Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ja suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad
vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu. Nt ma mäletan mingit kindlat üritust 5 aastat tagasi · Implitsiitne mälu on alateadlikud teadmised. Nt ma oskan jalgrattaga sõita, aga ma ei tea kuidas. 3 protsessi: · Omandamise staadium informatsiooni sisestamine mällu · Säilitamine kogemus jätab närvisüsteemi jälje
mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline
saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne Mida suudavad ja mida ei suuda L10a inimesed teha vaistlikult?
Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul. Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles
Seda seletavat seaduspära nimetatakse ........ (kaks sõna) ???? 5. Kui sul palutakse meelde jätta 15 sõna, mille mäletamist kontrollitakse peale mitmete arvutustehete sooritamist, siis tõenäoliselt on olemas esmasuse efekt, aga kadunud värskuse efekt. 6. Pikaajalisse mällu salvestamiseks on eriti kasulik mõtestatud ja ajas jaotatud kordamine. 7. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti eksplitsiitne ja implitsiitne. 8. Episoodilises mälus on salvestatud mälestused isiklikest elusündmustest (tegime eile Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11
saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusreziim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrez.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Mida suudavad ja mida ei suuda Tunda ära inimeste emotsioone visuaalsel L10 inimesed teha vaistlikult? vaatlusel, ei vaja otsustamiseks palju infot
eluaastat o Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, see on otseselt seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)). · Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem
lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine
tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus Intermeedium- implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel Vana meedia- eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse Uus meedia- luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutis “Kultuurikiht”- kultuuri tekstitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt “Arvutikiht”- riist- ja tarkvara ja selle võimalused
igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. Näiteks, Hope indiaanlastel ei ole mingit probleemi relatiivsusteooria mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' kõige lendava jaoks (putukad, lennukid, piloodid...)
eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Nii palju kui on erinevaid ühiskondi erinevate keeltega on ka erinevaid kultuuri maailmaid. Sapir ja Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid (mida kultuur sisaldab, millistest asjadest koosneb): Materiaalsed asjad kunstlikud esemed. Sotsiaalsed asjad ühiselu reeglid, normid, institutsioonid. Ideaalsed asjad kollektiivsed uskumused.
ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades.
eriarvamused on valearvamused. Tekkimine: Kriis kiirete muutuste ajal,kui muutused pole positiivsed,inimesed ei suuda muutustega kaasa minna ega nendega harjuda.Soov tagasi pöörduda minevikku,kus asjad olid hästi ja õigel kohal. Arvatakse et tänapäeva fundamentalism on põhjustatud traditsioonilise moraali ja väärtuste kadumisest,identiteedi kriisist.liiga kiirsti on muutunud moraalipõhimõtted. Organiseerimata religioon E. Bailey võttis kasutusele mõiste: Implitsiitne religioon-religioon on inimestele loomuomane,ühel või teisel viisil väljendunud.kui loomuomane religioossus rakendub siis implitsiitne religioon saab nähtavaks,saab nähtavaks pühendumise,eesmärkide ja huvide koondumise ja sellele vastava elulaadi näol.leidis rakenduse kristluses.kultuurikontekst pakkus üksnes kristlust.ei saaks väita et kristlus oleks kaasasündinud,ei ole kaasasündinud budismi ega islamit.otsin uusi
5. Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: „Mis aastal Sa sündinud oled?“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks
vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud?
kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4).Refleksid.
sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) Veel üks liigendus teeb vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada samal ajal kui Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks. . Lisas nr 1 on Sensoorse, pikaajalise- ja lühimälu funktsiooni, mahu ja kestvuse kohta ära toodud ka tabel. Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1
… teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel Aasia päritolu inimeste autobiograafilised mälestused on hilisemast ajast ja mitte nii detailsed kui ameeriklaste omad Ameerika laste mälestused keskenduvad iseendale, oma eripärale, tunnetele ja eelistustele; hiina laste mälestused rutiinidele ja rollidele
tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb) Kohaspetsiifiline teater – lavastus seotud kindla paiga, ruumi või hoonega. Arvestatakse koha eripära, Koht ise on argument lavastuse loomiseks – selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms Meedium – vahend, vahendaja Meedia – massiteabevahend Multimeedialisus – mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst/etendus Intermeedium - Implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel • Vana meedia – eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse. • Uus meedia – luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutites. •“Kultuurikiht” – kultuuri teksitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt • “Arvutikiht” – riist- ja tarkvara ja selle võimalused.
Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise. Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma. Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda
tulista ja näitab iseloomunõrkust). Metonüümiline suhe - funktsioonide kõrvusus. 2) integratiivsed – tagavad teksti terviklikkuse. Nimetab neid ka lihtsalt ‘tunnusteks’. Tähenduse mõistmiseks tuleb liikuda kõrgemaile struktuuritasandeile (ülesandeks tagada vert struktuuri hierarhia). Väga semantilised, tähistatav asub alati kõrgemal tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’
Selle kogus on ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud
Thomas Hobbes "Leviathan" (1651) Sotsiaalse lepingu teooria - üks mõjukamaid teooriaid sotsiaalteaduste ajaloos, muuhulgas ka mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit olles selle nimel valmis teisi inimesi igal võimalusel petma; selline olukord eksisteeriks ühiskonna puudumisel. Kuid inimesed saavad aru, et kõikide sõda kõikide vastu pole neile kasulik. Ühiskondlik (sotsiaalne) leping implitsiitne kokkulepe mille inimesed just nagu sõlmiksid kui nad loobuvad vabatahtlikult oma looduslikust seisundist, st. nad alluvad sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igas olukorras ainult oma kasu taga ajada. Riik - organ mis valvab, et inimesed ikka täidaksid ühiskondlikku lepingut. Hobbes'i teooria mänguteoreetiline interpretatsioon - inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat: ÜLEJÄÄNUD ÜHISKOND
Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude.
üldisesse tegevusvõrgustikku - Neurops andmed tõendavad prospektiivse mälu seotust eelkõige frontaalsagarate aktivatsiooniga Kokkuvõtteks - Palju nn igapäevamälu fenomene on veel teoreetiliselt lahti seletamata ja nende uurimisega on metodoloogilisi probleeme - Valdkond probleemide püstitamiseks mida püütakse siiski kontrollitud keskkonnas uurida Eksplitsiitne vs implitsiitne mälu - Eristus põhineb mäluprotsesside teadvustatusel - Eksplitsiitne mälu – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu varasemalt salvestatud. Tähistab aktiivst meenutamist deklaratiivsest st kas semantilisest v episoodilisest mälust - Implitsiitne õppimine – puudub kavatsus õppida - Implitsiitne mälu – tähistab varasemalt õpitud v kogetud sündmuste, oskuste vm kasutamist kus seda ei teadvustata
Kas see vastab Teie enda lugemiskogemusele? - Wolfgang Iser, eesti k-s ,,Lugemisakt. Fenomenoloogiline lähenemisviis" (Akadeemia 1990, nr 10). - Teos ja tekst: tekst on materiaalne, teos virtuaalne, kuivõrd tekib teksti ja lugeja koostoimes. Eristab teoses kunstilist poolust (autori loodud tekst) ja esteetilist poolust (lugeja teostatud konkretisatsioon). Teos ei ole stabiilne struktuur, vaid tähendusprotsessi lõpptulemus. 69. Mida tähendavad mõisted implitsiitne lugeja (Iser), eeldatud lugeja (Fish), mudellugeja (Eco)? - Implitsiitne lugeja tekstisse kätketud lugejapositsioon, toimib kui lugemise juhtimise mehhanism. Tekst kõnetab oma implitsiitset lugejat. Erinevate autorite implitsiitsed lugejad on erinevad. 70. Mis on tõlgenduskollektiiv? Millisesse tõlgenduskollektiivi Te kuulute? - Tõlgenduskollektiiv (interpretive community): inimeste kollektiiv (kogukond), kes rakendab teksti tõlgendamisel sarnaseid strateegiaid
paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. Sotsialiseerumine hariduse kaudu Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 1. 2D-mustrite analüüsimine e info (taksonoomiline) organiseerimine (nt clustering). Luria katsed Usbekistanis 1930’tel. 2. Abstraktne loogiline mõtlemine (formaalloogika). 3. Küsimuste raamistamise implitsiitne olulisus. Stevenson (1982) Peruu – kooliharidus parandas kontekstuaalset mälu, ruumilist mälu, seeriamälu (serial memory) ning visuaalset ja sekvensaalset analüüsi. Juhtumiuuring: Ida-Aasia ja matemaatikaharidus Haridustee valik näitab, mida ühiskonnas väärtustatakse, millised õppimisstiilid on au sees ja millised õpetamisviisid on kõige tõhusamad. Keskmiselt on aasia riikide matemaatikaharidus USA omast tunduvalt parem. Erinevused koolisüsteemis 1
Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju. Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus.
