Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi. Sündmustiku äralõigatus muust maailmast ja sümbolite tugev rõhutamine annavad romaanile põgusalt ulmeliku ilme. Katku sümbolite peegelduses võib näha nii maailmasõda kui ka mis tahes suurt tabanud õnnetust, olgu möödanikus või tulevikus. Ulmelisusele räägib vastu ka teose kroonikaline laad - konkreetsus faktides, kunstikavatsuslik asjalikkus. Et tegemist on objektiivusst taotleva kroonikaga, siis õigustab koguni formaalne vastuolu. Katk kujutab endast kõigile linna elanikele laienevat kollektiivset piirolu. Lõpuks selgub, et katuku karmi tõelust ei saa enam mahendada mingite avalike avaldustega, linn suletakse. Linn osutub omamoodi vanglaks, mida seestpoolt laastab surm. Camus rõhutab, et katku põhjused ei olene inimlikust tahtest, isegi mitte võitlusest, mida peavad Rieux ja tema kaaslased. Dr
meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Tegelaste iseloomustus: · Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes. · Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja ta sinna jäi. Teose juures ei meeldinud eriti, et see jutustus oli sügavalt filosoofilise sisuga ja oli täiskasvanuile
peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h aitäh, oih, ah, jah 3. i ja j kirjapildis · i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses Maias Maia osutus miniaks.
USA: Rikkuste konsentratsioon. USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks: 1) Morgani grupp Ühendatud Terasekorporatsioon, Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. 2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu Kahepartei süsteem: 1. vabariiklik - Vabariiklik Partei - suurtöösturid ·suurriiklik vallutuspoliitika ·tugev keskvõim ·kõrged tolli tariifid Lubasid kulda. 2. demokraatlik - Dem. Partei - farmerid ja kaupmehed ·kritiseerisid suurt vallutuspoliitikat ·nõudsid vabakaubandust ·kritiseerisid monopolide ülemvõimu
Isegi lillemaalides - uus zanr Laikmaa loomingus - on tajutav mingi nukrusevarjund. Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal
mõtlemine ja distsipliin puudub. Absoluutne ja suhteline suurus: Absoluutne- märamine on lihtne. Lihtsalt vaadatakse kas käekiri on suur või väike. Väikeste tähtede kõrgus u 3mm on normaalne. *Suur kiri- peegeldab inimese enesehinnangut. Suurelt kirjutavad kõrgetele kohtadele jõudnud inimesed, kes on teadlikud omaenese tähtsusest. Samuti kirjutab suurelt ka ennasttäis inimene, ka suurte zestidega ja kergemeeelne inimene. See võib ka viidata pealetükkivusele. *Väike kiri- asjalikkus, objektiivsus, vaimne iseseisvus, tähelepanuvõime ja teistega arvestamine. Nt teadalased või need, kes seavad esiplanile oma töö, mitte oma mina. *Üleväike kiri viitab alaväärsuskomplksile Joon. 15 ja 16 on mõlemad suured kirjad. 15 on isikupärane, aga 16 isikupäratu. * 15-Teotahteline ja energiline ning vaimselt arenenud nimene, kellel on kõrge eneseginnang, mis on suures osas põhjendatud. *16- upsakas, ennasttäis onimene, kelle võimeis ja loomuomadustes vaevalt leidub
Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine. Flaubert Marpassant Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad. Romaan on nagu peegel. Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust realismi taotlus. Samas see on võmatud kirjutamine alati nõuab teatud valikute langetamist, ei ole foto, isegi selle puhul on kompositsioon ju. Realism tuleb ladinakeelsest sõna asi eesti keeles nt asjalikkus. Sõna realism on kasutusel ka väljaspool kirjandust ja tähendab teistsuguseid asju. Keskaegse realismi järgi on reaalne see, mis on üldne. Tänapäeval pigem see mis on üksik meelemuljed, konkreetsed sündmused. Charles Dickens ja W.M. Thackery eristab prantsuse realistidest dickensil on sotsioloogiline/poliitiline huvi sündste vastu puudub. Thackery erineb sest tal on kombeks (säilitanud) 18.-19.saj kirjutamis stiili autor vahepeal kommenteerib jutus. Pnts väldib seda. 18
2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss
Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest"
Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest
; ( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf) Kommunikatsioon Organisatsioonis 4. AMETISUHTLEMINE Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on suhtlemine, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine. Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek, ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised. 1.2 Ametivestlus Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on iseloomulik, et suhtlemine
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14).
