lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine ja iga kolmas mees on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused
toimimismallidega raske. Üheks isiksuse omaduste polaarseks polaareseks paariks,mille vahele moodustuvat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini magamatust,neile mõjub alkohol ebasoodsamalt-niingi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist
Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Diskrimineerimise keelamine ei eelda seda, et naisi ja mehi koheldaks ühesuguselt siis, kui asja mõjutavad tingimused ei ole samasugused. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus. 5
76 KONTROLL! ΣFz = 0 FAz - Fr + FBz = −80,93 – 927 + 1008 = 0 Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest: 2 2 𝐹𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = √2500 2 + (−80,93)2 = 2501,3 𝑁 2 2 𝐹𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = √25002 + 1007,932 = 2695,5 𝑁 Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid. Oletagem, et sidurist põhjustatud toereaktsioon Fa mõjub kõige ebasoodsamalt, eelmiste toereaktsioonidega ühes suunas. Sel puhul liidetakse nende väärtused eelmistele juurde. (Toereaktsioonide komponendid FAsd ja FBsd on joonisel näitamata). ΣMA = 0; FBsd ∙ lA – Fsd ∙ lsd = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ 𝑙𝑠𝑑 𝐹𝐵𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1 ∙ 94 𝐹𝐵𝑠𝑑 = = 2392,5 𝑁 71 Σ MB = 0 FAsd ∙ lA – Fsd ∙ (lsd + lA) = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ (𝑙𝑠𝑑 + 𝑙𝐴 )
Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani.
Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,
Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset
hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist
hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga , on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi
Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam
lihtsam vajadusel muuta. Kui töö vahetustega: märge TL-sse ja ametinimetus, kes koostab graafikud (tehakse T-le teatavaks 5 p enne arvestusperioodi algust. Kui kvartal 1 kuu enne). Osaline tööaeg normist vähem (ka 38 t/nädal) kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA peab teavitama töötajaid võimalusest töötada osalise tööajaga (TSK: nt teadete tahvlile teade). Lõunavaheaeg ei lähe tööaja sisse. 8. töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks konkreetselt päevad (NT jõulupuhkus 5 p), ka viide, et palgajuhendis. Ei või: osade kaupa seaduses tervik, muidu saab kokkuleppel. Asutuse poolt antavatel puhkusepäevadel võib määrata aja (juhendis). 9
ratsionaalselt kontrollida. Ta ei pidanud silmas mitte kontroollimatute seisukohtade välja töötamist, vaid kontrollitavate seisukohtade mõju ja nende koosmõju. Tammelo eristab õigluse moraalseid, juriidilisis ja tõelisi põhimõtteid: Moraalsed õigluse kriteeriumid: 1) vaesust peab vähendama/kõrvaldama; 2) ühe jaoks ebasoovitatav → ei tohi teise jaoks lisada; 3) otsustus samade juhiste järgi, mis kõigi sarnaste situatsioonide puhul; 4) ei saa soodsamalt / ebasoodsamalt kohelda ilma piisava aluseta; 5) kedagi ei tohi piisava põhjuseta tahistada käitumast nagu ta tahab; 6) igaühelt tuleb nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab; Tõelised õigluse kriteeriumid: 1) igaühele kasutamiseks niipalju vahendeid, kui palju ta teenib 2) igale teenele vastuteene, mis on kohane vastuvale suhtlusvajadusele; 3) kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on samuti kohane vastuvale suhtlusvajadusele (olulistikule)
Tahkistes on dipoolide orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised poolused on võimalikult lähestikku. Sellisel juhul on dipoolidevahelise vastastikmõju energia maksimaalne. Kui tahke aine koosneb sarnastest molekulidest, siis µ1 = µ2. Gaasilises ja vedelas olekus molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on dipool dipool vastastikmõju nõrgem, sest osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsamalt. Dispersioonijõud ehk Londoni jõud Dispersioonijõud esinevad igasuguste molekulide vahel, sõltumata dipoolmomendi olemasolust. Kusjuures mittepolaarsete molekulide vahel on see ainuke molekulide vaheline vastastiktoime. Dispersioonijõud põhjustavad elektronide liikumisel tekkivad hetkdipoolid. Molekuli polariseeritavuseks () nimetatakse molekuli võimet omandada elektriväljas indutseeritud dipoolmoment, samuti muuta elektrivälja toimel juba olemasolevat dipoolmomenti
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks
põhikord, mis saab olla aluseks kõikidele mõeldavatele õigluskordadele. Moraalsete kriteeriumitena (põhimõtetena)näeb I. Tammelo järgmisi printsiipe. 1. Vaesust peab vähendama või kõrvaldama. 2. Ühe jaoks ebasoovitavat ei tohi teise jaoks lisada. 3. Otsustus peab olema tehtud sellisest juhtideest juhindudes, mis on kasutatav kõikide sarnaste juhtude puhul. 4. Kedagi ei tohi ilma piisava aluseta soodsamalt või ebasoodsamalt kohelda, kui iga teist samas situatsioonis. 5. Kedagi ei tohi piisava põhjuseta takistada tegemast seda, mida ta tahab. 6. Igaühelt tohib nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab. Juriidiliste kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igasuguse võimu kuritarvitamise vastu peab olema tagatud kaitse. 2. Igat inimest tuleb tunnustada õiguse subjektina. 3
annaabi.ee 
