Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapärast. On teada, et oligofreenid ei armasta suhelda (töö)kaaslastega, nad on endassetõmbunud, teevad tööd erakutena ning satuvad tihti konfliktsituatsiooni. Eriti tuleb
saa teatud stilistilisi efekte transponeerida ilma süntaktilist järgnevust või isegi sõnavara muutmata, siis kasutatakse keerulisemaid protseduure, mis lubavad tõlkijatele rangemat kontrolli nende tööde usaldusväärsusele. See tähendab, kui otsesest tõlget pole võimalik kasutada (nt puudub tähendus, annab uue tähenduse; on vastav väljend, kuid teisest registrist) kasutatakse kaudset: transpositsiooni, modulatsiooni, ekvivalentsi või adaptsiooni. Protseduur 4 Transpositsiooni (,,ümbervahetamine") on ühe sõnaklassi ümbervahetus teisega, tähendust muutmata (nt verb asendub nimisõnaga). See on eriline tõlkeprotseduur, mida saab kasutada ka ühe keele siseselt. On olemas kaks eri tüüpi transpositsiooni: kohustuslik ja valikuline. Kohustuslik: mineviku kontekstis ,,dès son lever" (upon her rising) - ,,as soon
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine. See tähendab optimaalse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse talitluse ja heaolu. (Vesterdal 1998). Virginia Henderson väidab oma teorias,et terve indiviid on võimeline 14 põhivajadust ise tätma.Ja haige indiviid ei ole võimeline oma põhivajadusi täitma ja õe roll on aidata nende vajadeste täitmisel ning tagada sellega sõltumatust.Callista Roy Adaptsiooni teooria järgi on terve inimene võimeline muutustega kohanema.Inimene asub skaalal, kus ühel pool on supertervis ja teisel pool on surm, asukoht sellel skaal määrab ära kohanemisvõimet.Siin õe roll edendada adaptatsiooni,et saavutada sõltumatust. Patricia Benner Algajast eksperdini teoorias näeb tervist, kui haiguse puudumist, hea enesetunne, tasakaal füsioloogilise ja psüholoogilise aktiivsuse vahel. M. Leninger - tervis sisaldab endas nii heaolu kui ka haigust, vaevust ja puuet.
Et hinnataseme stabiilsus pole peamiseks eesmärgiks, aktsepteeritakse inflatsiooni lõivuna tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad: Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18
värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta.
a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus
1909 teooria protsesside poolt. koguaeg endast 1945(fantaasia ja sümbolismi kasvada terved täiskasvanud. ’’psühholoogia peab Neid suunavaid vanematega, et oleks teke lapseeas). Õppimine Ta kirjeldas oma arenguetapid olema lõpuni protsesse nimetas mingi väljakutse ja toimub läbi adaptsiooni (normaalne autism, objektiivne’’. ’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos, Keskkonnateoreetiline, Küpsemisteooria. paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos...
Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria *varieeruvus säilib, ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta seda otse (vaid järgmisi põlvkondi) *Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslike muudatuste tulemusena: mutatsioonid, rekombinatsioonid *Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni. *Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. *fitness suureneb vaid läbi LV 6. ja 7. vastuolu Vastuolu tuumaks on GT ja LV roll ev-is.
populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu) 2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
· Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine taastuvad ja taastumatud ressursid. · Sotsiaalne aspekt areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. · Ökoloogiline aspekt säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. Säästev areng areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid:
- Järgnemine (nõustumine). - Kompromissid. Meeskonnatöö juhtimisstiilid: 1) Diktaatorlus - tulemus 20-50%. 2) Kompromiss - tulemus 33%. 3) Interatiivne meeskonnatöö - kogutakse meeskonnaressursid kokku integreeritud tulemuseks - tulemus 100%. 4) Sünergiline meeskonnatöö - luuakse midagi uut ja lisatakse - tulemus üle 100%. - Stress - emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ning tekib välis- või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. - Adaptsiooni sündroom - organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulekuks. - Distress - kurnatus, mis saabub siis, kui organismi taluvuspiir on ületatud ja jõuvarud ammendatud. Füsioloogiline stress on automaatne, psühholoogiline - meie hinnangud olukorrale ja emotsioondi. 16 - Konflikt - inimestevaheline vastuolu. Konflikti tekkepõhjused: - Rolli mitmetähendlikkus. - Ressursside piiratus. - Ülesannete sõltuvus. - Konkureerivad eesmärgid.
inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni
6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Kohastumuste e adaptsiooni äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta.
psüühilised. Kõik tugi- ja hooldustegevused ning eaka üldine elukorraldus ehitatakse üles neist lähtuvalt ja/või neile tuginedes. Anamnees peab andma võimalikult tervikliku ülevaate kroonilise psüühikahäirega eaka elu- ja arenguloost ning seda mõjutanud bioloogilistest, psüühilistest, sotsiaalsetest ja materiaalsetest faktoritest, ning võimalusel ka isiksuse struktuuri kujunemisest, selle iseärasustest, käitumislaadist, sotsiaalse adaptsiooni võimest, tervisliku seisundi ning psüühikahäirete dünaamikast kogu varasema elu jooksul. Anamnees kujutab endast isiksuse terviklikku meditsiinilis-psühhaatrilis-sotsiaalset elulugu, milles on välja toodud eaka perekonna, elu ja psüühikahäirete anamnees. Perekonna anamnees peaks andma ülevaate geneetilistest faktoritest ja neist perekondlikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, milles eakas on üles kasvanud ja mis tema isiksuse kujunemist mõjutasid.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
läbimatusega teatud antibiootikumidele. Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel. Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid). Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes. 26. Stress, adaptsiooni sündroom. Stressi vastused: neuroendokriinne regulatsioon. Immuunsüsteemi osa stressi vastuses, stress ja haigused. Stress (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e Neuro-Endokriin-Immuunsüsteemi (NEI) kaitse- kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS), (General Adaptation Syndrome - GAS)
ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaiksete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia, alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes VAIMNE ALAARENG F70-F79 *mõistuse peetunud või puudulik areng *oskuste kahjustumine arengu vältel *kõikide intelligentsuse tasandite madal tase(tunnetus, kõne,motoorika,sotsiaalne suhtlemine) *muid vaimseid häireid 3-4x sagedamini *nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime *kõrgem risk saada ekspluateeritud *võivad kaasneda käitumishäired - ca 1%-il populatsioonist, poistel enam - suured individuaalsed erinevused - ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea) - kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud - arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue)
Meres on vetikate jaoks piisav valgus 1000-1700 m sügavuseni, magevees harva üle 200 m. Eri vetikad on kohastunud erinevatele tingimustele, võivad asustada erinevaid sügavusi. Madalas vees elavad rohevetikad, sügavamal pruunvetikad ja kõige sügavamal puna-ja sinivetikad. Sinivetikatel on sinakasvioletsele valgusele sobivad pigmendid fükobiliinide näol. 1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise
Isu langus, piimatoodangu langus Lehma ,,väliskuju muutused" Roojamise ja rooja muutused 10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat
lehm võimeline indlema+ tiinestuma. Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 10 Lehma seedekulgla kliiniline uurimine 11. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12
aspektid põhiseaduslike aktide kogumis suhteliselt tagasihoidlikus mahus, olles koondatud PSTS nelja paragrahvi. Põhiseaduse põhiteksti sätted, mille toime nende vastuolu tõttu PSTS § 2 alusel Eestis kohaldatava Euroopa Liidu õigusega on muutunud (vt PSTS komm p 7), ei ole muutunud sõnastuslikult. Sellegipoolest tuleb põhiseaduse Euroopa Liiduga seoses aset leidnud muutmise viisi PSTS vastuvõtmise kujul pidada õigusselgeks ning põhiseadusest arusaamise adaptsiooni sotsiaalse tegelikkusega tagavaks. Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt. Nimelt väljendub Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse Eesti Vabariigis samaaegse kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks.
