Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem.
3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP.
Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine.
kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21
õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel. Liigutusvilumuste otsest ülekandumist soodustab nii sarnane lihastöö iseloom kui ka liigutustegevuste kinemaatika kokkulangevus. Kui liigutustegevus aga ei ole oma struktuurilt ega sensoorsete impulsside poolest sarnane on positiivse ülekande puhul tegemist kaudse ülekandumisega.
Kunagi on psühholoogia kõige olulisem teadus! * Tegelikkuses--piiratum: haridus, erinevad psüühilised probleemid (diagnostika ja ravi), kutsevalik, organisatsioonid ja personalitöö (personalivalik näiteks), ... IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne.
3 PSÜHHOLOOGIA PÕHIVOOLU: 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga
halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informatsiooni väliseskkonnast kui ka organismist enesest ja juhtida kõigi elundite talitust.Jaotub KESKNÄRVISÜSTEEMIKS ja PIIRDENÄRVISÜSTEEMIKS. KNS koosnemine-eelkõige peaaju(juhib organismi talitust) ja seljaaju(ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega) PEAAJU ÜL(5)-Suuraju=juhib lihaste talitlust, otsuste
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss). Tahteliste liigutuste teostus, sujuvus, komplekssed järjestused, alateadlik aspekt skeletilihaste liigutustest, kehahoiak, tasakaal, tunnetus ja keelelise info töötlus. Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess
GENITAALHERPES Genitaalherpes Sugulisel teel leviv viirusinfektsioon Tekitaja Herpes Simplex Virus tüüp 2, harvemini Herpes Simplex Virus 1 HSV 2 infektsioon omandatakse peamiselt pärast puberteediiga Pärast esmase nakkusprotsessi läbipõdemist säilib viirus latentsena närvisüsteemi ganglionides või lümfikoes Genitaalherpes viirused paljunevad sisenemiskohas, suuõõnes või siis genitaalide piirkonnas Viiruste paljunemise tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või immuunsüsteemi nõrgendavad faktorid Prodromaalnähud: kihelus- või sügelustunne haiguskoldes, palavik, peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes Kliinilistekshaigusnähtud: herpeetilised
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad
● Mõned SM-i avaldumise asjaolud võimaldavad mõnevõrra ennustada haiguse kulgu: ● Kui esimese 5 aasta jooksul täheldatakse ainult väikest funktsioonide halvenemist, jääb kahe kolmandiku SM-i haigete tervis 15 aasta jooksul suhteliselt stabiilseks; ● kui funktsioonid algusest peale kiiresti halvenevad, tuleb 15 aasta pärast oodata funktsioonide järsku halvenemist. ● Haiguse soodsa kulu tundemärgid on järgmised: ● esialgsed sümptomid sensoorsete häirete ja nägemishäirete kujul; ● toimub häirete täielik remissioon; ● 5 aasta pärast ei täheldata funktsioonide halvenemist. Kliinilis-neuroloogilised sümptomid ● Ühe SM-i haige sümptomid võivad jahmatamapanevalt erineda teise sama haigust põdeva inimese sümptomitest. ● Kõik tekkivad sümptomid sõltuvad sellest, millises kesknärvisüsteemi osas on plaadike või kahjustus formeerunud. ● Sensoorsed häired
lootusetuse- ja abitusetunne; Third level neist arenevad välja elutühisuse ja Fourth level enesetapumõtted; Fifth level kuigi kõik eakad inimesed kogevad otseseid kaotusi (nt. tervise, elujõu, liikuvuse, sensoorsete tajude, lähedase inimese kaotus, hospitaliseerimine, elamispinna vahetus või hooldekodusse elama asumine). Vanadekodu elanike depressiooni põhjused iseseisvuse ja vabaduse kaotus; eelneva elulaadi katkestus; isolatsioon ja üksindus; eraelu puudumine; häired vannitoa ja elutoa jägamises naabriga; autonoomsuse kaotamine kinnistatud reziimi ja
109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevead seljaajunärvide selgmised, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri vastab ühele seljaajunärvi paarile, nim seljaaju segmendiks. Segmente on 31, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu- ja üks õndrasegment. 110
2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3
tühjendada ega tunnetata hästi põie täitumist. Funktsionaalset inkontinentsus - on uriinileke terve kusepõie ja ureetraga isikutel, kellel on piiratud liikumisvõime või kel esineb psüühikahäireid. Seda peetakse tavaliselt puhtaks geriaatriliseks inkontinentsiks, kuna see tüüp esineb peaaegu ainult vanadel inimestel, kes põhiliselt elavad hooldekodus. Mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus – on igasuguste eelnevate sensoorsete nähtudeta. Uriini eritub kas urineerimise järel või pidevalt. Põhjus on tavaliselt neurogeenne, mistõttu on vähenenud põiefunktsioon, kuigi viimast võivad põhjustada ka mitteneurogeensed tegurid. Hooldusprobleemid: kuseteede infekstioonid naha infektsioonid depressioon, vihane ja agressiivne unehäired ja meeleolulangus. elukvaliteedilangus enesehooldus voodi ja ihupesu vahetus
