Axel von Nolcken on väga mitmekülgne isik, kes jahikäikude, rüütelkondlike ametite pidamise, mõisate juhtimise ning paljud teiste tegevust kõrvalt leidis aega ning huvi juurelda ka filosoofiliste probleemide üle. 1902. aastal olevat ta kirjutanud filosoofilise mõtiskluse ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" - see algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemale tõukav, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. Ei saa olla üdini egoistlik või altruistlik inimene. Pole võimalik, et üks persoon on täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse.
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus. nimese peamiseks anonüümselt. käitumise mtiiviks on saada kiitust. Inimesed on valmis minema uppujale ...
mitte vigastada neid. (Kraut, Richard, 2018) Siit kahest näitest juba edasi minnes, näeme, et altruistlike käitumisi vaadates saab eristada käitumise skaalat, ehk välja tuua tugeva ja nõrga altruismi. Nõrgaks altruismiks saab pidada viimast näidet, kus inimese käitumine on motiveeritud kasvõi osaliselt sellest, et see käitumine tooks midagi head teistele või ei võtaks teise heaolu ära, ilma ise oma heaolu ära andmata. Tugev altruism on teise heaolu tõstmine enda heaolu peale üldse mõtlemata, ehk see võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest. Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini
o kasvatada lastes teiste suhtes tähelepanelikkust, kannatlikkust, viisakust, o virgutada mõtlema ja analüüsima ebaõiget käitumist, o selgitada lastele füüsilise vägivalla kohatust. Sotsiaalse tundlikkuse väljakujundamine on tähtis nii suhtlemise kui koostöö seisukohalt, aga ka globaalsemas tähenduses inimlikkuse säilitamises ühiskonnas tervikuna. Altruism Altruism on valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus. Altruismi vastandiks on egoism. Altruism on abistamiskäitumise eriline liik, mis on vabatahtlik, kõrgelthinnatav ja motiveeritud millestki muust kui tasu ootusest. Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii,
ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? Tasu pakkumine on ka keelatud.
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõ...
teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Oma loomingus kujutab ta väikest inimest ehk madalat inimest. Seda iseloomustab neis olev pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt. Tsehhov leidis, et inimeses peab kõik kaunis olema. Tsehhovil oli 2 elueesmärki. Esimene oli lõpetada ülikool ja teine altruism ehk tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Altruism on vastand egoismile. Looming: Näidendid: "Ilma isata" (1878), "Ivanov" (1887), "Kajakas" (1896), "Onu Vanja" (1899), "Kolm õde" (1900), "Kirsiaed" (1904). Jutustused ja novellid:"Ametniku surm" (1883), "Daam koerakesega", "Duell", "Hingevaev", "Igav lugu", "Inimene vutlaris", "Kameeleon" (1884), "Kiri õpetatud naabrile" (1880), "Kirurgia",
Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada.
on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus SÕPRUS on individuaalselt valiva iseloomuga,vabatahtlik vastastikusel sümpaatial põhinev suhe. Inimesed sõbrunevad sagedamini enesele vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega. ARMASTUS
on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine. ALTRUISM seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises. PATRIOTISM kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. Eetika kategooriad Sõprus Armastus Õnn Kohus SÕPRUS on individuaalselt valiva iseloomuga,vabatahtlik vastastikusel sümpaatial põhinev suhe. Inimesed sõbrunevad sagedamini enesele vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega. ARMASTUS
patient tactful , delicate, subtle talented firm, steadfast calm honest sensitive (.) Features of one's character (nouns) altruism, unselfishness cheerfulness kindness intellect courage optimism practicality, shrewdness, pragmatism resolution independence strength
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos. Pealmised teemad Puskini loomingus olid:
· Mees värvati Hispaania sõjaväkke, kus paistis silma mehisusega, kuid Lepanto merelahingus saadud haavad jätsid eluks ajaks halvatuks ta vasaku käe. · Viimasel eluperioodil oli vaimulik. Tunnused Sõnum, tähtsus · Toob välja mitmesuguseid · Tegi mõõtmatu sammu edasi uuemate vastandpaare, nagu idealism aegade romaani poole materialism, altruism egoism, unistus ,,terve mõistus", luule eluproosa. William Shakespeare (15641616) Meeldejääv elust Teosed · Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija · ,,Suveöö unenägu" perekonnas Stratford-on-Avoni · ,,Veneetsia kaupmees" linnakeses. · ,,Henry IV" · Õppis kohalikus ,,grammatikakoolis".
