veest. Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud. · Rinnuliujumine(brass)- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades. · Liblikujumine- kasutatakse tugevaid kahekäetõmbeid,mille abil ennast vees edasi tõugatakse. Jalad liiguvad üles alla
2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3. oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile 4. passioon - oratooriumizanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 5. kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile või orkestrile 6. soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester 7. basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 9. barokktrio - pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 10.ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika,
valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Kasutatud lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants_(Niguliste_kirik) Aitäh kuulamast!
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku
Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad Iseloomulik tsükliline küpsemine Areng vanusest sõltuv 50-55 eluaastal saabub menopaus Munarakk Suuremõõtmeline Toitainerikkad Kaetud kestadega
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele.
veidralt välja kuna kõik teodori sõbrad kirjutasid ka enda eluloo lisaks kirjale juurde ja oma seiklused. 17.Milliseks kujunes Muri jaht? Muri jahiretk kipus rohkem kalapüügiks muutuma,seega loobus ta jahiretkest. 18.Millise jahisaagiga naases Muri? Naases Muri pisikese kopraga. 19.Miks onu Teodor koprapoja minema käskis viia? Käskis minema viia koprapoja sest ta näris ära nende söögilaua. 20.Miks ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi minestasid? Minestasid ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi kuna olid üllatunud,mis nende pojast oli saanud kirja lugedes. 21.Miks ema ja isa saatsid 22 kirja Petivere külla? Kuna maakaardil on 22 Petivere küla 22.Miks mindi Pontut pügama? Sest koeral oli elu isu otsas ja tundis end heidikuna. 23.Miks muutis juuksur koera pügamise suhtes meelt? Sest koer oli tark,andekas ja oskas arvutada. 24.Miks ei tahtnud Madrusson ja Muri professoriga kohtuda?
Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanud meriristid. Meduusi leviala
Michelangelo 1475 1564 Michelangelo Buonarroti Sündis 6.märtsil 1475 aastal Carpeses Kunstnikuks saamine 1488.aastal läks Michelangelo õppima maalikunstniku D.Ghirlandaio juurde Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 14891490 Bertoldo di Giovannilt Põhilised kohad kus ta töötas töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas Aastail 14941495 Bolongas aastal 1534 jäi ta lõplikult tööle rooma Tähtsamad noorpõlve tööd "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498 1501) "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas
eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted:
Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud • Kommetega seonduvad tavandilaulud • Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud • Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Regilaulu žanrid
asendis. Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline Tuleks teha harjutusi seistes ja istudes, mis aitaks parandada tasakaalu, tugevdada lihaseid ja võimet keha õigesti hoida. Hooldaja peaks vajadusel kasutama tuge ja juhendama haiget harjutuste tegemisel (seisa jalad kergelt harkis kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda); vii parem jalg ette (kõnniasendisse); kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette; kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); seisa jalad kergelt harkis; pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda; seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda); puuduta parema jala
Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid.Õhu saaste tõttu võib kliima jaheneda. Inimesed elavad vulkaanida lähedal , miks? Viljakas muld . Soe- saab maju kütta ja elektrit toota. Leidub vääriskive. Turism Maavärinad.
a) eksositsioonteemade tutvustamisel esitletakse peaja kõrvalteemat b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos
Eesti rahvalaul. Nimetus rahvalaul pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmus...
viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim Ehk parallelism (ühes värsis ehk reas öeldut korratakse teiste sõnadega teises reas.) Värsireas rõhuta ja rõhuline silp vaheldumisi. Algriimsõnade algushäälikute kordus värsis. Ammu uuenenud sõnad ja vanad muutevormid . Regivärsside puhul oli eeslaulja. Eeslaulja järel laulis koor. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL : salmid, sõnad riimuvad värsi lõpul.
aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju. Lisaks ka orgaaniliste väetiste: loomasõnnik, kompost jms kasutamine.
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik.
