Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona.
haldamisel ning juhtimisel. Infovoog on logistilise juhtimise alus. Info kiire kulgemise ja sellele kiire reageerimise abil saab firmasse tulevad ja väljuvad kaubavood omavahel sobitada. Rahavoog on kauba ostmisel sooritatud maksetega. Rahavoog liigub materjalivoole vastupidises suunas. Laiendatud toode Müüja poolt pakutav - Turundusjuhi otsused Diagnostikaprogramm Vastassuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, ületab kliendi ootusi toote suhtes, mis id, viirustõrje, pakendi, valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või annavad teatud kasutatud uue vastu kõrvaldamispunktini
Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks 2.Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel 3.Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse
Kui plahvatus toimub piirkonnas, mis juhtub olema suunaga Maa poole, võivad laetud osakesed mõne päevaga meie lähikonda jõuda. Päikesetuule osakesed eemalduvad Päikesest tavaliselt keskmise kiirusega 450 km/s, seega kulub neil umbes neli päeva, et katta ligikaudu 150 miljoni kilomeetrine vahemaa Maani jõudmiseks. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s. Sel juhul on laetud osakeste Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kui laetud osakeste voog prootonid ja elektronid - jõuab Maa pihta, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja. 6 2.1 Juhtumeid ajaloost 1859. aastal viis tugev magnettorm rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar.......................................................................
Osakeste-lainete printsiip Sissejuhatuseks Laineteooria Korpuskulaarteooria Valgusele on omane dualism, s.t. kahesugused käitumisviisid Vastavalt sellele printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused Valgus kui footonite voog Teooria loojaks M. Planck 1900. a püstitatud hüpotees Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog.
Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Looduslik radioaktiivsus: *Aatomi tuumade iseenesliku muutusega kaasnev kiirgus. *Kiirgus koosneb 3eriliiki kiirtest. *Erinevad kiirgused käituvad magnetväljas erinevalt ja nende aine läbimisvõime on erinev. Alfa-kiirgus : *Magnetväljas kaldub kõrvale nagu positiivsete osakeste voog. *alfa-osake on heeliumi aatomi tuum. *Ioniseerib ainet tugevasti, läbimitungimis võime väike.Neeldub juba paberilehes. Beeta-kiirgus : *Kaldub kõrvale nagu negatiivsete osakeste voog. * alfa-kiirgus on erineva kiirusega elektronide voog. Ioniseerimis võime väiksem, läbimisvõime suurem kui beeta-osakesel. Beeta-osake: *Magnetväli ei kaldu kõrvale. *Suure energiaga prootonite voog. *Läbimisvõime väga tugev, ei ole olemas ainet, mida ta ei suudaks läbida, saab aint nõrgestada.
võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine Poolestusaeg... ..
5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values of 1-1.5 kW / m. SISSEJUHATUS Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m. 1. PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS Kuramaa piirkonnas aga on laineenergia intensiivsus juba mõnevõrra suurem. Üksikutes võrgupunktides võib seal võimsus olla kuni 2,5 kW/m, tavalised on aga väärtused kuni 2 kW/m.
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused
evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse häving ja halli massi õitseng, sest kõik üritavad internetis näida täiesti ainulaadsed, kuid kui vaatleme asja kaugemalt, ei leia
vastandväärtus.Võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Es= mc2= ( Zmp+ Nmn- Mt)* 931,5 MeV. Eriseosenergia on tuuma seosenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt: tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. M= Zmp+ Nmn- Mt. 5) Radioaktiivsus: aatomi lagunemine laetud osakesteks (voog= kiirus) ja teiseks aatomiks, mille keem om. on esialgse aatomi omadustest erinevad. Alfakiirgus: radioaktiive elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. ZAX= 4 A-4 2 He+ Z-2 Y. Tekib uus el. , mis on tabelis võrreldes lähteelem. 2 kohta eespool.(varjestamine paberilehe või väikese õhukihiga, väike läbimisvõime, ohutu) Beetakiirgus: elektronide voog, mis tekib radioaktiivse el. Ühe neutroni muundumisel prootoniks.uus keem el. mis on tabelis ühe koha võrra tagapool. ZAX= -10e + Z+1AY.(varjestamine metal- lehega, suur läbimisvõime, ohtlik) Gammakiirgus: on elektromagnetvälja kvantide voog, mis tekib tuuma siirdel
ujukoma täpsust, mis tuli koos vastava videokaardi DirectX9 spetsifikatsioonile. GPGPU Referaat 2010 3. GPGPU JA GPU PROGRAMMEERIMISE KONSEPTSIOON 3.1 GPGPU programmeerimise kontseptsioone GPU on spetsiaalselt mõeldud graafika jaoks, seega on GPU väga piiratud operatsioonide ja programmeerimise osas. Oma olemuselt on GPU tõhus lahendadades probleeme, mida saab lahendada kasutades voog töötlust. Riistvara saab kasutada ainult teatud kindlal viisil. Ideaalsed GPGPU rakendused on suure andmekogumiga, kõrge paralleelsusega ja minimaalse sõltuvusega andme elementide vahel. 3.2 GPU programmeerimise kontseptsioone 3.2.1 Arvutus vahendid CPU'l on saadaval erinevaid andmetöötlus vahendeid: · Programmeeritavaid protsessoreid · Rasterizer · Tekstuuri üksus · Ekraanipuhver 3.2.2 Voog tekstuurina
Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7
Alfakiirguse väike läbimisvõime tuleneb tema suurest massist, tugevast elektrilaengust ja alfaosakeste väikesest kiirusest. Alfakiirgus Väline alfakiirgus inimesele ohtlik ei ole, sest isegi naha surnud rakkudest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt. Kokkuvõte Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed () Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfakiirgus on alfalagunemisel tekkiv alfaosakeste voog. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Alfalagunemine http://et.wikipedia.org/wiki/Alfaosake http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/Radio_AKII.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Alfakiirgus Tänan kuulamast!
Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui aatomituum neelab alla ühe neutroni. TERMOTUUMAREAKTSIOON AHELREAKTSIOON (kui neutrone on rohkem) NT: vesinikupomm NT: tuumapomm IONISEERIV KIIRGUS- suure osakeste, kvandi energia voog. ALFAKIIRGUS BEETAKIIRGUS GAMMAKIIRGUS Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog. Suure energiaga footonid. Raske tuuma lagunemine. Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine. lagunemine. Levib vähe. Kahjustab Peatub nahal. Põhjustab Läbimurre suur. Kahjustab kudesid. põletusi. organismi ka siis, kui
arv ligikaudu võrdne. · Raskemate elementide (Z>30) stabiilsetes isotoobides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks. Radioaktiivsus · 1896 Atonie Henri Becquerel · Marie Pierre lurile · Uraan, raadium, poloonium · Tuumade iseeneselik kiirgus. Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivsest kiirgust on kolme liiki. · . kiirgus läbib vaevalt paberilehe. Heeliumi tuumade voog. · . kiirgus võib läbitungida kuni 3 mm alumiiniumilehest. Elektronide voog. · . kiirgus läbib mitme cm beetoni. Suure sagedusega elektromagnettained. · Kirguse tekke mehhanismi seletatakse tuuma füüsikas mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega. Redjolkina Maria
gov M Päike kui A termotuumareaktor A TE A D U H H S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv M ja kuuma gaasi pilv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog A A TE A D U S fotod: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov M A
Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest. Radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nim radioaktiivseks kiirguseks. Magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus kolmeks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Alfakiirgus on heeliumi tuumade voog , *tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur, *a-kiirgus on väikese läbimisvõimega, peatab juba paberileht. RAK: *vähieavis vähirakkude tapmiseks; *tööstuses (nt paberivabrikutes) staatilise elektrilaengu kõrvaldamiseks; *mõnedes suitsuandurites; *pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiaallikates (kosmoseaparaadid, südamestimulaator) Beetakiirgus on elektronide voog, *tekib kui tuumas on liiga palju neutroneid
Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja Elektrinihe=laeng/pindala tugevusel on uuritav väärtus: magnetvälja tugevus=voolutugevus/joone pikkus Väljavektori voog näitab välja jõujoonte Magnetvoog = magnetinduktsioon ×pindala läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = = B S cos = Bn S elektrinihe ×pindala D = D S cos = Dn Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise Gaussi seadus magnetvälja kohta: magnetvoog pinna võrdub selle pinna poolt piiratud läbi kinnise pinna võrdub nulliga. Magnetvälja elektrilaengute algebralise summaga jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa
elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 [C] punktlaeng,0 - dielektrilise läbitavuse konstant või vakuumi dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes
mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega. Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel
Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg
Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna.
: toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus Magnetvälja abil hästi eraldatavad Alfakiirgus kaldub magnetväljas kõrvale nii nagu positiivselt laetud osakeste voog Beetakiirgus nii nagu kergete negatiivselt laetud osakeste voog Gammakiirgus magnetväljas suunda ei muuda Alfakiirguse osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatoni tuumad Beetakiirguse osakesed on elektronid Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Gammakiirgus on nähtava valguse sugulane, ent tema kvandid-footonid on nähtava valguse omadest miljoneid kordi suurema energiaga Radioaktiivsete kiirguste läbimisvõime
Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas
selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Ee t L= I 7. Radioaktiivsus ja -kiirgus - Radioaktiivus on moningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks voi keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivse kiirguse liigid -kiirgus heeliumi tuumade voog (positiivne laeng) -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus vaikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) 8.
