Axel von Nolcken on väga mitmekülgne isik, kes jahikäikude, rüütelkondlike ametite pidamise, mõisate juhtimise ning paljud teiste tegevust kõrvalt leidis aega ning huvi juurelda ka filosoofiliste probleemide üle. 1902. aastal olevat ta kirjutanud filosoofilise mõtiskluse ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" - see algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemale tõukav, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. Ei saa olla üdini egoistlik või altruistlik inimene. Pole võimalik, et üks persoon on täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse.
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest.
mitte vigastada neid. (Kraut, Richard, 2018) Siit kahest näitest juba edasi minnes, näeme, et altruistlike käitumisi vaadates saab eristada käitumise skaalat, ehk välja tuua tugeva ja nõrga altruismi. Nõrgaks altruismiks saab pidada viimast näidet, kus inimese käitumine on motiveeritud kasvõi osaliselt sellest, et see käitumine tooks midagi head teistele või ei võtaks teise heaolu ära, ilma ise oma heaolu ära andmata. Tugev altruism on teise heaolu tõstmine enda heaolu peale üldse mõtlemata, ehk see võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest. Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini
o virgutada lapsi olema head ning tunnustama neid õige käitumisviisi eest, o kasvatada lastes teiste suhtes tähelepanelikkust, kannatlikkust, viisakust, o virgutada mõtlema ja analüüsima ebaõiget käitumist, o selgitada lastele füüsilise vägivalla kohatust. Sotsiaalse tundlikkuse väljakujundamine on tähtis nii suhtlemise kui koostöö seisukohalt, aga ka globaalsemas tähenduses inimlikkuse säilitamises ühiskonnas tervikuna. Altruism Altruism on valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus. Altruismi vastandiks on egoism. Altruism on abistamiskäitumise eriline liik, mis on vabatahtlik, kõrgelthinnatav ja motiveeritud millestki muust kui tasu ootusest. Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud.
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõ...
teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Oma loomingus kujutab ta väikest inimest ehk madalat inimest. Seda iseloomustab neis olev pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt. Tsehhov leidis, et inimeses peab kõik kaunis olema. Tsehhovil oli 2 elueesmärki. Esimene oli lõpetada ülikool ja teine altruism ehk tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Altruism on vastand egoismile. Looming: Näidendid: "Ilma isata" (1878), "Ivanov" (1887), "Kajakas" (1896), "Onu Vanja" (1899), "Kolm õde" (1900), "Kirsiaed" (1904). Jutustused ja novellid:"Ametniku surm" (1883), "Daam koerakesega", "Duell", "Hingevaev", "Igav lugu", "Inimene vutlaris", "Kameeleon" (1884), "Kiri õpetatud naabrile" (1880), "Kirurgia",
Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada
toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises
toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises
patient tactful , delicate, subtle talented firm, steadfast calm honest sensitive (.) Features of one's character (nouns) altruism, unselfishness cheerfulness kindness intellect courage optimism practicality, shrewdness, pragmatism resolution independence strength
Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu
ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos. Pealmised teemad Puskini loomingus olid:
· Mees värvati Hispaania sõjaväkke, kus paistis silma mehisusega, kuid Lepanto merelahingus saadud haavad jätsid eluks ajaks halvatuks ta vasaku käe. · Viimasel eluperioodil oli vaimulik. Tunnused Sõnum, tähtsus · Toob välja mitmesuguseid · Tegi mõõtmatu sammu edasi uuemate vastandpaare, nagu idealism aegade romaani poole materialism, altruism egoism, unistus ,,terve mõistus", luule eluproosa. William Shakespeare (15641616) Meeldejääv elust Teosed · Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija · ,,Suveöö unenägu" perekonnas Stratford-on-Avoni · ,,Veneetsia kaupmees" linnakeses. · ,,Henry IV" · Õppis kohalikus ,,grammatikakoolis".
ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne
identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu
Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu.
intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle Ennetamine Ängi põhjustaja eemaldatakse enne kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi Altruism Tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega Huumor Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias Sublimatsioon Instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse
interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes
kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis- romantilist armastust. Inimestevaheline armastus · Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Armastusstiilid · Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda:
1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul. Äriettevõtete investeeringud sporti ei ole altruism või metseenlus, vaid osa ärist. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Töötasin Nõukogude Liidu ajal ametlikult "Silikaadis" laadijana. Kõlab imelikult? Tegelikult olin professionaalne korvpallur. "Silikaadiga" ei sidunud mind muu kui tööraamat ja koht, kust sain palka. Mina vähemalt mäletasin, kuhu oma palga järgi minna, kuid tõelisel tegijal Aleksei Tammistel oli palgasaamise kohti rohkem kui üks ja need ei seisnud tal meeles!
· Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik.
Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus Üheskoos saab pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele Kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider Taastuva ressursi ökonoomne kasutus
kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu. Absolutism- tugineb sellel, et inimloomus on ühesugune ning moraaliseadus või tunne tuleneb rangelt sellest. Moraaliseaduse kujundiks peetakse mõistust. Objektivism- selle järgi on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, kuid erinevates olukordades võivad printsiibid teineteist üles kaaluda, st. ei ole jäika printsiipide hierarhiat. 4. Isekus-altruism-omahuvi Isekus- omahuvi äärmus, kus lähtume alati enda soovist, kasust, vaatamata, mida see teistele inimestele kaasa toob. Omahuvi- kirjeldus, kus normaaljuhtudel käitub inimene oma soovidest. N: raamatulugemine- mind huvitab see raamat, seega ma loen seda, samas ei aita sellega kedagi teist. Altruism- isekuse ja omahuvi vastand, kus käitub lähtudes teistest. 5. Denotoloogiline, vooriste ja teleoloogiline eetika- nende erinevused. Denotoloogiline- väärtuse kandjaks on teo tulemused
esindavad mitte-formaalseid ühendusi. Ühiskondlik läbikäimine on 1970ndatel-199ndatel vähenenud. Rohkem võetakse ja jäetakse oma väärtuslikku aega perekeskis olemiseks, vähem kaardimänguõhtutele, õhtusöökidele sõpradega jms-le. "Üksi keeglisaalis" - keeglimängijaid on palju juurde tekkinud, keegliliigasid aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist. 7. peatükk - Altruism, vabatahtlikud ja heategevus Valmidus teisi aidata - sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon. 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks. 2
Kadedus- ,,kui tema suudab seda teha, suudan mina seda teha paremini" Uhkus ,,Nad ütlesid, et ma ei saa sellega hakkama- küll ma näitan neile" /positiivse ja negatiivse lähenemise erinevus!/ Kohusetunne- on hea, kuid võib osutuda ka kaitsemehhanismiks. Edu- motiveerimise maailmas pole miski nii edukas kui edu /motivatsioonikõnelustel õpib inimene paremini hindama ja jagama oma edulugusid/ Lootus- ilma lootuseta pole ka motivatsiooni Teised motivaatorid: ahnus, rivaalitsemine, altruism jne Eneseusalduse üle ehitamine/jällegi väga edukas läbi arenguvestluste/ 1. Külvamine-Loo visioon ja tuleta seda meelde regulaarselt. 2. Kastmine- eneseusaldust kosutavaks allikaks on positiivne tagasiside mitte aga pingutusastme tulemus. Oluline on saavutusi endale teadvustada! 3. Rohimine Tulemuste vaatlemine: tuleta meelde visiooni tegele tagasilöökidega arenda õppimise oskust Motivatsiooniteooriad: Pavlov ja Skinner: kiitus motiveerib E
Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks
Vaatle ja märka kõike Uuri pt rohkem kui haigust Hinda ausalt Abista loomulikult Naised ei olnud väärtustatud Haigete põetamine jäi arsti Õpilastele e meestele Hippokratese (460-377 ema) ajal ratsionaalse meditsiini domineerimine ilma teadliku õenduseta Arsti abiline, mitte eraldiseisev ametimees Ämmaemand ja amm olid aktsepteeritud ametid Ristiusu läbimurre Kristliku maailma sünd Usk jumalasse- asketism ja altruism, väetite eest hoolitsemine oli jumalale meelepärane tegevus Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid
äärest kinni Ahja mees Jaan Pedokene, kes seal kaheraudse püssiga keelatud tedrejahti pidas. Meest karistati jahtimise eest 6 rubla suuruse trahviga. Axel von Nolckeni näol oli tegemist väga mitmekülgse isikuga, kes mõisate juhtimise, rüütelkondlike ametite pidamise, jahilkäikude ning paljude muude tegevuste kõrval leidis aega ning kutsumust juurelda ka eksistentsiaalsete probleemide üle. Tema oletatavalt 1902. aastal kirjutatud filosoofiline mõtisklus ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemaletõukav omadus, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. See on nii üldiselt tunnustatud, et sellest ei tasu näiliselt rääkidagi. Siiski pühendab parun Nolcken järgnevalt teema arutelule kakskümmend ja pool vihikulehekülge. 2.4 Eduard von Nolckeni aeg Mooste mõisa viimane omanik oli Axel von Nolckeni poeg, kreisisaadik parun Eduard Georg von Nolcken,
altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt. Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam) Egoismi liigid: 1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik,
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla.
Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist , Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused Altruism- omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks Empaatia- võime seada ennast teise inimese olukorda ja elada läbi teise inimese tundeid Interaktsioon ehk koosmõju (ka vastastikmõju, vastasmõju)
Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja füsioloogiline tolerantsus (nt värvuse kiire muutus, spetsialiseerumine toidule). Adaptsioon võib toimida väga erinevatel tasanditel (nt grupitasandil altruism). Kõik adaptsioonid tulenevad LV-st (ja ainult), adaptsioon on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt),
SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete
M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane · pealiskaudsed suhted siiras armastus ja sõprus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot J. Rooste novella "Pornofilm ja pudel viina" peategelane A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Tatjana Larina
Sotsiaalne areng-seostub sotsiaalsuse kujunemisega ja käitumisoskusega Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused Altruism- omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks Empaatia-võime seada ennast teise inimese olukorda ja elada läbi teise inimese tundeid
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline
otsustavust ja valmidust teha asju paremaks. Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Ülesandesidus käitumine kätkeb endas: Töö-ja ülesandespetsiifilisi oskusi, mitteülesandespetsiifilisi oskusi, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus, juhtimise ja juhendamise oskusi, administratiivseid oskusi. Kontekstisidusat käitumist esineb kahes vormis: organisatsiooni stabiilsuse ja toimimise säilitamisele suunatud käitumine; altruism, kohusetundlikkus, sotsiaalne tundlikkus, vastutulelikkus, pühendumus, prosotsiaalne käitumine (teiste abistamine, org. kaitsmine) töö ja organisatsiooni protsesside parendamisele ja muutmisele suunatud käitumine. ennetav käitumine (initsiatiiv, arvamuse avaldamine, vastutuse võtmine) Tööalase Individuaalsetekäitumise reguleerimine erinevuste perspektiiv Baasküsimus: Millised inimesed on tulemuslikumad? Baaseeldused: Motivatsioon ja isiksuseomadused.
selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste
tavad ja kombed tundusid olevat inimesel ainuomased, siis valitses arusaam, et kõik need omadused on täielikult kultuuri loodud; valitses arusaam, et looduse poolt on antud vaid üks omadus - PAINDLIKKUS võtta omaks ükskõik milline kuju, mille kultuur või keskkond peale surub; koos ja erladi kasvanud kaksikud eo erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest,seega, ühiselt jagatud keskkond ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju. 3. Altruism tuleneb ainult moraalist - altruism ei ole meie geenides! Altruism saab olla vaid isekas! Selleks, et ellu jääda tuleb teiste vastu olla hea ja neid abistada - sellega suurenevad ka enda ellujäämise võimalused. Ühiskonna areng ei tähenda paratamatult individualismi kasvu. Kõik kaasaegsed ühiskonnad käsitlevad autonoomset ja sõltumatut inimest kui ülimat väärtust, kelle õigused tulenevad temast endast ja pole kellegi poolt võõrandatavad. 4
omad. Ebavõrdsus väljendub halvemas tervisesüsteemis, nõrgemas (või isegi puudulikkus) hariduses, madalamas palgas ja nii edasi – ja seda kõik sellepärast, et enamus ei suuda näha kaugemale enda ühiskonna muredest ning ei pea tarviklikuks muretseda näiteks Keenia näljahädadest. Selle lahendamiseks tuleks muuta rahajaotust, iga riik, keda ei loeta vaeseks, peaks teatud protsendi oma riigi eelarvest panustama teiste riikide arenguks ning aitamiseks ning leidma balansi egoismi ja altruism vahel. Kuid õilis eesmärk oleks raha kaotamine, sest meie rahandussüsteem on ehitatud võla peale, mida me ei saa mitte kunagi ära maksta ning sellest teenivad vaid pankurid ning suurkorporatsioonid (huvi korral soovitan vaadata eestlaste loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi meie maailmasüsteemile ja –korrale, sealhulgas rahandussüsteemile). Kui me tõesti soovime elada õiglases maailmas, siis tuleb selle nimel tööd teha,
● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse:
motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. FLFI.02.003 Eetika alused Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides – eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada
Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele.
armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud", valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus, seksuaalsus, vaimustus, valu, ärevus, rahuldus, altruism ja armukadedus. See on defineeritud kui: Intensiivne vajadus kuuluda kokku teisega. Vastastikust armastust seostatakse rahulduse ja ekstaasiga, vastamata armastust aga tühjuse, ärevuse või lootusetusega. Sügav psühholoogiline virgeseisund. Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust
kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a) prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused
praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse
tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. Tagajärg iseendale kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle pärast seda tehti (ALTRUISM), või on kasu üldine st kõigile kasulik (UNIVERSALISM) Eetikateooriad · Deontoloogiline teooria - otsuse tegemisel arvestatakse sellega, kas tegu, mida tehakse on ise moraalne ja õige, kas sellel on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, millest tegutsemisel lähtutakse Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast Privaatsust tuleb tagada. Inimene peab alati rääkima tõtt.
annaabi.ee 
