ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes."
saa teatud stilistilisi efekte transponeerida ilma süntaktilist järgnevust või isegi sõnavara muutmata, siis kasutatakse keerulisemaid protseduure, mis lubavad tõlkijatele rangemat kontrolli nende tööde usaldusväärsusele. See tähendab, kui otsesest tõlget pole võimalik kasutada (nt puudub tähendus, annab uue tähenduse; on vastav väljend, kuid teisest registrist) kasutatakse kaudset: transpositsiooni, modulatsiooni, ekvivalentsi või adaptsiooni. Protseduur 4 Transpositsiooni (,,ümbervahetamine") on ühe sõnaklassi ümbervahetus teisega, tähendust muutmata (nt verb asendub nimisõnaga). See on eriline tõlkeprotseduur, mida saab kasutada ka ühe keele siseselt. On olemas kaks eri tüüpi transpositsiooni: kohustuslik ja valikuline. Kohustuslik: mineviku kontekstis ,,dès son lever" (upon her rising) - ,,as soon
Inimesel sotsiaalne) ei saa soodustavad paranemist, on oskus iseennast lahutada. Tervisliku eesmärkide seadmist. tunda. Inimene kui seisundi optimaalne Ümbritsev heaolu. patsient, keegi, kes funktsioneerimine. vajab tervishoiu abi. ,,Adaptsiooni mudel" Inimese peamine Tervis ja haigus in Sündmused, olukorrad, ülesanne on säilitada inimese elu vältimatu mõjutajad, mis enda tervislikkust osa. Pole surma, ümbritsevad ja seistes silmitsi haiguse, õnnetuse või mõjutavad inimese Callista Roy
* enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod * häiritud uni, isu alanemine - mania (periood) (meeleolu tõus, mis esineb väga harva) väike mania hoog aktiivsus on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus
Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine. See tähendab optimaalse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse talitluse ja heaolu. (Vesterdal 1998). Virginia Henderson väidab oma teorias,et terve indiviid on võimeline 14 põhivajadust ise tätma.Ja haige indiviid ei ole võimeline oma põhivajadusi täitma ja õe roll on aidata nende vajadeste täitmisel ning tagada sellega sõltumatust.Callista Roy Adaptsiooni teooria järgi on terve inimene võimeline muutustega kohanema.Inimene asub skaalal, kus ühel pool on supertervis ja teisel pool on surm, asukoht sellel skaal määrab ära kohanemisvõimet.Siin õe roll edendada adaptatsiooni,et saavutada sõltumatust. Patricia Benner Algajast eksperdini teoorias näeb tervist, kui haiguse puudumist, hea enesetunne, tasakaal füsioloogilise ja psüholoogilise aktiivsuse vahel. M. Leninger - tervis sisaldab endas nii heaolu kui ka haigust, vaevust ja puuet.
See peaks otseselt mõjutama makromajanduslikke muutujaid, tulemus peaks olema hästi ennustatav ja koheselt kasutatav. Et hinnataseme stabiilsus pole peamiseks eesmärgiks, aktsepteeritakse inflatsiooni lõivuna tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad: Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida.
värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta.
a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus
koguaeg endast 1945(fantaasia ja sümbolismi kasvada terved täiskasvanud. ’’psühholoogia peab Neid suunavaid vanematega, et oleks teke lapseeas). Õppimine Ta kirjeldas oma arenguetapid olema lõpuni protsesse nimetas mingi väljakutse ja toimub läbi adaptsiooni (normaalne autism, objektiivne’’. ’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos, Keskkonnateoreetiline, Küpsemisteooria. paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja
mõjub Teatriuurimise valdkonnad (mida uuritakse): Draamauuringud – fookuses draamatekst, tegeletakse tekstiga, uuritakse näitekirjandust Teatriteadus – fookuses teatrikunst, sh tekst ühe märgisüsteemina Etendusuuringud – performatiivne käitumine ja sündmused kultuuris Teatriteaduse valdkonnad: teatriajalugu, etenduse analüüs, kultuurietenduse analüüs (avalikud sündmused, sport, meelelahutus), tõlke-, adaptsiooni- ja dramaturgiauuringud, teatrisemiootika, teatrifenomenoloogia, teatriantropoloogia, teatrisotsioloogia, publiku- ja retseptsiooniuuringud Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, informeerib publikut kui etendus on kahemõtteline, ajalooliselt näeb mida teatud perioodil väärtustati Teatriteaduse eriala hakati TÜ's õpetama 1992 3. Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater (põhineb kirjalikul tekstil nt stand-up show); muusikateater
rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16
(ganglionrakud) kui ajus (on nt. servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid). Tüüpiliselt on ganglionrakkude retseptiivväljadel. 2 tsooni: on-center cells ja off-center-cells. 15. Haistmine kui kontaktne ja mittekontaktne meel 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (positiivne, negatiivne, selektiivne)! Miks on adaptatsioon oluline? Mis juhtuks ilma selleta? Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt olulise ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustes ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel
Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria *varieeruvus säilib, ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta seda otse (vaid järgmisi põlvkondi) *Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslike muudatuste tulemusena: mutatsioonid, rekombinatsioonid *Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni. *Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. *fitness suureneb vaid läbi LV 6. ja 7. vastuolu Vastuolu tuumaks on GT ja LV roll ev-is.
populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu) 2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine
Ta tunneb oma organismi ja teab millal peab arsti juurde pöörduma. Teab kui ohtlik tema jaoks masendus, mis mitu korda viis teda ohtlikuni seisudeni nii füüsilisel kui psüühilisel tasandil ja teab kelle juurde sel puhul pöörduda. Lapsed ka hoiavad silmad lahti ja peavad alati emaga side. Eakas tunneb ennast väärtuslikena. Vananemisega kohanemise teooria: psühholoogiline piiramine- vähem meelelahutust väljaspool kodu ( teater- ainult suvel), rohkem kodust meelelahutust (TV) Adaptsiooni kiirus: uuritav eakas usub oma võimetesse ja tal pole raskusi oma eluga toime tulla. Vananedes ta kohanes rollimuutustega- lesk, pensionär. Ta langetab ise otsused: nt. millal töölkäimise lõpetab , proovides säilitada toimetulekut, et tegeleda edasi hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus
· Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine taastuvad ja taastumatud ressursid. · Sotsiaalne aspekt areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. · Ökoloogiline aspekt säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. Säästev areng areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid:
- Järgnemine (nõustumine). - Kompromissid. Meeskonnatöö juhtimisstiilid: 1) Diktaatorlus - tulemus 20-50%. 2) Kompromiss - tulemus 33%. 3) Interatiivne meeskonnatöö - kogutakse meeskonnaressursid kokku integreeritud tulemuseks - tulemus 100%. 4) Sünergiline meeskonnatöö - luuakse midagi uut ja lisatakse - tulemus üle 100%. - Stress - emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ning tekib välis- või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. - Adaptsiooni sündroom - organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulekuks. - Distress - kurnatus, mis saabub siis, kui organismi taluvuspiir on ületatud ja jõuvarud ammendatud. Füsioloogiline stress on automaatne, psühholoogiline - meie hinnangud olukorrale ja emotsioondi. 16 - Konflikt - inimestevaheline vastuolu. Konflikti tekkepõhjused: - Rolli mitmetähendlikkus. - Ressursside piiratus. - Ülesannete sõltuvus. - Konkureerivad eesmärgid.
inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni
6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Kohastumuste e adaptsiooni äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta.
psüühilised. Kõik tugi- ja hooldustegevused ning eaka üldine elukorraldus ehitatakse üles neist lähtuvalt ja/või neile tuginedes. Anamnees peab andma võimalikult tervikliku ülevaate kroonilise psüühikahäirega eaka elu- ja arenguloost ning seda mõjutanud bioloogilistest, psüühilistest, sotsiaalsetest ja materiaalsetest faktoritest, ning võimalusel ka isiksuse struktuuri kujunemisest, selle iseärasustest, käitumislaadist, sotsiaalse adaptsiooni võimest, tervisliku seisundi ning psüühikahäirete dünaamikast kogu varasema elu jooksul. Anamnees kujutab endast isiksuse terviklikku meditsiinilis-psühhaatrilis-sotsiaalset elulugu, milles on välja toodud eaka perekonna, elu ja psüühikahäirete anamnees. Perekonna anamnees peaks andma ülevaate geneetilistest faktoritest ja neist perekondlikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, milles eakas on üles kasvanud ja mis tema isiksuse kujunemist mõjutasid.