tasandiga risti. Tasandi suhtes sümmeetriliselt paiknevates punktides on väljatugevus suuruselt ühesugune ja suunalt vastupidine. Kui me kujutame ette silindrilist pinda, mille moodustajad on risti tasandiga ja põhjad S asetsevad tasandi suhtes sümmeetriliselt. Rakendades sellel pinnal Gaussi teoreemi. Voog läbi külgpinna puudub, sest En ( vektori E projektsioon pinnanormaalil) on igas punktis võrdne nulliga. Põhjade korral langeb En kokku E'ga. Sellest tulenevalt on summaarne voog läbi pinna 2ES. Pinna sees paikneb laeng S. Vastavalt Gaussi teoreemile peab , millest . Näeme, et tulemus ei sõltu silindri pikkusest. Seega on mistahes kaugusel tasandist väljatugevuse suurus ühesugune. Lõplike mõõtmetega tasandil on ülalsaadud tulemus õige ainult nende punktide jaoks, mille kaugus plaadi äärest on oluliselt suurem kaugusest plaadi endani. · Kahe erinimeliselt laetud tasandi väli.
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku.
Port Ava Usage Kasutus Interaction overview: Activity Final Node Tegevuse viimane sõlm Constraint Kitsendus Fork Node Harusõlm Interaction Vastastikune mõju Join Node Ühendus sõlm Note Märge Control Flow Kontroll voog Decision Node Otsuse sõlm Initial Node Alguspunkt Interaction Use Vastastikuse mõju kasutus Merge Node Ühendus sõlm Deployment: Koondamine Aggregation (Shared association) Selts Association (Without aggregation) Kompositsioon
Massidefekt- tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Radioaktiivsus- aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseke aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. Looduslik radioaktiivsus- tuumade iseeneslilk muundumine. Tehisradioaktiivsus- tuumareaktsioonide tulemusel tekkinud isotoopide radioaktiivsus. Alfakiirgus- radioaktiivse elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest. Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule.
täites taeva virmalistega. (pildil: Vasakul Päike ja paremal Maa koos ümbritseva "kaitsva" magnetväljaga.) Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel. Kõrghetk oli aga
Elektrinihe = 1 2 pindala D ühik m voolutugevus A elektrinihe tekib: Magnetvälja tugevus = 1 joone pikkus H ühik m Väljavektori voog näitab välja jõujoonte läbiminekut mingist pinnast. Elektrinihke voog = elektrinihe × pindala Magnetvoog = magnetiduktsioon × pindala D = D S cos = Dn S = B S cos = Bn S Magnetvoo ühik veeber 1 Wb = 1T 1m2
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
Elektromagneetiline induktsioon Koostatud: 27.Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu ma...
aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A massiarv, Z tuumalaeng (prootonite arv), N neutronite arv; · isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: · -kiirgus He aatomi tuumade voog; · -kiirgus elektronide voog - (või positronide voog +); · kiirgus väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus; · elektronihaare tuum neelab elektroni K või L kihilt. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VII. Keemiline side 1. Keemiline side Keemiline side ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side; · keemilise sideme pikkus kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis;
aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A – massiarv, Z – tuumalaeng (prootonite arv), N – neutronite arv; • isotoobid – sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: • α -kiirgus – He aatomi tuumade voog; • β -kiirgus – elektronide voog β- (või positronide voog β+); • γ –kiirgus – väga kõrge sagedusega elektromagnetlainetus; • elektronihaare – tuum neelab elektroni K või L kihilt. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VII. Keemiline side 1. Keemiline side Keemiline side – ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side; • keemilise sideme pikkus – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis;
koos kondensaatorite ja takistitega. Oma mõõdult on ta kuskil 1mm. kasutatakse elektroonikas -autodes, telerites, mobiilides jne. 4. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist.Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa-, beeta- või gammalagunemise teel. Alfa-kiired on heeliumi tuumade voog. Need kiired on väga väikese läbitungivusvõimega. + laenguga. Beeta-kiired on elektronide voog. See kiirgus on negatiivse laenguga. Need kiired võivad läbi tungida mõne mm alumiinium plekist.Gamma-kiired on laenguliselt neutraalsed, kuid väga suure läbitungimisväimega. Mida suurem on elemendi järjekorranumber, seda suurem tõke on ta gamma-kiirgusele.
Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu: Assimileerimiseks 0,34 g C/g N Redutseerimiseks 1,72 g C/g N KOKKU 2,06 Vastus: C kulu= 140*2,06*2(produktsiooni keskmine C 50%)= 576,8 kg NPP ha-1 a-1 Sümbiontse sidumise korral N: N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4. Mulla hingamine ehk CO2 emissioon mullast on maismaaökosüsteemide süsinikubilansis suuruselt teine voog. Osa ökosüsteeme on atmosfääri suhtes CO2 allikad, osa vähendavad CO2 hulka atmosfääris. Mulla hingamine oli 9,1 t C ha-1 ehk 0,9 kg m-2 aastas. Taimedesse salvestus 4,2 t C ha-1 ja aastane varisevoog mulda oli 7,4 t C ha-1. Leostumise, erosiooni ja metaani emissiooni võib lugeda nulliks. Kas ökosüsteem on C allikas või salvestaja? Leidke resultantvoog. Vastus: Sisse taimedesse 4,2. Sisse mulda 7,4. Välja 9,1. sümbol kolmnurk 11,6 – 9,1 = 2,5 t C ha-1 a-1
Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi elementaarlaengu kohta tuleb kahe aatommassiühiku suurune mass. Sama suur laeng ja mass on heeliumituumal. Seega Alfaosake on heeliumituum. Radioaktiivsel alfaosakese lagunemisel tekib heelium. a- kiirgus Heeliumi tuumade voog b- kiirgus elektronide voog g- kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nihkereegel. Alfa-lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aaotmmassi ühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis kahe ruudu võrra ettepoole. - Alfa-lagunemine Beeta-lagunemine. Tuumast väljub elektron, mille tõttu tuuma laeng suureneb ühe võrra, mass jääb aga peaaegu muutumatuks.
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus.
mootorisse elektroonilisel teel. Lennukimootorid töötavad erinevates kõrgustes. Lennu kõrguse kasvades väheneb õhutihedus ja mass, mis on vajalik küttesegu stöhhiomeetriliseks põlemiseks. Järelikult väheneb kõrguse kasvamisel ka mootori võimsus. Nimetatud puudust on võimalik kompenseerida ülelaadimisprotsessi rakendamisega mootori töös. Seda eelkõige turbolaadurite kasutusele võtuga. Lennukõrgusest ja mootori erinevatest tööreziimidest tingitult on heitgaaside voog erinev. Seega tuleb antud faktorit arvestada turbolaadurite töö efektiivsuse tõstmises, selle konstruktsiooni arendamises ja mootori ning turbokompressori kaitses. Ülelaadimiseta mootori (normaly/naturally aspirated engine) korral rõhk sisselaskekollektoris ei kasva kõrgemaks atmosfääri rõhust. Ülelaadimisega mootori (supercharged engine) korral on absoluutrõhk sisselaskekollektoris 40 .... 45 tolliHg ( 0,135 ... 0,155 MPa).
Osoonikihi kahanemine Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste, loomade tervist. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini
9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25
Tuhala vallarahvalik nimetus oli Nõiavald. Asukoht Tuhala nõiakaev asub Kose vallas, Harjumaakonnas. Nõiakaevu lähedal on 11 muistset asulakohta. Huvitav teada Tuhalasse pole mõtet maja ehitada, kuna Tuhala pealolev pind võib iga hetk sisse kukkuda. Energiasammas Energiasammas on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga keerisena ja lainetena ülespoole liigub. Just sellepärast iseloomustab seal elavaid inimesi pikaealisus.
2)kulla aatomites peavad olema laenguga osakesed. Palnetaarne aatomi mudel: aatomi keskel on tuum mis on enamus aatomi massist. Tuumas: (+) prootonid ja laenguta neutronid. Ümber tiirlevad (-) elektronid. Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. X=elemendi nimi Z= järje nr. A=nukleonide arv, aatommass N= neutronite arv N=A-Z Radioktiivsus-tuumalagunemine. Tuumalagunemine toimub alfa või beetalagunemise , gammakiirgus alfa:heeliumi osakesed, beeta:elektronid, gamma: footonite voog nukelonid koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron
Body art Üldiselt Body art ( kehakunst)- kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse- ja materjalina inimkeha. Kunst koosneb inimkeha peal, koos või sellest tehtud asjadest Kõige levinumad on tatoveeringud ja keha augustamine Ajalugu Sai alguse ürgajal erinevatest hõimukultuuridest Body arti kasutati enamasti rituaalidel (lapsest saab täiskasvanu, abiellumine, sõjaks või jahiks valmistumine, lapse sõnd jne) Tähendusel ei ole piire Modernne kunst 1960-ndatel otsisid kunstnikud uusi mooduseid eneseväljenduseks Uus kunstistiil (voog)- keha värvimine (happening, performance) Põhilised osavõtjad: Günter Brus, Otto Mühl, Hermann Nitsch and Rudolf Schwarzkogler Sai peamise alguse Austrias (sealt levis edasi) Kunstnikke kutsuti selles valdkonnas actionists-ideks ehk tegijateks Hiline body ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
