lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine ja iga kolmas mees on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
76 KONTROLL! ΣFz = 0 FAz - Fr + FBz = −80,93 – 927 + 1008 = 0 Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest: 2 2 𝐹𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = √2500 2 + (−80,93)2 = 2501,3 𝑁 2 2 𝐹𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = √25002 + 1007,932 = 2695,5 𝑁 Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid. Oletagem, et sidurist põhjustatud toereaktsioon Fa mõjub kõige ebasoodsamalt, eelmiste toereaktsioonidega ühes suunas. Sel puhul liidetakse nende väärtused eelmistele juurde. (Toereaktsioonide komponendid FAsd ja FBsd on joonisel näitamata). ΣMA = 0; FBsd ∙ lA – Fsd ∙ lsd = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ 𝑙𝑠𝑑 𝐹𝐵𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1 ∙ 94 𝐹𝐵𝑠𝑑 = = 2392,5 𝑁 71 Σ MB = 0 FAsd ∙ lA – Fsd ∙ (lsd + lA) = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ (𝑙𝑠𝑑 + 𝑙𝐴 )
Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani.
Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,
Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Introvertsus (valdavalt endasse tõmbunud, väheseltsivad, sisemaailmaga tegelemist eelistavad) Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem KNS-i ehk aktivatsioon. Seetõttu on nad vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi
Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.
lihtsam vajadusel muuta. Kui töö vahetustega: märge TL-sse ja ametinimetus, kes koostab graafikud (tehakse T-le teatavaks 5 p enne arvestusperioodi algust. Kui kvartal 1 kuu enne). Osaline tööaeg normist vähem (ka 38 t/nädal) kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA peab teavitama töötajaid võimalusest töötada osalise tööajaga (TSK: nt teadete tahvlile teade). Lõunavaheaeg ei lähe tööaja sisse. 8. töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks konkreetselt päevad (NT jõulupuhkus 5 p), ka viide, et palgajuhendis. Ei või: osade kaupa seaduses tervik, muidu saab kokkuleppel. Asutuse poolt antavatel puhkusepäevadel võib määrata aja (juhendis). 9
ratsionaalselt kontrollida. Ta ei pidanud silmas mitte kontroollimatute seisukohtade välja töötamist, vaid kontrollitavate seisukohtade mõju ja nende koosmõju. Tammelo eristab õigluse moraalseid, juriidilisis ja tõelisi põhimõtteid: Moraalsed õigluse kriteeriumid: 1) vaesust peab vähendama/kõrvaldama; 2) ühe jaoks ebasoovitatav → ei tohi teise jaoks lisada; 3) otsustus samade juhiste järgi, mis kõigi sarnaste situatsioonide puhul; 4) ei saa soodsamalt / ebasoodsamalt kohelda ilma piisava aluseta; 5) kedagi ei tohi piisava põhjuseta tahistada käitumast nagu ta tahab; 6) igaühelt tuleb nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab; Tõelised õigluse kriteeriumid: 1) igaühele kasutamiseks niipalju vahendeid, kui palju ta teenib 2) igale teenele vastuteene, mis on kohane vastuvale suhtlusvajadusele; 3) kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on samuti kohane vastuvale suhtlusvajadusele (olulistikule)
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks
põhikord, mis saab olla aluseks kõikidele mõeldavatele õigluskordadele. Moraalsete kriteeriumitena (põhimõtetena)näeb I. Tammelo järgmisi printsiipe. 1. Vaesust peab vähendama või kõrvaldama. 2. Ühe jaoks ebasoovitavat ei tohi teise jaoks lisada. 3. Otsustus peab olema tehtud sellisest juhtideest juhindudes, mis on kasutatav kõikide sarnaste juhtude puhul. 4. Kedagi ei tohi ilma piisava aluseta soodsamalt või ebasoodsamalt kohelda, kui iga teist samas situatsioonis. 5. Kedagi ei tohi piisava põhjuseta takistada tegemast seda, mida ta tahab. 6. Igaühelt tohib nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab. Juriidiliste kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igasuguse võimu kuritarvitamise vastu peab olema tagatud kaitse. 2. Igat inimest tuleb tunnustada õiguse subjektina. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
