On põhjust kahelda allikalt saadud info täpsuses. Avaldatav materjal võib kedagi solvata või tema mainet kahjustada. Ajakirjanik esitab hinnanguliselt või kommenteeritavat materjali allikaviiteta arvamusavaldus võib tunduda ajakirjaniku sekkumisena sündmustesse. Atributeeritakse ka siis, kui loos on palju tegelasi, konflikt mille kohta on vastantlikku infot, või kui info pärineb erinevates allikatest. Atributsiooni ei kasutata: Kui reporter oli ise otse sündmuskohal ning kajastas toimunut/nähtule ja kuuldule toetudes. Seadustest rääkides. Suuliste allikate identifitseerimisel peetakse silmas järgnevat: Perekonnanime- kasutatakse alati koos eesnimega (ainult eesnimi sobib lastele). Vanust esitatakse kolmel viisil: sünniaeg, vanus või kaudne info, mille abil saab vanust tuletada. Elukoht - märkimisel jälgitakse, et infot poleks liiga palju (privaatsus).
mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilid on erinevad ka kultuuride vahel, Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine Meie üldine kalduvus on omistada see, mida teises inimeses näeme, pigem neile kui keskkonnale. Kõige tavalisem eelarvamus on isiku eelarvamus, mida vahel nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooni veaks, sest see on nii tavaline, et kui keegi on teatud moel riides või käitub teatud moel, siis on palju tõenäolisem, et omistame selle pigem tema isiksusele kui mingile välisele mõjutusele. Viimane eelarvamus on arvamus teise inimese kohta, mis osutub eneseteostuse ettekuulutuseks. Esimene mulje on äärmiselt oluline. Muljete kujundamine ja efektiivne suhtlemine Enamasti toimuvad teineteisega suhtlemise üksikasjad automaatselt ja alateadlikult.
Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: • Esmaallika info: ajakirjaniku enda nähtud. • Teisese allika info: otse pealtnägijalt-osalejalt kuuldud • Kolmanda allika info: saadud allikatelt, kes kuulsid sündmuse kohta teistelt või nt
puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid
Küsimus 1 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. ÕIG seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" E! globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" ÕIGE!
· Klassifitseeriv lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest ( tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsiv 6) Psühhodünaamilise paradigma kohaselt inimese isiksuse määrab see, kas ja kuidas ta tuleb toime arengu jooksul esinevate teadvustamatute konfliktidega. Tõene 7) Isiksuse uurimise keskkondliku programmi kohaselt.... Keskkond mõjutab isiksuse arengut 8) Millised omadused ei iseloomusta isiksusejooni? Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. · seesmine stiil ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega · globaalne stiil ma olen saamatu · Püsiv stiil Alati läheb just minul kõik halvasti · Püsiv ja globaalne stiil Minul läheb alati valesti · Väline stiil Mina ei saa sinna midagi parata, kõik on valitsuse süü · Mittepüsiv stiil
Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub - sümptomid, läbipõlemine ja selle faasid , stressiga toimetulek.
ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks.
suhtlemispartnerist) Motiivid : -nt enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat, riided, stiil, hääletoon) -strateegiline (mulje loomine); pos külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire-enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil JOHARI AKEN avatud ala endale ja teistele teada varjatud ala endale teada, teistele mitte pime ala teistele teada, endale mitte tundmatu ala keegi ei tea USALDUS- kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes Atributsiooni vead- põhjuste omistamisel tegtavad vead. Järeldus nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele.
Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld. 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, soe, ebakompetentne, külm. 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje- tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda. Korduvmulje- isikut nähakse samana. Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On
tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav
Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav.
Küsimus 10 Õige Küsimuse tekst Katsed inimestega on näidanud, et ka mitmekümne näo hulgast märkab inimene esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii? Vali üks: a. Negatiivne nägu on inetum. b. Negatiivse näoilme peale vallandub inimeses empaatiline reaktsioon ja vajadus teist inimest aidata. c. Evolutsiooniliselt väljendab negatiivne näoilme midagi halba, mis võib olla inimese elule ohtlik. Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" Püsiv stiil "Minul läheb alati valesti!" Püsiv ja globaalne "Alati läheb just minul kõik halvasti!" stiil
14 32. Loovuse komponendid juhtimises 33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid 34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid Organisatsioonis usalduse kujunemise aluseks on usaldust tekitavad juhtimisvõtted.
Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav
seda tähtsam on hinnang enesehinnangu jaoks. Inimese enesehinnang ei ole adekvaatne. Psüühiliselt terve inimese enesehinnang on 10- 15% kõrgem tema tegelikest võimetest. See on kasulik, sest motiveerib inimest püüdlema rohkemat ja võib juhtuda, et ta selle saavutabki. Enesehinnangu ebaadekvaatsus põhineb enesetaju hälvetel. Inimesel on kalduvus esitada ennast ja endast mõelda paremini, soosivalt. Üheks selliseks nähtuseks on kausaalse atributsiooni (põhjuste omistamise) üldviga: inimestel on kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga.
Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja püüdlevad millegi poole ainult sel juhul, kui on kindlad, et see õnnestub. Kriitika puhul ilmutavad nad pigem õpitud abitust, kui üritavad uuesti katsetada. Kuidas motiveerida õpilast · Lähtuda õpilase tugevatest külgedest ja huvist. · Lasta tal endal teha valikuid, osaleda reeglite kehtestamises. · Atributsiooni positiivne modelleerimine (tunnustada tehtud jõupingutuste eest). · Orienteeruda mitte tulemusele, vaid tähtsustada protsessi. · Aidata seada (ka väikesi) eesmärke. · Teha tihedat koostööd vanematega. · Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks
Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider)
Viimane tavaline kategooria pealkirjas on koht või viis. Aeg jm pole. 3. Pealkiri tehakse viimasena, kui kogu lugu on valmis ja toimetatud. On kasulik järgida mõningaid keelelisi ja vormilisi nõudeid: 1. Pealkiri on max 45 tähemärki. 2. Pealkirjas peab olema alus ja öeldisverb (eelistav aktiivne verb). Võib kasutada ka silt- pealkirju. 3. Pealkirjas ei tohi sõnu korrata. 4. Nimesid pealkirjas ei kasutata, va tuntud nimed. 5. Atributsiooni tavaliselt ei kasutata va kui uudise tuum räägib kellegi ütlustest. 6. Pealkiri on ka retooriline võte tähelepanu köitmiseks – alliteratsioonid, sõnamängud, rütmid jne. Põhivigu on pealkirjad kolme tüüpi: 1. Pealkiri jääb ebaselgeks. Pealkiri üldine, kus pole kindlat uudisväärtuslikku fakti. Põhjuseks on tavaliselt: tundmatud nimed ja raskelt mõistetavad mõisted; mitmeti
• Meeskonnatöö on hea, kus toimetaja saab lugeda esimest varianti loost. Siis saab anda kohe soovitusi ja välditakse hiljem probleeme. • Autoril võiks olla aega ise parandusi teha ja et ta oleks toimetusele kättesaadav, kuni teksti tehakse. • Toimetaja peab olema ka õpetaja. Juhtida autorit vigu nägema ja õppima neist. Muudatused, mis ei nõua konsulteerimist autoriga • Uudise värskendamine ja kohalikustamine • Puuduva atributsiooni lisamine infole • Faktide lisamine, mis ei muuda uudise mõtet • Taustafaktide lidamine • Kuriteo ja majanduslugudest ebaeetilise info väljajätmine • Väikeste kärbete tegemine, et ruumi võita • Väheoluliste lausete korrastamine ja lihtsustamine • Valesti kirjutatud nimede parandamine • Liigsõnalisuse vähendamine • Teksti viimine kooskõlasse väljaande stiiliraamatuga. • Õigekirjavigade parandamine
Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Atributsiooni teooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tahetud jõupingutustest, lahendusstrateegia valikust ja veel mitmetest teistest asjaoludest nende saavutusmotivatsioonis. Edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Iseloomustada saab kolmest aspektist: 1-inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste(põhjus inimesest endast- võimed,
Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist moslemitesse. 89. Fundamentaalne atributsiooni viga. Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused sagedamini inimese isikuomadustele ja harvemini situatsiooni teguritele. Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse. Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse. 90. Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja. Skinner???????????? 91. Anorexia Nervosa kui ,,uue aja" häire. Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa)
Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel asuvad inimesed tunduvad väiksemad, kuid nad pole kääbused (taju võimaldab hinnata õigesti objektide tegelikku suurust ja vormi, olenemata nende kaugusest ja orientatsioonist) 13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi? Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste (sisemine vs väline) selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Sisemised põhjused alluvad inimese kontrollile, seevastu välised põhjused mitte inimene on sunnitud nii käituma. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1
inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne. Kausaalne atributsioon ja selle viga Esmalt tajutakse teiste inimeste väliseid tunnuseid ja tehakse nende järgi järeldus inimeste omaduste kohta (näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel). Väliste tunnuste alusel omistatakse teisele käitumise põhjused. Selline hinnang mõjutab hindaja enda käitumist. Atributsiooni vead: Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused teise isikuomadustele ja harvem situatsiooni teguritele Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse 21. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Mälu jaotatakse sisu alusel : a) Liigutusmälu inimese poolt sooritatud liigutuste omandamine ja reprodutseerimine. See mälu on
üksteistele öeldavat ja selle väljendamist nii sümbolite kui ka käitumistega. Suhtlemis strateegiad (nt rasismi kohta): - usutavust suurendavad võtted - positiivne enese-esitus - teiste negatiivne esitus 4 Sotsiaalse konteksti mõõded (- Lalljee): - oletus - suhted - sotsiaalne eesmärk - tagajärg inimsuhtele Seletamine võib olla põhjendustega (õigustustega) või vadandustega. Omistuse (atributsiooni) protsessis inimesed toimivad «naiivsete teadlastena», kogudes faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). - Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste omistamise seletamiseks (- Jones ja Davis). Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu
Suhteliselt lihtne ja jäik instrument kategoriseerimiseks. Stereotüübid: rahvad, soolised. Tegelikult: 1) kategoriseeritaval ei pruugi olla omadusi, mis peaksid olema, näiteks, venelasel või eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused. 2)liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus. 3) ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta. 89. Fundamentaalne atributsiooni viga. Selle vea põhjused on isikus. 90. Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja. biheiviorism 91. Anorexia Nervosa kui ,,uue aja" häire. Keha kujutluse häire. Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem.
Töötaja saab ettekujutuse oma nõrkadest ja tugevatest külgedest, praegustest ja tulevastest ülesannetest, ülemuse arvamusest ja hoiakutest. Vestluse tulemused protokollitakse. HINDAMISVEAD Hindaja isikust tulenevad vead: Osaline tajumine; “info pakkimine”; ebakindlus; eelarvamused; liigne rangus / leebus; keskpärasuse sündroom; stereotüübid; atributsiooni (omistamise) põhiviga; normi väärhindamine; silmatorkavam tundub tähtsam; hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde; isikliku vastutuse osa määratlemine; konkreetsete näidete ülehindamine; realiseerimata võimaluste alahindamine. Töötajasse suhtumisest tulenevad vead: ● Sümpaatia / antipaatia ● Halo-efekt ● Hierarhia efekt ● Erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hinnangulehe ülesehitusest tulenevad vead: ● Naabruse negatiivne mõju
välised põhjused – nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused – nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory – kognitiivne dissonants e
SISEMISED VÄLIMISED SITUATIIVSED ÜKSMEEL madal kõrge madal JÄRJEKINDLUS kõrge kõrge kõrge ERISTATAVUS madal kõrge kõrge Atributsioonivead: · osaline tajumine · "info pakkimine" · ebakindlus · eelarvamused ja stereotüübid · liigne rangus/leebus või keskpärasus · atributsiooni (omistamise) põhiviga · normi väärhindamine · silmatorkavam tundub tähtsam · hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde · isikliku vastutuse osa määratlemine · konkreetsete näidete ülehindamine · realiseerimata võimaluste alahindamine · sümpaatia/antipaatia · halo-efekt · hierarhia efekt · erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne e
samuti? - NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates? - Kas teised naeravad teda vaadates? - Kas ta naerab ainult teda vaadates? Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse. Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) - välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977)
kiidetakse vaid nende loomupäraste annete eest, mis vähendab nende sees- miseks teinud. mist motivatsiooni. Kiitus peab olema seotud nende jõupingutuse tunnus- tamisega, mida laps on oskuste omandamiseks teinud – mitte lihtsalt “Küll sa oled andekas!”, vaid “Sa oled õppinud tõesti hästi seda klaveripala män- 54 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele Edu keerulisemate gima!”. Sellise nn positiivse atributsiooni metoodika tõhusust on kinnita- ülesannete lahen- nud paljud teadusuuringud. On ka selge, et edu keerulisemate ülesannete damisel tõstab enesetõhususe tunnet lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete suuremal määral kui ülesannete lahendamine, suurendades valmisolekut jõupingutuseks. kergete ülesannete Kuigi motivatsiooniga on seotud veel väga palju küsimusi, pole kind- lahendamine
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: 1) Identifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu;
