keskkonnatingimustes. Immuunsüsteem kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Negatiivne tagasiside homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalkalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Termoneutraalne tsoon to-vahemik, milles kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. (25o -30o C) Bioloogiline kell perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid (ajavöönd, öö/päev). Sensoorne mälu mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud info, väikese mahuga ja kiirelt kustuv. IQ ehk intelligentsuskoefitsient vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik.
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud
Taju Sensoorne nälg ja küllastumine - Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleelundite kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. - Sensoorne nälg ehk eksperiment- tekib pimedas või soojas vees. - Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest.
lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) -
lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste
Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska
Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõne. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. 14. Sensoorne deprivatsioon Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud. Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks kaugsõiduautojuhtidel või pikki vahemaid läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1
Arvas, et inimesel on teatud võimekused infot vastu võtta ja kategoriseerida. Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse. Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel. 5. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? Ei oska siiski kirjeldada... 6. Mis on retseptor? Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab. 7. Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus? Ülimaitsetundlike on kõige suurem hulk populatsioonist. Tähendab see seda, et keelel maitsenäsade arv on väga suur ja seetõttu ei eelistata ka tarbida väga maitserikkaid toite ja jooke. 8. Mis on kinestees?
19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem 24. Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta? Toote soojendamisega 25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) 26. Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu 27. Assessorile esitatavad nõuded 28. Assessorile esitatavad tervislikud nõuded 29. Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta 30. Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed 31. Assessorite värbamine ja selle tüübid 32. Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem
Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused
IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum Trummipingutaja lihas Trummikile pinge Kolmiknärvi motoorne tuum VI 6. paar n
Lähte Ühisgümnaasium KUIDAS MÄLU TÖÖTAB Referaat Autor: Catrin Kelly Reppo Allikas: ,,Õpi meelde jätma"- Dominig O´Brein 2018 SISUKORD 1.MÄLU................................................................................................................... 3 1.2.Mälu tüübid................................................................................................... 3 1.1.2. Sensoorne mälu............................................................................................ 3 1.1.3. Lühimälu....................................................................................................... 4 1.1.4. Püsimälu...................................................................................................... 4 2.1. Uni, unenäod ja mälu................................................................................... 5 2.2. Mälu ja õppimine..............
mõisted. absoluutne lävi - stiimuli minimaalne intensiivsus, mida inimene suudab avastada(kui palju panna maitseainet, et seda märgata olek, aga võimalikult vähe) eristuslävi - antud stiimuli selline minimaalne muutus, mida inimene suudab avastada 5. Milles seisneb signaalide avastamise meetod ja selle tähtsus psühholoogias? Teooria, mis ütleb, et stiimuli tajumine v mittetajumine on tegelikult hoopis hinnang selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast v taustamürast koos signaaliga. Inimestel on erinev tundlikkus signaalide suhtes, erinevad ka selle suhtes, kui palju õigesti, valesti vastavad. Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi -
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid
Valutunnet on võimalik ise vähendada, kuidas? võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. KNS – Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju. Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment. Perifeerne ns - Perifeerne närvisüsteem jaguneb: aferentne ehk sensoorne osa, eferentne ehk motoorne osa. 1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele.
Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. 2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele.
Lisaks on inimesi, kes ei tunne valu (mutatsioon) või ei tunne valikuliselt. Näiteks mina ei tunne mesilaste ja herilaste nõelamisi samas sääse torget tunnen. 3. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on
psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne),
Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju.
õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega.
seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises
sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub kuklasagara piirkonnas. Nägemispiirkonna lähedal paikneb nägemismälu.Juhul.Aalumises kiirusagarikus paikneb lugemiskeskus. Ülemise oimukääru keskosas paikneb kuulmiskeskus. 65.Peaaju närvid, nende iseloom ja ülesanded- 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga
UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD
MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina, sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui
seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui signaal on piisavalt suur, edastatakse pidurdussignaal valuedastaja-rakkudele, mis võivad saada pidurdatud ning valusignaali ei edastata ajju või valusginaal on vastavalt sellele väiksem. 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted ÕO2 kõigile meeltele 2. Sensoorne kodeerimine (sh L2 ühiseid füsioloogilisi transduktsioon) 3. Sensoorne protsesse. Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks
OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja
...... 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid....................................................................................................... 6 Õpiraskused........................................................................................................ 7 Autismi põhjused ja ravi......................................................................................... 8 Kokkuvõte......................
Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2
tekkemehhanismi. Kas notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada valutunnet nt nõelatorkest erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu läbi valuedastaja raku. millisele mehhanismile? 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse on aluseks aistingute ja kõigile meeltele ühiseid taju tekkele füsioloogilisi protsesse (neid on 3). 2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate
taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11
Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel.
(vihjates, et tahab, et teda üles tõstetaks); viskab laiali mänguasju ja vaatab, kuhu need maanduvad; uurib esemeid, pannes need endale suhu; võtab vastu pakutud väikseid esemeid. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab end toita, kasutades sõrmi; pakub teistele mänguasju; on külaliste suhtes võõrastav; näitab kurvastust, kui ta juurest lahkutakse; on üsna teadlik teiste inimeste tunnetest (nutab kui sugulane nutab jne.); uurib enda peegelpilti Sensoorne areng: laps kohandab oma asendit, et huvipakkuvad objekti näha; on väga tähelepanelik ja jälgib teise lapse tegevusi suurendatud tähelepanelikkusega; keerab end heli poole, mida kuuleb kõrvatasandil; lapsel kujuneb välja lemmikheli, -lõhn vms; liigutab mänguasja käest- kätte, tunneb ära tuttavaid viisijuppe, see rahustab teda Intellektuaalne ja keeleline areng: laps teab mitmete sõnade tähendust (emme, issi, aidaa);
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.
Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Ausra Augustinaviciute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers- Briggs'I küsimustikule vastavad lühendid. · ILE Intuitiivselt-loogiline ekstravert ("Otsija", ENTP) · SEI Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja", ISFP) · ESE Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja", ESFN) · LII Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane", INTJ) · EIE Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja", ENFJ ) · LSI Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor", ISTJ) · SLE Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal", ESTP) · IEI Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik", INFP) · SEE Sensoorselt-eetiline ekstravert ("Poliitik", ESFP)
2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine
19.12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas
Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund) Primaarne mälu- harjutamine ja unustamine (kestus sekundid) PÜSIMÄLU: Sekundaarne mälu- unustamine (kestus minutid...aastad) Tertsiaarne mälu- unustamist pole(kestus püsiv) Mäluhäired Pea trauma Vereringe häired Mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid Intokatsioon Hormoonid Täielik mälukaotus ehk amneesia Lühiaegsed mäluhäired ehk hüperamneesia.
148. Seljaaju siseehitus: spinaalganglion selgmine juur mediaanvagu kontaktneuron hallnide tagumine väät tagumine-külgmine vagu seljaajunärvi selgmine haru hallaine (tagasarv) tundenärvirakud (sensoorne) motoorne neuron külgsarv valgeaine (külgmine väät) eessarv seljaajunärvi kõhtmine haru seljaajunärv eesmine-külgmine vagu tsentraalkanal eesmine väät
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut
Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor,
.................................................................................. 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register.................................................................................................................... 5 4.Lühiajaline mälu........................................................................................................................ 5 4.1.Õppimise tõhustamine........................................................................................................ 6 5.Pikaajaline mälu.......................................................................
– Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted: bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on piiratud sisendsignaalide hulgaga, kestab alla ühe sekundi primaarne mälu – infot salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel, kättesaadavus väga kiire, uus info asendab vana, maht vähene, kestab sekundeid.
mitmekesine, rikkalik. Avarad magamistoad Korralikud tualettruumid valgusrikkas,avar,mugav, kaasaegne pallaslastele,kus igaüks vastuvõetav,armastatav õpetajate poolt. Ruumid on varustatud kaasaegse tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloogilistest materjaalidest. väikesed uurimiskeskused Igas lasteaias peab olema mitte ainult võimlemissaal, kuid ja terve kompleks spordivarustusega bassein avalik staadion batuudiruum meditsiiniline ja massaazikabinet Soolakamber Sensoorne ruum. Spetiaalselt varustatud ruum, ravi-proffilaaktiliste seansside jaoks, mis on vajalik nii erivajaduste lastele kui ka täiskasvanutele, ning ka tervete inimeste elukvaliteedi paranemiseks. Sensoorses ruumis toimud mõjutamine 3 taju protsessidele: tunnetavale ,kuuldavale ja nähtavale ( kompimistunne, helid ja värvid) kinnine liuväli koht,kus saab õppida liikluseeskirju, valgusfooridega, ülekäigurajatega, sildadega,tuunnelitega ja laste autopargiga. mini-loomaaed
annaabi.ee 