3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4
" "Ekstreemkummituspüüdjate" esimese hooaja, üheteistkümnendas osas, putukas-koletis kutsub end Gregor Samsaks, kui proovib üht inimtegelast võrgutada Jack Feldstein lõi tribüüdi neoonanimatsiooniga "Shmetamorfoos", mis räägib putukast, kes hüsteeriliselt hüppab psühholoogi juurde, anudes päästmist. 14 Koomiksites Kurikuulus Ameerika animaator Robert Crumb joonistas illustreeritud adaptsiooni, mis esineb raamatus "Tutvustades Kafkat". Koomiksiraamatus "Johnny, sarimõrvarlik maniak", painab Johnnyt prussakas, kes ilmutab end tema majja, olenemata mitu korda Johnny on talle juba otsa peale teinud. Putuka nimi on "Mr. Samsa" "Simpsonite" raamatus "Õuduspuumaja" tegi Matt Groening "Metamorfoosist" paroodia tituleerides teose "Metamorphosimpsonsiks". Peter Kupe on teinud koomiksiloo "Metamorfoosist". Muusikas Gregor Samsa on ühe Ameerika post-rocki viljeleva bändi nimi.
läbimatusega teatud antibiootikumidele. Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel. Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid). Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes. 26. Stress, adaptsiooni sündroom. Stressi vastused: neuroendokriinne regulatsioon. Immuunsüsteemi osa stressi vastuses, stress ja haigused. Stress (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e Neuro-Endokriin-Immuunsüsteemi (NEI) kaitse- kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS), (General Adaptation Syndrome - GAS)
ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaiksete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia, alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes VAIMNE ALAARENG F70-F79 *mõistuse peetunud või puudulik areng *oskuste kahjustumine arengu vältel *kõikide intelligentsuse tasandite madal tase(tunnetus, kõne,motoorika,sotsiaalne suhtlemine) *muid vaimseid häireid 3-4x sagedamini *nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime *kõrgem risk saada ekspluateeritud *võivad kaasneda käitumishäired - ca 1%-il populatsioonist, poistel enam - suured individuaalsed erinevused - ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea) - kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud - arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue)
Meres on vetikate jaoks piisav valgus 1000-1700 m sügavuseni, magevees harva üle 200 m. Eri vetikad on kohastunud erinevatele tingimustele, võivad asustada erinevaid sügavusi. Madalas vees elavad rohevetikad, sügavamal pruunvetikad ja kõige sügavamal puna-ja sinivetikad. Sinivetikatel on sinakasvioletsele valgusele sobivad pigmendid fükobiliinide näol. 1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise
Isu langus, piimatoodangu langus Lehma ,,väliskuju muutused" Roojamise ja rooja muutused 10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat
lehm võimeline indlema+ tiinestuma. Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 10 Lehma seedekulgla kliiniline uurimine 11. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12
aspektid põhiseaduslike aktide kogumis suhteliselt tagasihoidlikus mahus, olles koondatud PSTS nelja paragrahvi. Põhiseaduse põhiteksti sätted, mille toime nende vastuolu tõttu PSTS § 2 alusel Eestis kohaldatava Euroopa Liidu õigusega on muutunud (vt PSTS komm p 7), ei ole muutunud sõnastuslikult. Sellegipoolest tuleb põhiseaduse Euroopa Liiduga seoses aset leidnud muutmise viisi PSTS vastuvõtmise kujul pidada õigusselgeks ning põhiseadusest arusaamise adaptsiooni sotsiaalse tegelikkusega tagavaks. Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt. Nimelt väljendub Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse Eesti Vabariigis samaaegse kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks.
