õppimise ja mälu aspektidega Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks · Vasak ja parem poolkera · Otsmikusagarad vastutab planeerimise, mõtlemise ja impulsi kontrolli üle · Kiirusagarad kombineeritakse meeleelundite info ja võimaldab ruumitaju · Oimusagarad tõlgendavad helisid sh kõnet · Kuklasagarad siin tõlgendatakse visuaalset informatsiooni: värvus, liikumine, kuju jne Aju toimimise põhimõtted: lateralisatsioon · Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje suhtest enam-vähem sümmeetriline · Funktsionaalselt saame rääkida lateralisatsioonist
Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut
Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus
Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused
(3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2.4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust)
Õppimine toimub katse ja eksituse meetodil Funktsionaalsed süsteemid NS-i teatud funktsionaalsed blokid: 1. Ajukoore toonuse tagamine e energeetiline blokk. Info vastuvõtu ja toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukas elluviimine. Limbiline süsteem. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Kukla kiiru ja oimusagarad. 3. Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. Vajalik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib
Funktsionaalsed süsteemid NS-i teatud funktsionaalsed blokid: 1. Ajukoore toonuse tagamine e energeetiline blokk. Info vastuvõtu ja toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukas elluviimine. Limbiline süsteem. 9 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Kukla kiiru ja oimusagarad. 3. Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. Vajalik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib
2) Kuigi aju poolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluses. Kasvõi kõnekeskus on ühelt poolt vasakul enamiku inimestel. Peaaju koore sagarate üldised f-d on järgmised: a) Otsmiku sagarad on seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrollina. Ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud otsmiku sagarasse. b) Kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt, peegeldavad keha tundlikkust. c) Oimusagarad. Nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad f-d nagu õppimine, mälu ja emotsioonid. d) Kuklasagar on põhiliselt seotud nägemisf-ga. Otsaju teine rühm oli basaalganglionid nemad on seotud enam liigutuste ehk metoorika regulatsiooniga. Hippocampus, mis jääb ka tegelikult rohkem otsmiku sagarate pk, on seotud mälusalvestusega. Mandeltuum on seotud vegetatiivsete ja endofriivsete reaktsioonide koordineerimisega emotsionaalsete seisundite korral.
NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Psüühika eksisteerib reaalselt (ta on olemas). Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus.
Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused
Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid Ajukoore toonuse tagamise ehk energeetiline blokk – Selle bloki põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüptaalamus ja limbiline süsteem. Asub ajukoore alustes piirkondades. Tarvilik info vastuvõtu, toimingute porgrammide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk – bloki olulisemad osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad - kukla-, kiiru- ja oimusagarad. Vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Tegevuse programmeerimise, reguleerimise, kontrolli blokk - oluliseks osaks on aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige laubasagarad. Tarvilik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Erutus- ja pidurdusportsesside kulgemine ajus
mälu - HSAM võimega inimesed suudavad täielikult meenutada elus kogetud sünmusi detailes täpsusega nt suva sündmusest rääkides suudavad taastada kuupäevi, kellaaegu jne - Erinevalt juhtumist S ei kasuta nad abivahendeid ja muidu on ka tavalised inimesed - Ajukuvamisuuringud on leidnud suurenenud hallaine mahu temporaal- ja parietaalsagarates ja suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal ja frontaalsagara vahel. VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD Kuklasagarad - Tagumine osa ajust mis paikneb kukla all. - Töötab nägemisinfo töötlusega - Keelekäär, fusiformne käär Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele - Reetina > nägemisnärv > nägemisristmik > nägemistrakt > V1 > muud nägemisinfo töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus - V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi
asetseb analüsaatori (meeleorgani) kõige kõrgem osa. Liigutuste koordinatsioon ja nende kasutamine organismi kui terviku käitumises saavutatakse koore mitmete piirkondade kollektiivse talitlusega. Signaalide vastuvõtt: - Lihaste, kõõluste ja sideaparaadi proprioretseptoritelt tagumine ja eesmine tsentraalkäär,aga ka teised ajukoore piirkonnad. - Nägemisfunktsioon kuklasagar - Kuulmisfunktsioon oimusagarad - Kompimis-, temperatuuri- ja valutundlikkus tagumine tsentraalkäär (väljad 1-3) - Haistmisfunktsioon ajukoore sisepinnal pirnikäärus Limbiline süsteem võtab osa emotsioonide tekkest. 62. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised süsteemid kesknärvisüsteemis. Retikulaarformatsiooni funktsioonid. Kesknärvisüsteemi vaatlemisel võib eristada selles kahte põhilist osa külgmiselt ja välimiselt asuvat
- Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt – Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine Balinti – mõlemapoolne kiirusagara kahjsutus, esines optiline Apraksia, simultagnoosia, optiline ataksia. VII LOENG Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine), mälu. Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat
ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Põhilülid retikulaarformatsioon, hüpotalaamus ja limbiline süsteem. 2. informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk- vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Kukla-, kiiru- ja oimusagarad. 3. tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk - adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tahtavalduseks, strateegia ja taktika tagamiseks. Laubasagarad. Blokid töötavad koordinatsioonis ja tagavad nii vajaduste rahuldamise ja uue teabe loomise. Kui rida ärritajaid toimib korduvalt samas järjestuses, siis aja jooksul rakendub vastureaktsioon automaatselt juba peale esimese ärritaja mõjumist
oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid). D) Kuklasagar põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga. E ) basaalganglionite tuumad seotud liigutuste e. motoorikaga seotud . F) HippoCampus seotud ...... g) mandeltuum - on seotud vegetatiivsete ja sisesekretoorsete reaktsioonide ja koordineerimisega emotsioonide korral. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod.
Tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Põhilüli- retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem. Ajukoorealustes pk. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Olulised osad- ajukoore tagapool asuvad pk- kukla-, kiiru- ja oimusagarad. 3. Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. Tarvilik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidavuseks, tegevuse optimaalse strateegi ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Otsustavad on aju suurte poolkerade eesmised osad, laubasagarad. Blokid töötavad tihedas koordinisatsioonis ja tagavad nii sotsiaalsete kui ka bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise.
ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Põhilülid retikulaarformatsioon, hüpotalaamus ja limbiline süsteem. 2. informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk- vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Kukla-, kiiru- ja oimusagarad. 3. tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk- adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tahtavalduseks, strateegia ja taktika tagamiseks. Laubasagarad. Blokid töötavad koordinatsioonis ja tagavad nii vajaduste rahuldamise ja uue teabe loomise. Kui rida ärritajaid toimib korduvalt samas järjestuses, siis aja jooksul rakendub vastureaktsioon automaatselt juba peale esimese ärritaja mõjumist
C. The hippocampus • Oma kehaasendist. Sooritatakse keha referentsina kasutades. Omandatud liigutused püsivad identifies the location of an objects. Both the dorsal and ventral systems are connected to the edasi hippocampus. (WGTA in primates) automaatselt ja on teadvustamata. Egotsentrilisus. • Vihjetest. Näiteks objekti poole või temast eemale minemine (visuaalne), mingi lõhna või Oimusagarad: O Keefe ja Dostrovsky, 1971: hääle järgi minemine. Allotsentrilisus (liigutuse kontrolli juhib väline objekt). • Rakud hippokampuses ja limbilises süsteemis on seotud ruumis käitumisega. • Kohast e ümbritsevast. Liigutusi juhivad ümbritsevad objektid, mis muudavad üksteise • Rakud reageerivad, kui rott on testplatvormil, ninaga kindlasse suunda (head direction
annaabi.ee 