U. Mereste ületuspõhimõte = tuleb olla avatud, aga mitte allaheitlik teistele keeltele VS vastandina minimaalsete lahknevuste printsiip. Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias. Oskuskeele nõuded: · Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud. · Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia
üheksa- ja kümnevõistluses. Paar aastat hiljem hakati rääkima Valter Külvetist ( samuti ka tema isast ) mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ilmaski. Näiteks üks maailma tuntumaid kergejõustikuajakirju, Saksa FV '' Leichtathletik ''. Mõistetav on, et huvitutakse ka sellest, kuidas sai teoks üks nii unistuslik püüd. Kõige paremini on võimalik seda seletada Toomas Külveti jõupingutuste näol. Seal oli mängus kogemuste jagaja asjalikkus. Sportlaseks vormimine. Võib öelda, et viieaastaselt. Kuna Toomas Külvet oli kehalise kasvatuse õpetaja, siis ei olnud võimalust Valtrit üksi koju jätta, nii käiski noor poiss isaga kehalise kasvatuse tundides kaasas.'' Mängis palli, proovis ka korvi visata, kuid pall oli veel tema jaoks liiga raske ja korvini ei jõudnud '', meenutab isa. Talvel aga käis kaasas suusatamas. Vanas mõisapargis olid parajad mäed, seal sõitis päevad läbi üles alla.
kompetentsitasu. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Oluline on see, et töötaja ise määratleks parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid. Lõpuks teeb intervjueerija kokkuvõte arutelust. Kindlasti peaks töötajat julgustama ja toetama tänama töötajat jõupingutuste eest, näitama oma soovi töötajat toetada. 4. Distsiplinaarintervjuud-Eesmärk on muuta ebasobivat käitumist.Vestlust peab iseloomustama asjalikkus ja mitteemotsionaalsus. Intervjuu läbiviimise koht peaks kindlasti olema eraldatud. Ettevalmistuseks peaks uurima töötaja tausta. Vestluse läbiviija peaks teadma ka situatsiooni tausta ning analüüsima kuidas on lahendatud varasemad analoogsed juhtumis organisatsioonis. Süüdistus peaks tuginema faktidel ja mitte kuulujuttudel. Oluline on ära kuulata teise inimese arvamus ja olla avatud ka võimalikule uuele teabele. 5. Kaebusintervjuud- Eesmärgiks
Profaanarhitektuuris palazzode tüüp (jõukate linnakodanike elamud). Palazzo Vecchio, Doodzide palee. · Hispaania Pr eeskujuks. Mauri mõjud. Gootika jõudis läbi tsistertslaste. Erinevate elementide kuhjamine, toredus. Sevilla katedraal. · Saksamaa ideaaliks oli üle võtta kõik Pr üleloomulik. Kölni, Freiburgi toomkirikud, Strasbourgi katedraal. Hilisgootika (14.saj keskel) tuli Saksa erigootika, kus oli lihtsustamine, kainus ja asjalikkus. Telliskiviarhitektuur. Maarja kirik Lübeckis ja Tantrigis. · Eesti 13 saj. lülitus Euroopa kultuurikonteksti. Oli jagunenud mitme erineva poliitilise jõu vahel. Ilmalikus arhit. Olid võimsad linnamüürid (Tln müür)+tornid. Ordulinnused (Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Põltsamaa, Karksi, Kuressaare: väga heas korras, klassikalise Rooma kastelli eeskujul). Tln kodanlik arhit: raekoda, raeapteek, Kolm Õde, gildimajad. Lääne-Eesti ja Saaremaa - ehitusmaterjaliks paas /dolomiit