number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda: · praegust situatsiooni · sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus) · sündmust, mis on temast ja praegusest erinev vastandlikud ja diskreetsed poolused · eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne · implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist 4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary) "A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine Põhjus: konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus
omavahel ühendatud tähenduse alusel, mis ühendavad neid teiste mälus olevate ühikutega, millel on samasugune tähendus. Seega võib pikaajalist mälu võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. Pikaajalises mälus on eristatud kolm alaosa: protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu (eek-malu.weebly.com2015). 10 6. Implisiitne mälu Implitsiitne ehk peidetud mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks (eek-malu.weebly.com2015). 6.1. Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks
number of dichotomous constructs" konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda: · praegust situatsiooni · sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus) · sündmust, mis on temast ja praegusest erinev vastandlikud ja diskreetsed poolused · eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne · implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist 4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary) "A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine Põhjus: konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus
- Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust. Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused
Kui vaadata ülejäänud sagedasemaid eestlast iseloomustavaid omadussõnu, siis 12 sõnal on tavamõistes positiivne ja üheksal negatiivne hinnang. Iseloomumõistete skalaarsus ja skaalade iseloom on üks olulisemaid aspekte isiksusesõnavaras. Tavaliselt vastanduvad skaaladel positiivsed ja negatiivsed väärtused. Näiteks ruumisuhetega skaalad: ülal-all, kõrge-madal jm. Isiksuseomaduste skalaarsus pole nii selge, sest paljudele isiksuseomadustest me vastandit nimetada ei oska, ehkki implitsiitne skaala võib olemas olla. Näiteks sõnadele kade, vassija, klatsija ei ole konkreetseid vastandeid, kuid nende omaduste määra saab mõõta hulgasõnadega (natuke, pisut) ja määrsõnadega (väga, õudselt, liiga vms). Teiseks, kas skaalade vastandpoolused on alati iseloomustatavad kui positiivne negatiivne? Näiteks enesekindlus on meie kultuuris positiivne nähtus, selle puudumine pigem negatiivne, aga võib olla ka liiga enesekindel ja seda peetakse negatiivseks omaduseks.
lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel
Reflexology - uurida otse. näoilme, zestid, kõne - füs bio sots tingimused. Association reflex vs pavlovi conditioned reflex Watson - founder of behaviorism who established psych. Goal as the prediction and control of behavior. Denied the existence of mental events and concluded that instincsts play no role in human behavior. Thought is nothing but implicit muscle movement. S-R 100beebit. Väikse Alberti katse eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine. käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine 1. on spontaanne erinevalt refleksest käitumisest mis vajab stiimulit. 2. Kui puudub keskkonnast tingitud stiimul kestab eesmärgile suunatud käitumine kaua? 3. Varieerub, eesmärgile suunatud käitumise eesmärk(goal) jääb samaks kuid käitumine,et sinna jõuda võib tee peal muutuda
... kiirustab üle info) · Aktiivne ja passiivne (William James) · Ka vastavalt Ülalt-alla e top-down ja alt-üles e bottom-up Ka Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus- driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) 21 Võib rääkida ka Implitsiitne tähelepanu haaramisest alateadvustatud, varjatud tp haaramine Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest teadlik, otsene tp haaramine · Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu: tahtmatu tähelepanu on moduleeritav kõrgema taseme kognitiivsete tegurite poolt ja tahtlik on sõltuv alt üles suunatud protsesside poolt pakutavast stiimulmaterjalist Hovland'i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust:
fakte, definitsioone, valemeid ning mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. 3. Episoodiline mälu (EM) on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. EM aitab sageli inimese meenutama teatud fakti. EM sarnaneb SM-ga kuna tema olemus on ka pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus. 4. Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele. Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming, mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud. praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990). 5
inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2
tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad? XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad
- Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega - Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor Nt leidis Tulving et vasak orbitofrontaalkoor on aktiivne sõnalise info omandamisel kuid need piirkonnad ei osale sellise info taastamises, pigem on taastamisel aktiivse parem dorsolateraalne prefrontaalne koor ja parietaalsagara posterioraalsed… Pikaajaline implitsiitne mälu - Implitsiitne mälu – mitteteadlik, tahtmatu mälu – õpitud osused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused jms Praimimine - Eksperimentaalne tehnika mille puhul kasutatakse stiimulit et muuta närvisüsteem tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale esitamisele - Gollini test – uuritavale näidatakse mittetäielikke pilte ja küsitakse mis seal on. Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed
peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii
DRM-paradigma- levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades. Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada MÕTLEMISE mõisted: Mentaalne represantsioon-psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda
Tänapäeval on traditsiooniliste rahvausundite elementide kõrvale uued kerkinud. 1960. aastail on rahvausundi traditsioon talupojakultuuri hävitamise tagajärjel Eestis katkenud. Rahvausundi kombed on uuesti korjatud/kasutusele võetud, järjepidevust üldiselt pole. Rahvalikku (populaar-)religiooni on tänapäeval palju, aga kui vana rahvausundi puhul oli tegemist nn külakristlusega, siis tänapäeval on see uue paradigma uue vaimsusega seotud. E. Bailey 1974: Implitsiitne religioon saab nähtavaks pühendumise, eesmärkide ja huvide koondumise ning sellele vastava elulaadi näol. Implitsiitne religioon otsib rakendust, pühendumise võimalust, mille läbi ta saab nähtavaks. Bailey: religioon püsib, sest on inimestele loomuomane (neil on kalduvus uskuda). Kristluse domineerimise sajandeil realiseerus kalduvus kristluses, aga ei ole olemas implitsiitset kristlust või kaasasündinud kristlust (või budismi või islamit...)
*Seostavad visuaalset ja auditoorset infot Nägude tajumine . Kaasasündinud mehhanism (Morton & Johnson, 1991) . Väga kiire õppimine (Bushnell, 1998) . Elementide asetus Sügavustaju – kahe silma abil ei hakka aga arenema enne kui umbes 13. nädalal. Maksimaalne binokulaarse sensitiivsuse periood kestab kuni 2. eluaastani. Mälu areng Mälustrateegiad Metamälu Mälu sisu Skriptid – tüüpiline tegevuste jada Skeemid – info objektide ja olukordade kohta Implitsiitne mälu . mäluvorm, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja täiskasvanutel sama hea Eksplitsiitne mälu . teadvusele kättesaadav; sõltub metamälust, kognitiivsetest strateegiatest, ajukoore arengust Lapseea amneesia – ei mäleta esimese 3-4 eluaasta sündmusi, seotud mina arenguga 20 kuuselt, mälustrateegiate arenemine, sotsiaalne perspektiiv. Motoorne areng
Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes sellele kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. " 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed- defineeritakse mida kultuur sisaldab. a. Materiaalsed asjad- kogu maailma empiirilised objektid saaks jagada kaheks: looduslikud- tekkinud looduse enese poolt; inimese loodud objektid
et al., 2007). Nende tegevuse efektiivsus langeb tingimustes, kus on ohtlikult interpreteeritavaid stiimuleid · Kõrge ärevusega inimesed eriti tundlikud negatiivse tagasiside ees · Vajalik positiivne õhkkond ja toetav tagasiside Pikaajaline mälu · Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. · Osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadvusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). · Pikaajalises mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st
psychology of language“ (1974) ja „Modularity of Mind: An Essay on Faculty Psychology“ (1983). Chomsky järgi keerukad laused, mille kirjeldamisel pikk ahel süvastruktuurist pindstruktuuri (palju transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema vastu: kõiki keeli ei saa toppida neisse kitsastesse binaarsetesse üldistustesse.
Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: Info ei jõua ühest poolkerast teise, st et see, mida inimene vasakul pool nägi on selge, kuid ta ei saa seda suuliselt väljendada. V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? - Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi.
annaabi.ee 