huvidest ning näha tervikut. Spetsiifilisemalt liigitaksin eri vormidest end eelistus-utititarismi alla, kuna pigem soovin, et minu teod rahuldaksid igaühe soove ning liikidest reegli-utilitarismi alla, kuna minu jaoks on õigem näha suurt pilti. Samuto saab minu meelest tuua paralleele utilitarismi ja kohuse-eetika vahel, nagu näiteks teiste huvide seadmine enda huvide ette (Kanti teooriates). Altruismi osa ei pea ma tähtsaks oma eetikas, sest selle osakaal on liiga väike. Ma arvan, et altruism saab suuremaks osaks, siis kui ma saan endale hoolealused, kelle heaolu on minust sõltuv (näiteks lapse sünd või vanemate hooldamine). Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Pigem arvan, et ma ei lähtu vooruseetikast, sest inimesed kelle iseloomu omadus ei ole
identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu
Üks ütleb, et inimene ei saa altruistlik olla, teine ei kohusta altruismiks, kuid väidab selle võimalikkust. 32. Psühholoogilise egoismi poolt: Altruistlik käitumine ainult näib sellena, ka nauding on egoistlik hüve, mida saadakse.Tegutsedes aga ei ole me alati teadlikult tegutsemas omakasu eesmärgil, see võib ka lihtsalt kaasneda. Igaüks teebs elle teo, mida ta kõige rohkem tahab. On kaheldav, kas alati teeme seda, mida enim tahame. 33. Eetilise egoismi poolt: Altruism on destruktiivne, egoism on voorus. Tee teistele seda, mida tahad vastu saada. EE vastu: Äärmuslike egoismi ja altruismi vahel on palju valikuvariante veel, seega tundub egoism voorusena altruism desktruktiivsena väär dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35
Sigmund Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Di...
interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes
kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis- romantilist armastust. Inimestevaheline armastus · Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Armastusstiilid · Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul. Äriettevõtete investeeringud sporti ei ole altruism või metseenlus, vaid osa ärist. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Töötasin Nõukogude Liidu ajal ametlikult "Silikaadis" laadijana. Kõlab imelikult? Tegelikult olin professionaalne korvpallur. "Silikaadiga" ei sidunud mind muu kui tööraamat ja koht, kust sain palka. Mina vähemalt mäletasin, kuhu oma palga järgi minna, kuid tõelisel tegijal Aleksei Tammistel oli palgasaamise kohti rohkem kui üks ja need ei seisnud tal meeles!
· Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik.
Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus Üheskoos saab pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele Kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider Taastuva ressursi ökonoomne kasutus
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
esindavad mitte-formaalseid ühendusi. Ühiskondlik läbikäimine on 1970ndatel-199ndatel vähenenud. Rohkem võetakse ja jäetakse oma väärtuslikku aega perekeskis olemiseks, vähem kaardimänguõhtutele, õhtusöökidele sõpradega jms-le. "Üksi keeglisaalis" - keeglimängijaid on palju juurde tekkinud, keegliliigasid aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist. 7. peatükk - Altruism, vabatahtlikud ja heategevus Valmidus teisi aidata - sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon. 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks. 2
Kadedus- ,,kui tema suudab seda teha, suudan mina seda teha paremini" Uhkus ,,Nad ütlesid, et ma ei saa sellega hakkama- küll ma näitan neile" /positiivse ja negatiivse lähenemise erinevus!/ Kohusetunne- on hea, kuid võib osutuda ka kaitsemehhanismiks. Edu- motiveerimise maailmas pole miski nii edukas kui edu /motivatsioonikõnelustel õpib inimene paremini hindama ja jagama oma edulugusid/ Lootus- ilma lootuseta pole ka motivatsiooni Teised motivaatorid: ahnus, rivaalitsemine, altruism jne Eneseusalduse üle ehitamine/jällegi väga edukas läbi arenguvestluste/ 1. Külvamine-Loo visioon ja tuleta seda meelde regulaarselt. 2. Kastmine- eneseusaldust kosutavaks allikaks on positiivne tagasiside mitte aga pingutusastme tulemus. Oluline on saavutusi endale teadvustada! 3. Rohimine Tulemuste vaatlemine: tuleta meelde visiooni tegele tagasilöökidega arenda õppimise oskust Motivatsiooniteooriad: Pavlov ja Skinner: kiitus motiveerib E
selged. Eetilise mõtte kriitilise taseme küsimuseks on: mil viisil pean käituma, kui mu kriitilise mõtlemise võime on halvatud ja konkreetse juhtumi üksikasjad ie ole täpselt teada? Siis tuleb lähtuda tüüpsituatsiooni kohta käivast printsiibist, mida ollakse varem õppinud või kasutanud = tuleb lähtuda esmapilgu-printsiibist. Hare kuldreegel: Toimi teiste suhtes ainult sellisel viisil nagu sa sooviksid enda suhtes toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville
Vaatle ja märka kõike Uuri pt rohkem kui haigust Hinda ausalt Abista loomulikult Naised ei olnud väärtustatud Haigete põetamine jäi arsti Õpilastele e meestele Hippokratese (460-377 ema) ajal ratsionaalse meditsiini domineerimine ilma teadliku õenduseta Arsti abiline, mitte eraldiseisev ametimees Ämmaemand ja amm olid aktsepteeritud ametid Ristiusu läbimurre Kristliku maailma sünd Usk jumalasse- asketism ja altruism, väetite eest hoolitsemine oli jumalale meelepärane tegevus Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid
äärest kinni Ahja mees Jaan Pedokene, kes seal kaheraudse püssiga keelatud tedrejahti pidas. Meest karistati jahtimise eest 6 rubla suuruse trahviga. Axel von Nolckeni näol oli tegemist väga mitmekülgse isikuga, kes mõisate juhtimise, rüütelkondlike ametite pidamise, jahilkäikude ning paljude muude tegevuste kõrval leidis aega ning kutsumust juurelda ka eksistentsiaalsete probleemide üle. Tema oletatavalt 1902. aastal kirjutatud filosoofiline mõtisklus ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemaletõukav omadus, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. See on nii üldiselt tunnustatud, et sellest ei tasu näiliselt rääkidagi. Siiski pühendab parun Nolcken järgnevalt teema arutelule kakskümmend ja pool vihikulehekülge. 2.4 Eduard von Nolckeni aeg Mooste mõisa viimane omanik oli Axel von Nolckeni poeg, kreisisaadik parun Eduard Georg von Nolcken,
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla.
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate
tavad ja kombed tundusid olevat inimesel ainuomased, siis valitses arusaam, et kõik need omadused on täielikult kultuuri loodud; valitses arusaam, et looduse poolt on antud vaid üks omadus - PAINDLIKKUS võtta omaks ükskõik milline kuju, mille kultuur või keskkond peale surub; koos ja erladi kasvanud kaksikud eo erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest,seega, ühiselt jagatud keskkond ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju. 3. Altruism tuleneb ainult moraalist - altruism ei ole meie geenides! Altruism saab olla vaid isekas! Selleks, et ellu jääda tuleb teiste vastu olla hea ja neid abistada - sellega suurenevad ka enda ellujäämise võimalused. Ühiskonna areng ei tähenda paratamatult individualismi kasvu. Kõik kaasaegsed ühiskonnad käsitlevad autonoomset ja sõltumatut inimest kui ülimat väärtust, kelle õigused tulenevad temast endast ja pole kellegi poolt võõrandatavad. 4
omad. Ebavõrdsus väljendub halvemas tervisesüsteemis, nõrgemas (või isegi puudulikkus) hariduses, madalamas palgas ja nii edasi – ja seda kõik sellepärast, et enamus ei suuda näha kaugemale enda ühiskonna muredest ning ei pea tarviklikuks muretseda näiteks Keenia näljahädadest. Selle lahendamiseks tuleks muuta rahajaotust, iga riik, keda ei loeta vaeseks, peaks teatud protsendi oma riigi eelarvest panustama teiste riikide arenguks ning aitamiseks ning leidma balansi egoismi ja altruism vahel. Kuid õilis eesmärk oleks raha kaotamine, sest meie rahandussüsteem on ehitatud võla peale, mida me ei saa mitte kunagi ära maksta ning sellest teenivad vaid pankurid ning suurkorporatsioonid (huvi korral soovitan vaadata eestlaste loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi meie maailmasüsteemile ja –korrale, sealhulgas rahandussüsteemile). Kui me tõesti soovime elada õiglases maailmas, siis tuleb selle nimel tööd teha,
● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse:
motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi. FLFI.02.003 Eetika alused Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.) 2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides – eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes. Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada.
Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele.
armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud", valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus, seksuaalsus, vaimustus, valu, ärevus, rahuldus, altruism ja armukadedus. See on defineeritud kui: Intensiivne vajadus kuuluda kokku teisega. Vastastikust armastust seostatakse rahulduse ja ekstaasiga, vastamata armastust aga tühjuse, ärevuse või lootusetusega. Sügav psühholoogiline virgeseisund. Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust
kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a) prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused
praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