üks juhtiv ning mitmed foonilised tasandid. Seejuures jaotatakse sensoorsed korrektsioonid nii, et juhtiv tasand reguleerib liigutuste mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised tasandid kindlustavad aga liigutuste koordinatsiooni- liigutuste rütmi, lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks. 8, Oskuse säilitamine kus?- Pikaajalises mälus paikneb lai valik mälu struktuure nagu motoorsed, tajulised ja probleemilahenduse oskused, teadmised jne. 9. Sotsiaaalse õppimise teooria?- Selle teooria kohaselt on tähelepanu, mälu, kehalised võimed ja motivatsiooniline suundumus olulised tegurid, mis mõjutavad laste vaatlemise ja ettenäitamise vahendusel toimuva õppimise (observational learning) kvaliteeti ja mahtu. 10.Juhendatu avastamine võimaldab
kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine
refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust – aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust. Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine (orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5
organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele. * anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünapsid: * võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise; * kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas; * võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni;
Võimalikud tüsistused on: artriit ja entsefaliit. VÖÖTOHATIS Vöötohatist tuntakse meditsiinis nime all herpes zoster, mis tähistab ladina keeles vööd. Nimetus tuleneb lööbe leviku mustrist. Vöötohatisele eelneb tihtipeale valulik põletav tunne, tuntud ka paresteesiana (naha väärtundlikkus), haigestunud dermatoomil (kindla spinaalnärviga varustatud nahapiirkond) Rindkere on kõige sagedamini haigusest haaratud piirkond, samuti näo sensoorsete ning monotoorsete närvidega varustatud piirkonnad. Vöötohatise lööve järgib iseloomulikku vöösarnast mustrit nahal. Vöötoahtis tekib algselt paapulitena (väikesed kerkinud tähnid) mis muutuvad hiljem villideks. Kolm kuni seitse päeva pärast villide moodustumist hakkavad tekkima kärnad. Kui kärnasid mitte puudutada, hakkavad nad eralduma ja kukuvad ära 14 päeva möödudes. Pärast lööbe kadumist võib närvivalu kesta mõni kuu.
objektide olemuse kohta. 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO11, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nt
olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud.
Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks
ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO12, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud.
. 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees) 46 Mida me näeme? * Mida me ei näe – asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 47 IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed 48 Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile,
intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani) Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või ei esinenud? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus. Nt. Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd (just noticeable difference) seost Sissejuhatus psühholoogiasse 5 Sissejuhatus psühholoogiasse 6 Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks. Me näeme mitte asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte
antagonistideks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib keha siseorganite talitlust. Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed füüsilised tegevused), parasümpaatilisest (rahuolukord, keha taastumine) ja enteraalsest (seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala)
52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55. Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse, tundmused vahelduvad kiiresti. 56. Sisemise kooskõlalisuse teooria- inimesed kalduvad omaks võtma sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E
Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvideg...
Jean Piaget Piaget lähtub seisukohast, et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse: 1. Sensomotoorse arengu staadium toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3
AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED Visuaalne agnoosia-suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele
väsimus, eelmise proovi mõju järgmise proovi maitsmisele, või harjumine mõnes proovis esineva omadusega (adaptatsioon). Põhimõte: A,B,B ja B,A,B: korraga esitatakse kuni 6 kolmikut. 63. Võrdluskatsed- erinevad variandid ja nende olemus Iga proovidevahelist võrdlust sisaldav katsemeetod. PAARISVÕRDLUSKATSE: Assessor ülesanne: vastata küsimusele, kas näidised erinevad teineteisest. Kui jah, siis milliste sensoorsete omaduste poolest. Proovide esitamine: assessorile esitatakse proovipaare ühel korral mitte rohkem kui 6 ning paare võrreldakse vaid omavahel. DUO-TRIO KATSE: Eesmärk: määrata, kas antud proovide ja märgistatud ehk standardproovi vahel on sensoorne erinevus. Assessori ülesanne: assessor peab eristama, milline kahest antud proovist on identne esmalt esitatud märgistatud prooviga. Proovid võib esitada järgmiselt: standard= B, AB; AB; BA; AB; BA; BA, ei esitata AA või BB proovi.