Müügiinimene peab olema avatud, aktiivne ja suhtleja tüüp. Olenemata sellest, kas inimese kaasasündinud eeldused ja oskused on vastavad teatud ametile või mitte, peab iga töötaja olema motiveeritud andmaks parima tulemuse ettevõtte ja enese hüvanguks. Teenindajale olulised isikuomadused: Empaatiavõime (teiste inimeste emotsioonide tajumine, samastumine, kaasaelamise tagasipeegeldamine) Asjalikkus, diplomaatilisus Sotsiaalsus, kohusetundlikkus Ekstravertsus – vaba ja soe (rõõm kontakti saavutamise üle) Positiivsus Emotsionaalne stabiilsus 6 3.1 Teenindaja roll Roll on kultuuri kokkuleppeline käitumisviiside kogum, et paremini täita ühiskonna ootusi üksikus eluvaldkonnas. Igal inimesel on mitmeid rolle:
mugavalt aleviku miljöösse. 1930. aastate esimesel poolel sai A. Kotli loomingus üheks põhiteemaks kirikuarhitektuur. Kultusehoone loomise ülesanne annab arhitektidele suuri loomingulisi vabadusi, sest sõltudes küll liturgia funktsionaalsest skeemist on võimalikult mõjuva ruumivormi huvides oodatud kunstilised ambitsioonid ja originaalsed ideed. Seda omapärasem tundub A. Kotli juures, kelle arhitektitöö üheks läbivaks printsiibiks oli kena lihtne asjalikkus, tegelemine abstraktseid aateid väljendava ehituskunsti valdkonnaga. A. Kotli kirikuarhitektuuri ja kogu loomingi üheks silmapaistvamaks saavutuseks oli Mõisaküla kirik. Ehitusega alustati 1933. a. kevadel ja kirik pühitseti juulis 1934. Kirik langes 1983 tuleroaks, põhjuseks on oletatud elektririket või süütamist püromaanide poolt. Mõisakpla kirikul oli
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
Selles mõttes on ta ühtlasi vastand Platonile, kelle mõtisklusi kannab eelkõige aimuslik intuitsioon, fantaasiaküllane mõttelend, kuna Aristoteles on enam vaatleja, koguja ning süstematiseerija, kellel loomulikult ei saa puududa ka omasugune loov inspiratsioon. See, mõlema klassikalise filosoofia meistri mõtteviisi isikupärane erinevus peegeldub ka nende kirjanduslikus pärandis, kus Aristotelest suurel määral iseloomustab stiili karge asjalikkus, mis kohati kannatab isegi lugejat tüütava kuivuse all. 3. Looming. Kõige eelduste ja andmete kohaselt pidi Aristoteles olema erakordselt viljakas teaduslik kirjanik. Kahjuks on aga tema loomingust säilinud ainult murdosa, milles siiski leidub väärtuslikum tema loomingust. Enamus tema teosesist on tuntud ainult pealkirjade järgi. Hermippos Aleksandriast on koostanud 200 aastat e.m.a,
FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik.
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
inimene ei sobiks. Müügiinimene peab olema avatud, aktiivne ja suhtleja tüüp. Olenemata sellest, kas inimese kaasasündinud eeldused ja oskused on vastavad teatud ametile või mitte, peab iga töötaja olema motiveeritud andmaks parima tulemuse ettevõtte ja enese hüvanguks. Teenindajale olulised isikuomadused Empaatiavõime (teiste inimeste emotsioonide tajumine, samastumine, kaasaelamise tagasipeegeldamine) Asjalikkus, diplomaatilisus Sotsiaalsus, kohusetundlikkus Ekstravertsus vaba ja soe (rõõm kontakti saavutamise üle) Positiivsus Emotsionaalne stabiilsus Positiivne Negatiivne Selge enesetunnetus Ebaselge enesetunnetus Tead mida tahad ja teed mida vaja. Stabiilne ja rahuldav enesehinnang Ebastabiilne ja madal enesehinnang
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud
väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused.
väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused.