Andreas Schlüter ´´Laste linn´´ Tartu Hiie Kool Jari Pärgma Andreas Schlüter Andreas Schlüter`i elulugu Andreas Schlüter sündis 23. mail 1958 Hamburgis. Praegu elab ja töötab ta vaheldumisi Hamburgis ja Mallorcal. Tema suurimaks hobiks on kirjutamine ja kõige meelsamini kirjutab ta lastele ja noortele. Tema raamatuid on tõlgitud hiina, taani, kreeka, korea, hispaania ja eesti keelde. ,,Laste linn" peategelased Frank Ben Kolja Miriam Jennifer Peategelastest lühidalt Frank oli tugev spordipoiss ,kes julges kakelda Koljaga. Frank ise ütles, et raskel hetkel meenuvad talle tema tugevad küljed ja ta ei taha
3. KASTA KÜPSISED ÜKSHAAVAL MAHLA SISSE JA TÕSTA SIIS TORDIALUSELE. LAO ALUSELE ÜHEKS KIHIKS 9 KÜPSIST. 4. MÄÄRI KÜPSISTELE PEALE UMBES 1 CM PAKSUNE HAPUKOOREKIHT. 5. LAO ÜKS KIHT BANAANIVIILE HAPUKOORE PEALE. 6. NÜÜD LAO JÄLLE ÜKS KIHT MAHLAGA MÄRJAKS KASTETUD KÜPSISEID. 7. TEE NII VAHELDUMISI 3 KIHTI. VIIMASELE KÜPSISEKIHILE ÄRA HAPUKOORT PANE. LAPSEVANEM: 8. KALLA KAUSSI VAHUKOOR, LISA 3 SL SUHKRUT NING VAHUSTA SEE PARAJAKS KREEMITAOLISEKS MASSIKS. SUUREMAD LAPSED VÕIVAD TEHA SEDA ISE VANEMA JÄRELEVALVE ALL. LAPSED: 9. KATA KÜPSISED VAHUKOOREGA 10. KOORI JA VIILUTA KIIVI. 11
55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. 4 Ovogenees Ovogenees ovogoon Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel: Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Polotsüüdid ehk Tsükliline küpsemine
tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
1. Kingapael-shoelace(My shoelace came undone) 2. Keeris-whirlpool 3. Kube(me piirkond)-groin(How painful is it when a guy gets hit in the groin?) 4. Puhkemine-onset 5. Kruus-gravel(Gravel considered a small stone pieces) 6. Hape-acid(H2SO4 is a strong acid) 7. Uudsus, uudisesse-novelty 8. Põlgus,solvumine-contempt 9. Kõõlus-sinew(The sinew conects muscle to bone) 10. Kannatus,mure-distress 11. Habeme tüügas-stubble 12. Elavus,joovastus-exhilaration 13. Katuseta istekohad publikule-bleachers 14. Kaastunne-compassion 15. Ventima(aega)-stall 16. Kildukas purunema-shatter(The glass shattered into a thousend pieces) 17. Läbi imbuma-pervade 18. Juhmistama, oimetuks lööma-stun 19. Mässama, vastu hakkama-mutiny 20. Nõutuks tegema-baffle 21. Tagasi võtma, tagasi tõmbuma-withdraw 22. Vinguma-whine 23. Minema viskama-dump 24. Kummuli minema-capsize 25. Alla neelama, üle ujutama-engulf(The flames rapidly engulfed the house) 26. Viskama, heitma-pit...
Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Pesitseb aga paaridena. Elab päevase eluviisiga. Ta on rändlinn, tagasi tuleb juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Eesti kuldnoka tavaliselt lendavad ära Hollandisse või Belgiasse. Mõned üksikud jäävad meile talvituma. Ta on segutoiduline, loomadest sööb ta putukaid, teosi, usse ja taimedest seemneid, marju ja taimepungasi. Enamik kuldnokkad pesitsevad inimese tehtud kastides mis on 15 meetri kõrgusel. Munasi hauduvad isa ja ema vaheldumisi. Pojad on lennuvõimelised 3 nädalal. Nende eluiga kestab 2 aastat looduses ja 20 aastat vangistuses. Nende vaenlased on kakulised ja kullilised, poegadele on ohlikud oravad ja varesed. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all.
Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks. Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis paiknevad elektronid ja prootonid ei saaks oluliselt aatomist läbikihutava positiivse laenguga osakese suunda muuta. Nii suured mõjutused ja nii väikese arvu osakeste puhul, tähendasid, et aatom ei ole ühtlane vaid aatomil peab olema tema mõõtmetega võrreldes väga väike, kuid suure massiga ning positiivse laenguga keskosa - tuum. Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivselt
ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009) ORomaan "Keegi teine" (2014) Lühiülevaade sisust O Romaan on esitatud kahe naise - ema ja tütre minaisikus pihtimusena. Mõlemad on sündmuste toimudes 26aastased, ema aastal 1982 ja tütar aastal 2002. Vaheldumisi kujutatakse seda, kuidas ema armulugu ta perekonnast ning lapsest ilma jätab, ja seda, kuidas 20 aastat mujal elanud tütar teda nüüd otsima tuleb. Juhus viib noore naise peagi kokku sama mehega, kelle pärast ta kord emata jäi - ja mõjusaks magnetiks osutub too sarmikas advokaat temagi jaoks. Tegelased O Maria O Anu O Sergo O Reiman O Sven O Maria (vanaema) O Kristjan O Carl O Joel Probleemistik O Ema märkamatus oma lapse suhtes.
Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited: Vanimad sailinud templid on pärit 7.sajandist e.Kr
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj
Suure-Jaani maakonnas ei leitud varsti paremat klaverimängiat kui Mart Saar. PETERBURI KONSERVATOORIUMIS Kuigi oli ta´l rahalisi raskusi otsustas ta siiski minna Peterburi.Ta kirjeldas oma päeva lähedastele nii:''Klaverit olen ikka iiga päev 5 kuni 6 tundi mänginud ja orelit 1 tund ja teooriat 2 tundi niiet kokku tuleb mul päevas õppida 9 kuni 10 tundi.'' 1908.aastal lõpetas ta oreliklassi,kuid jätkas õpinguid Rimski Korsakovi kompositsiooniklassis.Neil aastail elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus. TARTUS JA TALLINNAS Tartus töötas noor helilooja pedagoogina,organistina ja pianistina ning sai tuntuks hiilgava improviseeriana.põhirõhk oli ikkagi heliloomingul.Tartu periood lõppes 1921 aastal pärast õnnetuttulekahju,mis hävitasüle kahesaja loodud helitöö.Siis läks Saar elama Tallinnasse. 1930ndatel aastatel pöördus helilooja tagasi isatalllu Hüpassaarde,kuid 1943.aastast sai ta töökohe Tallinna konservatooriumisse
Õhtul 1 l käesooja vett (võtan kraanist sooja vee) Eelmise korra juuretis 6 dl rukkijahu Lisan juuretisele vaheldumisi leiget vett ja jahu, segan. Jääb suhteliselt vedel kört. Katan pealt toidukile või rätiga ja jätan ööseks hapnema. Kui võimalus siis soojemasse kohta kui mitte siis tavalisele toatemperatuurile. Hommikul lisan kördile 6 tl soola 2 dl suhkrut 13 dl rukkijahu (paar dl võib asendada linnasejahuga) Soovi korral seemneid ! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või
enne maavärinat sogaseks ja muudavad värvi. Samuti loomad käituvad imelikult.Pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinuid pingeid alandab. 27.Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avarus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoores selle alt pärinev vulkaaniline materjal. 28. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid purskavad aga pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. 29. a)subduktsioonivööndi tekkimine; raskem maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta sügavik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele
toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3
•.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. Joonia 3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem • Lihtne tugev sammas ilma baasita • Samba tüves on kaetud püstiste vagudega • Kapiteeliks kaks plaati: 1. Alumine ümmargune 2. Ülemine nelinurkne •. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod Joonia stiil • Hilisem • Sammas saledam ja kõrgem • Toetub ümmargusele baasile • Kapiteeli ülaosas padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. • See on voluut Korintose stiil • Kõige hilisem • Kõige uhkemad sambad • Võrreldes Dooria ja Joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. • Kapiteeli ülaosas taimemotiivid • Parthenoni tempel Täname kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