tajuda, peavad nad õppima kompimis- ja nägemismeelt omavahel kooskõlastama. Kui laps on objekti juba haarama õppinud, võib ta seda keerata ja pöörata ning nägemisväljas lähemale ja kaugemale liigutada. Bower (1966) oli esimene, kes kolmekuiseid lapsi uurides näitas, et suuruse ja kuju jäävuse mõistmine on võimalik ka enne viiendat elukuud. Vastsündinutega kordasid seda tulemust Slater ja Morrison (1985), kasutades harjumismeetodit. Viimastel aastatel on sensoorsete süsteemide vaheliste seoste kohta väikelaste tajus palju uut avastatud. Hiljutised tööd on keskendunud meelte vahelistele suhetele, uurides, kuidas nägemine määrab täpselt asjade taktiilseid omadusi ning kuidas on seotud vastsündinu nägemine ja kuulmine. (Butterworth, Harris : 95-97) 4.2. INTERSENSOORNE TAJUMINE: NÄGEMINE JA KOMPIMINE Piaget oli seisukohal, et objektide ulatuslik kompimine, haaramine ja vaatamine on
käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaatia eksisteerib ning seda kinnitasid ka meie tulemused. Meie katsete tulemused ületasid juhusliku tulemuse positiivsete katsete protsendi (25%) 20,5 protsendipunkti võrra, seega saime tulemuseks 45,5% õnnestunud katseid kogu katsete arvust. Uurimistöö saavutas oma eesmärgi, leides
2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid) Oliivõli Külmpressimine ->neitsiõli, sellele järgneb kuumpressimine 40C juures. Neitsiõlis on sensoorsete omaduste ja vabade rasvhapete vaheline seos: 1) Extra virgin meeldiv aromaatne lõhn, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1% (väljendatakse olehappele) 2) Fine virgin lõhn on nõrgem, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1,5% 3) Semi-fine virgin külmpressitud õli, vähearomaatne, vabade rasvhapete kogus kuni 3% Seemneõlid 1) Õlid, milles on rikkalikult laur-ja müristhapet (kookos- palmiseemne- ja babassupalmiõlid)
lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect].
hüperseksuaalsus, hirmu puudumine, ülesöömine, visuaalne agnoosia. Mandelkeha kahepoolne eemaldamine põhjustas samu, aga muutis püsivalt ka sots käitumist, viies langusele rühma hierarhias. Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult. Basolateraalne osa (tugevaim seos ajukoorega) – saab sisendi sensoorsete aistingutega tegelevatest ajuosadest, käitumuslikud valikud. ’ Kortikaal-mediaalne osa(juttkeha pikendus) : saab sisendi haistesibulast, mõju emotsioonidele, tähelepanu , reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin
D - Juhtpaneel E - Mahuti Joonis 3.1. Kakaopress (GSR Cocoa F - Pump Machinery) Evelin Edro kakaomassile Kakaooast tumeda sokolaadini 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks · Eesmärk: Sensoorsete omaduste, lahustuvkarakteristikute ja edasise töötlemise seisukohalt vajaliku pulbri osakeste suuruse saavutamine · Kasutatavad seadmed: Kakaokook on mehaaniliselt tugev. See eeldab esiteks koogi töötlemist lõug- või muud tüüpi purustitega, seejärel haamer- või desintegraatorveskis. Kriitilise tähtsusega on parameetrid, mille juures protsessi läbi viiake: osakeste hõõrdumine võib pulbri temperatuuri liiga
nähtusest igakülgselt aru saada. Sensoorsed protsessid vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks. Pretseptuaalsed protsessid tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut. Lävi: minimaalne stiimuli kvaliteet, millele meeleorgan reageerib. Liiga intensiivseid stiimuleid ei saa meeleorganid tajuda. Absloluutne lävi: kas stiimul esines v mitte; erinevuslävi-kas 2 stiimult erinsid üksteisest. Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference) seost. Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill, lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud, horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel.
OBJEKTIDE JA STSEENIDE INFORMATIIVSED TUNNUSED, st need tunnused, mis objekte muust keskkonnast ja teistest objektidest eristavad ning objektide olemasolu ja asukohta näitavad. 2.2 PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva maailma esemetest, olendidest ja sündmustest. PERTSEPTIIVSED PROTSESSID KUI TUNNETUSPROTSESSIDE JÄRGMINE KÕRGEM TASE tagavad objektide ja sündmuste elementaarsete sensoorsete tunnuste omavahelise seostamise ning võimaldavad aduda nende seostatud tervikute tähendust tänu eelnevale kogemusele. TAJU on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest. Tajumine on KOMPLEKSNE PROTSESS, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu
Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside). Uudsusejanu on kõige aktiivsem vanuses 10-15 a, teismeeas oluliselt suurem kui lapse- ja täiskasvanueas Loeng 3 Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust. I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