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Subjektist lähtuvalt aitab neid eristusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. See on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjekiivne interpreteerimine tajumisel. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt eesmärkidele , vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: 1) Identifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu;
muutustele tundlikku protsessi. Inimkontuuri nägemata ja vaid liikuvaid punkte nähes tunneb inimene ära inimliikumise. INIMESE TAJUMINE (INIMENE KUI SOTSIAALSE TAJU OBJEKT) Inimesetaju (sotsiaalne taju) erapoolikum, hinnangulisem ja ebatäpsem kui esemete/nähtuste tajumine. See tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur on ka intuitsiooni osa. Subjektist lähtuvalt aitab neid erisusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult/automaatselt. Mõjustab tugevasti enesetaju(- hinnangut), kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Teadmiste, seisukohtade ja väärtustega
Nägu ei olemuidugi ainus väljendusvahend. Lisaks sellele on veel inimese motoorika ja kehaasendid, autonoomsed signaalid jms. Levinuimad teooriad emotsioonidest James-Lange teooria – Motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjustavad emotsioonide teket. Ehk oleme nukrad seepärast, et nutame Cannon- Brandi teooria – Taalamuse tähtsusest. Kui taalamus saadab ajukoorde oma aktiveeritud impulsi, tekib meil emotsioon. Vastasel korral mitte. Pavel Simonovi teooria – atributsiooni-idee ehk omistamise teooria. Inimene omistab oma elamustele mingi afektiivse kategooria, sõltuvalt olukordade tõlgendamisest. Emotsioonide väljendumisest füüsises Põhiküsimused selle teema all on: „Millised on objektiivselt registreeritavad tunnused inimese välimuses ja/või füsioloogilistes muutustes, mis ühemõtteliselt viitavad teatud kindla seisundi olemasolule?”; „Kas emotsioonide väljendumine on bioloogiliselt determineeritud või kultuurirelativistlik
siis negatiivsed omadused. Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel: Juku: +3+4+5= 12 Manni: +2+3+4+5+6= 20 (kummal rohkem positiivseid omadusi on) 2. Keskmise arvutamise mudel (teame mõlema kohta keskmiselt neli positiivset omadust). Juku: x= 4 Manni: x=4 Oluline on mõista, et meile piisab mõnest positiivsest või negatiivsest hinnangust, et inimesele teisi omadusi juurde omistada. 3) Atributsiooni efekt- kausaalsuse atributsiooniks nimetatakse sündmuste iseenda ja teiste käitumise põhjuste seletamist (?). 1949- anti hinnanguid prillikandjatele- nt kes kandis- hinnati töökaks, intelligentseks jne. Kokkuvõte: inimese tajumine Esmamuljet on raske muuta (ka siis kui see on vale). Negatiivne haloefekt on suurema mõjuga kui positiivne. Meid mõjutavad füüsilised omadused välimuse hindamisel. Hinnangud
Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund. Atributeerimine seletamine, põhjuste omistamine on määramatuse mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile rääkis, et ta peab minema täna arsti juurde ja ehk tal oli siis pea pulki täis tänu sellele). Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane, kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide
välised põhjused nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised. On teada, et kui inimene on kogenud ebaedu, siis kaldub ta seda põhjendama väliste teguritega, kui aga edu, siis seletatakse seda pigem seesmiste teguritega. Samas - teiste ebaõnnestumiste põhjustena kaldutakse nägema ennekõike just teise inimese isiku omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory kognitiivne dissonants e
Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. Parim näide - suitsetajad. Gibbons, Benthin (1997) väitis, et tihti selleks, et lahendada dissonantsi inimesed vahelduvad oma hoiakud - hoiakud mõjutavad (muutuvad) käitumist KUID käitumine mõni kord mõjutad (muudab) hoiakuid. Industreeritud järgimine – käitumine ei ole kooskõlas meie hoiakutega. Atributsiooni teooria: atributsioon -meie uskumused käitumise põhjustest. Heider: inimesed on naiivsed teadurid, kes seostuvad vaadeldavad käitumised põhjustega: - sisemised ja välised (situatsioonilised) Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel.
viha,põlgus/vastikus,hirm, aastasel lapsel armastus/kiindumus, tiivustatus/ülevus. Emotsiooni teooriad: 1)james/lang oleme vihased,kuna lööme; 2)cannon/bard taalamus saadav aktiveerivad impulsid ajukoorde, isik elab läbi emotsioone; 3)pavel simonov emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused.emotsioon on max minimaalselt rahuldatud vajaduse ja max määratlemata olukorra puhul; 4)kognitiivsed atributsiooni idee, afektiivne kategooria, emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse koondprodukt Emotsionaalsed seisundid: meeleolu,ärevus,stress,frustratsioon,afekt,kirg Ärevusele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid.
annaabi.ee 