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest tugevale füüsilisele koormusele: Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 9 Keha füüsilise koormamise algfaasis paisatakse adaptsiooni hormoonid (adrenaliin, noradrenaliin) vereringesse, avaldudes hea enesetundena, väsimuse kadumisena. Hilisemalt tekib aga hormoone produtseeriva neerupealse koore paksenemine (hüpertroofia). Hormoonide sisaldus veres tõuseb ja jääb kõrgemale tasemele, avaldades nüüd mõju vereringe regulatsioonile. Tõuseb vererõhk, kiireneb südame töö, pingestuvad lihased. Keha füüsiline koormamine ei anna enam soovitud tulemusi ja hakkab tekkima tugi- liikumisaparaadi ülekoormus
Väiksem: nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja külmaaistingud (viibimine absoluutses pimeduses tõstab valgustundlikkust 40 minutiga ca 200 000 korda; eredas valguses pupillid laienevad); Puudub: valuaistingud. Näide: Tegelikus elus on adaptsiooninähtused igaühele hästi tuntud. Kui inimene läheb jõkke suplema, tundub vesi esimesel momendil külm. Siis külmaaisting kaob, vesi näib olevat küllaldaselt soe. Sarnast pilti võib jälgida tundlikkuse kõigi liikide juures peale valutundlikkuse. Adaptsiooni tulemusena toimib tundlikkuse läve kõrgenemine, kuna tundlikkus antud ärritaja suhtes langeb. Apertseptsiooniks nimetatakse inimese taju ja suunitluse sõltuvust inimese kogemustest, huvidest, ellusuhtumisest, orientatsioonist ja teadmiste hulgast. On taju üks tähtsamaid omadusi, mis annab isiksuse tajule aktiivse iseloomu. On teada, et maali, meloodia ja filmi tajumine on erinevatel inimestel erisugune. Jutub, et inimene tajub mitte seda, mis on olemas, vaid seda, mida taab
(Ibid). 41 • Seeriate vahele jääva puhkeintervalli pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel. Kuna jõuvõimete arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus, siis väsimuse aste määrab suuresti nii kesknärvisüsteemi kui ka lihasraku adaptsiooni jõutreeningule. (Ibid) • Jõuomadusi arendava treeningu SLS andmete analüüsil tuleb suhtuda ettevaatlikult madalatesse keskmise pulsisageduste väärtustesse treeningul, sest jõutreeningu puhul on tegelikult tekkiv väsimusaste suurem kui näitavad vastupidavusparameetrite järgi paika pandud intensiivsustsoonid. Eriti just jõudu arendaval treeningul ei tohi organismi
töötlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel *tähelepanuprotsesside mõjul. Muutumist võimalik esile kutsuda ka tingitult-reflektoorselt- ,,tähelepanu!"
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
3 8 Faasilised adapteeruvad kiiresti. Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas homeoöstaasi või heaolu. Mis juhtub adaptsiooni ajal? Olenevalt retseptori tüübist on erinevaid variante. Mõnel juhul K+ kanalid retseptrori membraanis avanevad ning seeläbi membraan repolariseerub. Mõnel teisel juhul lisastruktuurid vähendavad stiimuli intensiivsust. Näiteks kõrvas lihased kontraheeruvad ja vähendavad väikeste luude vibratsiooni vastuseks valjudele helidele. Ainuke viis uut signaali luua, on muuta ärritaja intensiivsust.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: 10 *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Paljudel juhtudel pole väliseid vastuse märke näha. Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks? see on aistingu mehhanismide abil toimub ärritaja vastu võtmine, mida elatakse läbi aga subsenssoorselt ehk mitte-teadlikult. Mõni ärritaja kutsub esile automaatse refleksi. Mõni ärritaja aga tekitab pikaajalisel toimel või selle puudumisel meeleorgani tundlikkuse muutumise. Tegemist on adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult
3. Kolm aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab. a) Mina pildi stabiliseerimine/kristalliseerumine (riietus aitab mina pilti stabiliseerida). b) Eneseusaldus= enesehinnangu tõstmine. Eneseväärtustamine- postiivse(?) seose märkamine oma mina ja positiivsete emotsioonide vahel. (On kasutatud kosmeetikateraapiat nt psühhiaatriakliinikutes, et inimeste enesehinnangut tõsta. Riietusega inimeste enesehinnangu mõjutamist vähikliinikutes, sest see vähendab inimeste stressi jne). c) Adaptsiooni funktsioon seoses ensesehinnanguga= kompensatsioon. Kompenseerimine- positiivne kogemus või tagasiside, et tasandada tähelepanu teistele valdkondadele või oskusetele, kus tegutsemine on olnud tõhus ja seotud spoitiivsete emotsioonidega. (kui mul on eneseväärtustamisega probleeme, kasutan riietust, kui aga probleeme sellega ei ole, on riietumiskäitumine teisejärguline) Kui olen kompetentne, saan hästi hakkama... 4. Kujutlus oma kehast.
Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentseid närvikiudusid. Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes retikulaarformatsiooni ja talamuse tuumadesse. 15. Lihasmeel. Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihaskääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kiudude vahel ja on ühendatud nendega paralleelselt. Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud.
Innovatsioo + - n Ritualism - + Retritism - - Mäss Keeldub ja asendab uutega Keeldub ja asendab uutega Isikud võivad ühest alternatiivist teise sõltuvalt sellest, millise sotsiaalse tegevuse liigiga nad parasjagu tegelevad. Toodud kategooriad kirjeldavad isiksuse adaptsiooni konkreetsesse rolli spetsifilises situatsioonis, mitet aga isiksust tervikuna. Oma töös vaatleb Merton eelkõige majanduslikku tegevust (tootmist, vahetust, tarbimist jne). 1) Allimine - Igas ühiskonnas on kõige tavalisem allumine (tagab stabiilsuse ja järjepidevuse; lubab rääkida kogumist kui ühiskonnast). 2) Innovatsioon (majanduslik) ebaõnnestumisega seotud konflikt ja üleelamised
omadustega AH-ga. UGK on vigade summutamise suhtes optimaalne, kood on „külmunud õnnetus“ – tekkis kood ja enam ei saanud muutuda. Mõned asendused on UGKs aset leidnud väikeste genoomide puhul. Mida sagedamini esineb AH, seda rohkem vastab talle koodoneid. UGK on pikk evolutsiooniline ajalugu. Kõige väiksemad genoom on mitokondritel, kus esinevad erinevused UGK-st. Luca – ühine universaalne konserveerunud eellane, põhineb GK-il. CAI – koodoni adaptsiooni indeks – igale koodonile antakse arvuline väärtus vastavalt tema esinemissagedusele võrreldes kõige sagedamini esinevaga (võetakse eeskujuks, millega võrreldakse). Selle põhjal saab ennustada valgu ekspressiooni taset. Kõrgelt ekspresseeruvatel on indeks kõrgem. Mitokondri GK jagunevad: taimsed - universaalne kood mittetaimsed – erinevad universaalsest koodist Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi külmunud olemisest.
Seda võib märgata öisel maanteesõidul, möödudes pikast heledate kaitsepostide reast teeserval. Linnasõidul põhjustavad sedasama harvad tänavavalgustid. Eriti tuleb pimedus- sellise erinevuse tõttu tuleb kõrvale jääva eseme kuju, adaptsiooni arvestada öösel möödumisel vastusõitjast. mõõtmete ja kauguse määramiseks pilku pöörata. Ehkki Pärast kerget pimestust kulub nägemise taastamiseks kesk- enamasti vaistlik, nõuab see liigutus ikkagi aega. Nii näi- miselt l . . . 10 s. Kui on vaja pimedas hästi näha, tuleb teks kulub juhil pilgu viimiseks tee ühelt servalt teisele silmi tugeva valguse eest hoida. 0,5 . . . 1,5 s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