(sh kinesteesia, puutetundlikkus, tasakaalumeel..) - maitsmine ja mittekontaktsed meeled: - haistmine (osaliselt..) - kuulmine - nägemine Iga meelesüsteemi töös eristatavad 3osa: 1)sensorid e retseptorid; 2) aferentsed juhteteed; 3) KNS struktuurid ja seonduvad suuraju (sh ajukoore) osad. Maitsmise puhul toimib laialdane sensoorne interaktsioon ja adaptatsioon. Mõjutavad: lõhn, temperatuur, harjumuspärasus, suitsetamine, teised maitsed, vajadused (nälg!). Adaptsiooni bioloogiline mote on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritjate aistmise inteniivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline: positiivne ja negatiivne. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb veel süntesteesianähtuses. Süntesteesia on mingi
tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest tugevale füüsilisele koormusele: Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 9 Keha füüsilise koormamise algfaasis paisatakse adaptsiooni hormoonid (adrenaliin, noradrenaliin) vereringesse, avaldudes hea enesetundena, väsimuse kadumisena. Hilisemalt tekib aga hormoone produtseeriva neerupealse koore paksenemine (hüpertroofia). Hormoonide sisaldus veres tõuseb ja jääb kõrgemale tasemele, avaldades nüüd mõju vereringe regulatsioonile. Tõuseb vererõhk, kiireneb südame töö, pingestuvad lihased. Keha füüsiline koormamine ei anna enam soovitud tulemusi ja hakkab tekkima tugi- liikumisaparaadi ülekoormus
tõstab valgustundlikkust 40 minutiga ca 200 000 korda; eredas valguses pupillid laienevad); Puudub: valuaistingud. Näide: Tegelikus elus on adaptsiooninähtused igaühele hästi tuntud. Kui inimene läheb jõkke suplema, tundub vesi esimesel momendil külm. Siis külmaaisting kaob, vesi näib olevat küllaldaselt soe. Sarnast pilti võib jälgida tundlikkuse kõigi liikide juures peale valutundlikkuse. Adaptsiooni tulemusena toimib tundlikkuse läve kõrgenemine, kuna tundlikkus antud ärritaja suhtes langeb. Apertseptsiooniks nimetatakse inimese taju ja suunitluse sõltuvust inimese kogemustest, huvidest, ellusuhtumisest, orientatsioonist ja teadmiste hulgast. On taju üks tähtsamaid omadusi, mis annab isiksuse tajule aktiivse iseloomu. On teada, et maali, meloodia ja filmi tajumine on erinevatel inimestel erisugune. Jutub, et inimene tajub mitte seda, mis on olemas, vaid seda, mida taab
(Ibid). 41 • Seeriate vahele jääva puhkeintervalli pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel. Kuna jõuvõimete arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus, siis väsimuse aste määrab suuresti nii kesknärvisüsteemi kui ka lihasraku adaptsiooni jõutreeningule. (Ibid) • Jõuomadusi arendava treeningu SLS andmete analüüsil tuleb suhtuda ettevaatlikult madalatesse keskmise pulsisageduste väärtustesse treeningul, sest jõutreeningu puhul on tegelikult tekkiv väsimusaste suurem kui näitavad vastupidavusparameetrite järgi paika pandud intensiivsustsoonid. Eriti just jõudu arendaval treeningul ei tohi organismi
töötlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel *tähelepanuprotsesside mõjul. Muutumist võimalik esile kutsuda ka tingitult-reflektoorselt- ,,tähelepanu!"
-düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on.
3 8 Faasilised adapteeruvad kiiresti. Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas homeoöstaasi või heaolu. Mis juhtub adaptsiooni ajal? Olenevalt retseptori tüübist on erinevaid variante. Mõnel juhul K+ kanalid retseptrori membraanis avanevad ning seeläbi membraan repolariseerub. Mõnel teisel juhul lisastruktuurid vähendavad stiimuli intensiivsust. Näiteks kõrvas lihased kontraheeruvad ja vähendavad väikeste luude vibratsiooni vastuseks valjudele helidele. Ainuke viis uut signaali luua, on muuta ärritaja intensiivsust.
-düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on.
Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: 10 *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel
Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C. Eakas, kes usub oma võimetesse, pole tal raske oma eluga toime tulla. Halvenemine tuleb harjumuste puudusest. Vananedes tuleb kohaneda rollimuutusega. Kohanemine sõltub, kuidas on ,,mina" poolt ,,tema" rollidega töö ja pereelus. Meestel raskem lahkuda töölt. Tähtis on võtta omaks rolle ja tegutsemise viise mida on traditsiooniliselt omistatud vaid vastassugupoolele
Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Aistingu eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata.<- aistingute latentne e varjatud periood Meelte tundlikkus on sõltuv inimese east. Keskea ületamisel hakkab sensoorne tundlikkus kahanema. Adaptsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adapstioon jaguneb: positiivne tundlikkuse suurenemine negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel.