· mitm part on kaks i-mitmuse aluseks sobivat vormi ( hoovusis e hoovuseis, kursusile e kursuseile, peatusis e peatuseis) Alltüüp RAHVALIKKUS · rahvalikkuse, rahvalikkust, rahvalikusesse e rahvalikusse, rahvalikkuste, rahvalikkusi e rahvalikkuseid, rahvalikkustesse e rahvalikkusisse e rahvalikuseisse · kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad (nende seas pearõhust lugedes 4-silbilised jne arglikkus, asjalikkus, ameerikalikkus, asjaarmastajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (heroilisus, jõulisus, kurbloolisus, tõenäolisus) · matus-liitelised sõnad (mõistmatus, laitmatus, sõltumatus, vilumatus) · stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus) · võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND
Raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Kunstnikumees oli mõistmatu, õppis lennukeid juhtima. Elas üksi, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja sinna jäi. Printsile meeldis esitada küsimusi, kuid ise ei vastanud kunagi. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus oli tema maja & lammas ei saanud ära joosta. Väike prints mõistis kunstnikumeest, sest prints oli väga eriline poisike. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline
Tõlgendamise abimaterjaliks on juristil (kohtu)praktika ja õigusteaduslik kirjandus. Tõlgendamistulemuste põhjendamise olulisus: Põhjendused teevad võimalikuks ühiskondliku kontrolli. Kodanikul peab olema võimalus mõista ja kiita heaks tehtud otsuseid, otsuste 5 tunnustamise aluseks on nende objektiivsus ehk erapooletus ja asjalikkus. Tõlgendamine on teatud mõttes loov ning õigust arendav tegevus. Põhjendused annavad arengule suuna. Põhjendatud otsus saab eeskujuks järgnevatele omataolistele lahenditele. Tõlgendamistulemus on oluline protsessi asjaosalistele kui informatiivne väärtus ning nii on tulemused ka avalikult kontrollitavad. 13. Õiguse allikad- tava ja pretsedent õiguse allikana 1. õiguslikud tavad- Riikluse arenedes säilis osa tavanorme traditsioonilisel kujul, osa aga panid
meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Tegelaste iseloomustus: • Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes. • Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja ta sinna jäi. *Tegelase uuring printsist Väga eriline väike poiss, uudishimulik, kärsitu, talle ei meeldinud selgitusi teistele jagada. Printsile meeldis
inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Võimete test. Küsimustikud, projektiivtestid. 2 põhirühma: a. Vaimsed võimed b. Isksus Isiksuse mõõtmine Suht pop test - test NEO-PI-R Sellel on ka lühemaid varjante, see on ülemaailmselt kõige levinum praegu, suht uus. Paul T Costa ja Robert R McCrae Mõõdetakse 5 asja: · Sotsiaalsus o Usaldamine, sõbralikkus · Avatus kogemusele o kunstilembelisus · Vaimu distsipliin (meelekindlus) o Asjalikkus, korralikkus, sihikindlus · Ekstravertsus-introvertsus · Emotsinaalne stabiilsus o Masendus o Abitus o ärrituvus Isiksuseküsimustik NEO-TRI Isiksusetesti (NEO-TRI) võtmesõnaks on isiksus, mis on kirjeldatav viie isiksuseomaduse kaudu. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
sotsiaalsetel mõjutustel. Kahjuks peab nimetama, et meie haridussüsteem, mis on orienteeritud teaduslikule mõtlemisele, ei pööra piisavat tähelepanu hinge haridusele ja on loobunud ausa ja väärika inimese kasvatamisest. Väärikust iseloomustavate omaduste nimekiri on väga pikk ja olgu selle näiteks alljärgnev: abivalmidus, aktiivsus, analüüsivõime, andestavus, arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes
ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale
võimeline erialaterminite sisust rääkima ka teisel konkretiseerimistasandil ja selgitama seoseid igapäevakeeles (võrdle “valdus” & “omand”). V. Õiguskeelest Õigus saavutab oma mõjujõu seaduse keele läbi. Seaduse keel moodustab õiguskeele aluse. Õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad igapäevakeele väljenditega. Õiguskeele väljendusviisi seevastu iseloomustab, nagu ka teistes erialakeeltes, tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. Mittejuristi jaoks on seetõttu väärtust kandvate sõnade neutraalse sisuga kasutamine – nagu „positiivne lepingurikkumine“ otsetõlkes ebatavaline ja arusaamatu. On seisukohti, et õiguskeel mõjutavat igapäevakeelt kõigist teistest erialakeeltest kõige rohkem - õiguskeelt tuleb tihti kasutada sünteesis igapäevakeelega. Seaduskeele kõrval on halduskeel, õigusemõistmise keel, keel juristide läbikäimises võhikutega. Friedrich II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