Paljudel juhtudel pole väliseid vastuse märke näha. Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks? see on aistingu mehhanismide abil toimub ärritaja vastu võtmine, mida elatakse läbi aga subsenssoorselt ehk mitte-teadlikult. Mõni ärritaja kutsub esile automaatse refleksi. Mõni ärritaja aga tekitab pikaajalisel toimel või selle puudumisel meeleorgani tundlikkuse muutumise. Tegemist on adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult
3. Kolm aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab. a) Mina pildi stabiliseerimine/kristalliseerumine (riietus aitab mina pilti stabiliseerida). b) Eneseusaldus= enesehinnangu tõstmine. Eneseväärtustamine- postiivse(?) seose märkamine oma mina ja positiivsete emotsioonide vahel. (On kasutatud kosmeetikateraapiat nt psühhiaatriakliinikutes, et inimeste enesehinnangut tõsta. Riietusega inimeste enesehinnangu mõjutamist vähikliinikutes, sest see vähendab inimeste stressi jne). c) Adaptsiooni funktsioon seoses ensesehinnanguga= kompensatsioon. Kompenseerimine- positiivne kogemus või tagasiside, et tasandada tähelepanu teistele valdkondadele või oskusetele, kus tegutsemine on olnud tõhus ja seotud spoitiivsete emotsioonidega. (kui mul on eneseväärtustamisega probleeme, kasutan riietust, kui aga probleeme sellega ei ole, on riietumiskäitumine teisejärguline) Kui olen kompetentne, saan hästi hakkama... 4. Kujutlus oma kehast.
Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentseid närvikiudusid. Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes retikulaarformatsiooni ja talamuse tuumadesse. 15. Lihasmeel. Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihaskääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kiudude vahel ja on ühendatud nendega paralleelselt. Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud.
Innovatsioo + - n Ritualism - + Retritism - - Mäss Keeldub ja asendab uutega Keeldub ja asendab uutega Isikud võivad ühest alternatiivist teise sõltuvalt sellest, millise sotsiaalse tegevuse liigiga nad parasjagu tegelevad. Toodud kategooriad kirjeldavad isiksuse adaptsiooni konkreetsesse rolli spetsifilises situatsioonis, mitet aga isiksust tervikuna. Oma töös vaatleb Merton eelkõige majanduslikku tegevust (tootmist, vahetust, tarbimist jne). 1) Allimine - Igas ühiskonnas on kõige tavalisem allumine (tagab stabiilsuse ja järjepidevuse; lubab rääkida kogumist kui ühiskonnast). 2) Innovatsioon (majanduslik) ebaõnnestumisega seotud konflikt ja üleelamised
omadustega AH-ga. UGK on vigade summutamise suhtes optimaalne, kood on „külmunud õnnetus“ – tekkis kood ja enam ei saanud muutuda. Mõned asendused on UGKs aset leidnud väikeste genoomide puhul. Mida sagedamini esineb AH, seda rohkem vastab talle koodoneid. UGK on pikk evolutsiooniline ajalugu. Kõige väiksemad genoom on mitokondritel, kus esinevad erinevused UGK-st. Luca – ühine universaalne konserveerunud eellane, põhineb GK-il. CAI – koodoni adaptsiooni indeks – igale koodonile antakse arvuline väärtus vastavalt tema esinemissagedusele võrreldes kõige sagedamini esinevaga (võetakse eeskujuks, millega võrreldakse). Selle põhjal saab ennustada valgu ekspressiooni taset. Kõrgelt ekspresseeruvatel on indeks kõrgem. Mitokondri GK jagunevad: taimsed - universaalne kood mittetaimsed – erinevad universaalsest koodist Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi külmunud olemisest.
Seda võib märgata öisel maanteesõidul, möödudes pikast heledate kaitsepostide reast teeserval. Linnasõidul põhjustavad sedasama harvad tänavavalgustid. Eriti tuleb pimedus- sellise erinevuse tõttu tuleb kõrvale jääva eseme kuju, adaptsiooni arvestada öösel möödumisel vastusõitjast. mõõtmete ja kauguse määramiseks pilku pöörata. Ehkki Pärast kerget pimestust kulub nägemise taastamiseks kesk- enamasti vaistlik, nõuab see liigutus ikkagi aega. Nii näi- miselt l . . . 10 s. Kui on vaja pimedas hästi näha, tuleb teks kulub juhil pilgu viimiseks tee ühelt servalt teisele silmi tugeva valguse eest hoida. 0,5 . . . 1,5 s
annaabi.ee 
